OTSE POSTIMEHEST ⟩ Martin Mölder: isegi automaks pole suutnud Reformierakonna toetust vähendada

Suvi on poliitilisel maastikul mõnevõrra rahulikum aeg, kuid valijate erakondlikud eelistused arenevad ja muutuvad sellest hoolimata. Erakondade toetusnumbrite üle arutlesid Postimehe otsestuudios politoloogid Martin Mölder ja Tõnis Saarts.

Politoloog Martin Mölder rääkis, et kui vaadata viimase kuu arenguid, siis on Reformierakonna toetus väikestele seisakutele vaatamata tõusuteel. «Isegi väga ebapopulaarsed poliitilised algatused, nagu automaks, ei ole vähemalt hetkel suutnud Reformierakonna toetuse kasvu pidurdada. See kasv ei ole küll suur, aga me näeme, et maikuust alates on nende toetus liikunud järjepidevalt ülesmäge.»

Ta lausus, et kui veel kuu aega tagasi tundus, et EKRE toetuse langus on peatunud, siis viimane kuu näitab, et EKRE toetus on hakanud uuesti kukkuma, mis tähendab, et Reformierakonna ja EKRE toetuste vahe on suurenenud.

Mölder tõi välja, et kuigi Keskerakond on viimase kuu jooksul oma toetust kasvatanud, siis tasub meeles pidada, et nende toetuse numbrid on olnud äärmiselt muutlikud. Viimase aasta jooksul on nende toetus kõikunud 13 ja 20 protsendi vahel, nii et viimase kuu jooksul toimunud toetuse kasvust suuri järeldusi teha ei saa.

Eesti 200 toetus on Mölderi sõnul pidevalt langenud ja alles viimasel nädalal on see peatunud. «Võib-olla nad on oma põhja kätte saanud.»

Politoloog Tõnis Saarts ütles Eesti 200 olukorda kommenteerides, et tavaliselt ongi alustava erakonna puhul nii, et kui uudsuse moment kaob ning erakond satub valitsusse ja puutub kokku reaalpoliitikaga, on toetuse langus paratamatu ning seda on ka Eesti 200 puhul näha. «Samas paistab, et praegusel hetkel on erakonna tuumiktoetajad vaikselt kinnistumas, sest partei ei ole alla valimiskünnise kukkunud.»

Saartsi sõnul on Eesti 200 puhul tõsiseks proovikiviks järgmise aasta Euroopa Parlamendi valimised. Ta lausus, et Eesti 200 peab end uue erakonnana tõestama, sest kui toetus jääbki järgmiste valimisteni viie protsendi lähedusse, on tõsised ohud olemas.

«Eesti 200-l oleks vaja mingisugust poliitikat või märki, mille kohta nende valija saaks öelda, et just see oli Eesti 200 oluline panus või algatus, mis tänasest valitsusest maha jääb,» ütles Saarts. «Mingi nende poliitika peab olema, mis õigustaks, miks nad selles valitsuses olid. Muidu jääb narratiiv, et nad läksid Kaja Kallase valitsusse selleks, et ellu viia Reformierakonna poliitikat.»

Keskerakonna keerulised valikud

Rääkides Keskerakonna juhivahetusest, lausus Saarts, et on väga raske prognoosida, kuidas see mõjutab eestikeelseid ja venekeelseid valijaid. Tema hinnangul muutub Keskerakonnal järjest keerulisemaks haarata mõlemat valijagruppi ja meeldida neile mõlemale. «Savisaare päevil oli see võimalik, täna on see järjest keerulisem. Nende valijate reageerinud sisepoliitilistele nihetele ja geopoliitilised eelistused on mõnevõrra erinevad. Hoida mõlema grupi toetust suhteliselt kõrgel tasemel on keeruline.»

Saartsi arvates võib Kõlvarti juhitud Keskerakond tekitada venekeelsetes valijates rohkem usaldust, Kiige juhitud Keskerakond sobiks aga eestlastele, samas teavad mõlemad juhid, et Keskerakonna trump Eesti poliitikas on see, et ta ühendab mõlemat valijagruppi ning ilmselt mängivad mõlemad juhikandidaadid sellele, et mitte mingil juhul üht või teist rahvusgruppi Keskerakonnast eemale peletada.