SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: droonidega tekitatud purustused Moskvas on üllatavad, seal peaks olema korralik õhukaitse

Ukraina presidendi sõnul jõuab sõda Venemaa territooriumile. Milliseid objekte ukrainlased Venemaal veel rünnata võivad ja mis toimub rindel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga. 

Miks Venemaa juhtkond nende territooriumi vastu suunatud droonirünnakutele ei reageeri?

Küsimus on, kuidas nad saavad reageerida. Arvan, et Venemaa on juba ammu kõik sõjalised võimalused Ukraina vastu kasutusele võtnud. Ma ei näe, et neil oleks kusagil midagi lisada. Küsimus on, kuidas see Venemaa ühiskonda sisemiselt muudab ja kas see hakkab tasapisi avalikku arvamust mõjutama.

Kas Ukraina võiks hakata selliseid rünnakuid rohkem tegema, et Vene ühiskonda mõjutada?

Kuna ukrainlased ei tohi teiste riikide relvastust Venemaa ründamiseks kasutada, on nad tootnud ise piisavalt võimekaid droone, mida kasutada. Moskva on saanud viimase nädala jooksul kolmel korral rünnaku osaliseks, kaks korda on droonid kukkunud ministeeriumide majja, eelmisel nädalal oli rünnak ka kaitseministeeriumi objektide vastu päris Moskva kesklinnas. Nii et korralik tihedus juba. Rünnakud Venemaa piiriäärsetel aladel on saanud igapäevaseks.

Need rünnakud tekitavad ka purustusi, kas Venemaa ei suuda seda ära hoida?

Ei suuda, kõige üllatavam on see, et just Moskvas, kus peaks olema väga korralik õhukaitse. Siin on ka mitu spekulatsiooni, kas raketid tulevad üldse Ukraina territooriumilt või on Ukrainal nii hea agentide võrgustik, et need lastakse kusagilt Moskva lähedalt.

Kas Ukraina võiks saavutada veel enne sügist mingi suurema läbimurde rindel?

Oleksin endiselt ettevaatlikult optimistlik, et lõunarindel on läbimurre võimalik. Kui meenutame eelmist suve, siis kulus ukrainlastel Hersoni oblasti Dnepri jõe läänekaldale jääva osa vabastamiseks umbes kolm kuud. Nad alustasid operatsiooni augusti alguses ja said Hersoni linna kätte 11. novembril. Seekord on tegemist kolm korda suurema alaga. Kuna teed on purustatud, on venelaste logistika küll keeruline, aga mitte veel nii keeruline, kui oli eelmisel aastal Dnepri läänekaldal. Seega on vaja ettevalmistusaega. Tegelikult on Lõuna-Ukrainas veel ka oktoobris meie mõistes suvi, nii et ukrainlasetel on aega veel kolm kuud, et oma operatsioone edukalt läbi viia.

Venelased on osa oma vägesid lõunarindelt ära viinud, kui tugevad nad seal on?

Oleme viimastel päevadel näinud, et Mariupolist on teatud üksused läbi sõitnud ja siirdunud nii põhja kui ka lääne poole, aga need üksused ei jäta vähemalt visuaalse pildi järgi eriti võimsat muljet. Mulle on arusaamatu, miks venelased on koondanud väga suured jõud Kreminna ja Kupjanski juurde. Räägitud on 100 000 mehest ja kui kõik kokku võtta, on sellel rindelõigul maksimaalselt 400 000 meest. See on ebaproportsionaalselt suur hulk ja see ei ole strateegiliselt kõige olulisem rindelõik. Venelased tegid seal paar nädalat tagasi katse rünnata, aga tulemuseks oli väga piiratud edu ja sellestki on Ukraina tänaseks poole tagasi võtnud.

Paar viimast nädalat on räägitud, et Wagneri armee paiknemine Valgevenes on ohtlik ka meie piirkonnale, kas praegu on selliseks kartuseks alust?

Seda, mis meie piirkonnas toimub, tuleb pidevalt hoolega jälgida. Need Wagneri üksused, kes praegu Valgevenes on, ei suuda tekitada Poolale või Leedule sõjalist ohtu. Neid on liiga vähe ja neil pole piisavalt relvastust. Kui sinna peaksid tekkima suuremad üksused, tuleb vastavalt reageerida. Olen kindel, et nii leedulased kui ka poolakad on juba adekvaatselt reageerinud. Poola on suurendanud üksusi piiriäärsetel aladel, nii et Wagneri Valgevenes olevatel üksustel pole mingit võimalust Poola või Leedu vastu sõdida.

Mis plaanid võiksid Venemaa juhtkonnal Wagneri armeega olla?

Mulle tundub, et segadus selles asjas pole veel lõppenud. Eks nad püüavad leida mingeid kokkuleppeid, sellele viitab ka asjaolu, et Prigožin toimetab üsna vabalt edasi. Tema ilmumine Vene-Aafrika tippkohtumisele oli Venemaa juhtkonnale omamoodi piinlik juhtum. Mees, kes on kuu aja eest proovinud korraldada riigipööret, jalutab vabalt ringi ja kohtub Aafrika liidritega. Ilmselt taandatakse Wagner Aafrikale ja muudele Kolmanda Maailma riikidele. Enamik Wagneri üksustest läheb lihtsalt reservi või integreeritakse Vene armee koosseisu. Osalt see protsess juba käib.

Millega tegelevad need umbes 5000 Wagneri sõdurit, kes praegu Valgevenes on? 

Eks siin tekibki varsti nii Valgevene kui ka Venemaa juhtkonnal küsimus, miks selliseid suhteliselt hästi treenitud kõrilõikajaid sinna molutama lasta. Kui neil korralikku väljaõpet ei toimu, siis nad muutuvad sotsiaalseks riskiks. Neil võivad tekkida kokkupõrked Valgevene sõjaväelastega, aga neil võivad tekkida kokkupõrked ka tsiviilelanikega. Kui sellised mehed on suure pundiga koos ja neil ei ole tegevust, siis on teada, mida nad tegema hakkavad. Nad hakkavad jooma, röövima või veel hullemaid asju tegema.

Saatejuht on Ulla Länts.