/nginx/o/2021/09/28/14099696t1h2850.jpg)
Arvamusi, et uus maks aitab ainult riigikassa puudujääki lappida, mitte Eesti elu loodussäästlikumaks muuta, pareerib Mart Võrklaev (RE) väitega, et tõeliselt keskkonnasõbralik maks olnuks isegi võimuliidu hinnangul liiga karm.
Eeldusel, et on veel keegi, kes pole planeeritavast automaksust kuulnud, siis teeme puust ette ja punaseks, milline on ministeeriumi esialgne nägemus antud maksust.
Räägime siis mootorsõidukimaksust ehk miks see oluline on ja mida see puudutab. Sinna kuuluvad M-kategooria sõidukid, sõiduautod, siis N-kategooria, mis on kuni 3,5 tonni kaaluvad sõidukid ehk väiksemad kaubikud ja siis ka L-kategooria ehk mootorrattad, ATV-d ja seetõttu ongi see mootorsõidukimaks, mitte kitsamalt automaks. Ja selle maksu mõte on see, et autostumist vähendada – seda eeskätt linnades, liikuda säästvama liikumise poole, liikuda keskkonnasäästlikumate ja – sõbralikemate autode poole ja samuti lahendada romusõidukite probleemi, mis meil Eestis päris laialt levinud on. Kui vaadata registriandmeid, siis kui aktiivselt registris on 700 000 sõidukit, mis sinna maksubaasi tuleks, siis neid romusõidukeid maksubaasi vaates on kuskil 220 000 ja kokku 300 000 ehk see on meeletu arv autosid, mis meil kuskil looduses vedeleb, mida ei kasutata ja mis tegelikult on samamoodi keskkonna probleem.
See reklaamjutt kõlab nagu imerohi kõigile probleemidele, mis seni veel ripakil olid…
See ei ole reklaamjutt, ma saan ju aru, et kellelegi maksud ei meeldi, minule endale ka ei meeldi. Küll aga on nii, et kui tahame liikuda puhtama keskkonna poole, mis on üks meie eesmärkidest - oleme lubanud, et vähendame heitmekoguseid, täna need transpordisektoris kasvavad – ja siin pole tegemist mingi Euroopa Liidu nõudega. Linnakeskkonnas on see väga lihtne, mida rohkem on meil autosid, seda saastatum on meil õhk. Me ise hingame seda sisse, meie lapsed hingavad seda sisse ja seda on ka erinevad terviseuuringud ju näidanud, et tegelikult saaste linnas mõjutab väga selgelt meie tervist ja suurendab suremust. Tegelikult see on kõik meie enda jaoks, et meil oleks puhtam keskkond, parem elukeskkond ja me näeme, mis toimub sellel suvel üle Euroopa – suured kuumalained, inimesed kannatavad ja tegelikult selle tõttu ka sureb inimesi. Me peame tegelema oma kliimaprobleemide ja õhusaastega ja üks võimalus selleks ongi, et me räägime sellest ja ka liigume säästvama liikumise poole, keskkonnasõbralikuma liikumise poole ja ega riigil liiga palju selleks muid vahendeid ei ole kui maksupoliitika. Seda on teinud ka enamik teisi Euroopa riike, me siin oleme pigem üks väheseid, kes sellega ei tegele ja seda on näha ka arvudes. Meie autopark on üks vanemaid Euroopas ja üks saastavamaid. Ma arvan, et on aeg see muutus tuua ja tasapisi sinnapoole liikuda. See maksudisain on ka nii tehtud, et üleöö siin suurt imet oodata ei ole, sest sellisel juhul me peaks n-ö maksustama väga suurte numbritega, aga meie eesmärk ei ole kindlasti kuidagi muuta inimesi, et nad ei saaks üldse liikuda. Meie eesmärk on samm sammult liikuda säästvama ja puhtama liikumise ja keskkonna suunas.
Hingelt looduslapsena on mul muidugi hea meel, kui poliitikud räägivad keskkonnasõbralikkusest, aga me ei räägi ju üleöö drastiliselt muutunud olukorrast. Kas valimiste eel läks teil meelest maha seda mainida, et te hakkate nüüd keskkonda päästma ja kehtestate automaksu?
Absoluutselt ei läinud. Keskkonnateemadest me valimistel rääkisime. Tõsi küll automaksust me konkreetselt ei rääkinud, et me sellega välja tuleme. Selle me leppisime kokku, kui muud koalitsiooni kokku panime. Eks alati - nii enne valimisi, kui pärast – saad sa tulla lõpuks välja nende tegevuste ja programmiga, mida antud koalitsioonis on võimalik kokku leppida ja ellu viia. Aga seda, et keskkonnateemad on olulised, seda me rääkisime ikka kõik, ma arvan – nii Eesti 200, Reformierakond kui sotsid.
Aga maksud ei pidanud ju tõusma?
Ja kui me vaatame üldist maksukoormust, ka nende samade maksumuudatustega, mille me tegime enne suve ära, siis pärast kõiki neid maksumuudatusi meie maksukoormus liigub sinna 33,4-33,5 protsendi juurde.
Seda mõnda aega polegi justkui nagu räägitud, et maksud ei tõuse ja tsiteeritakse Kaja Kallast (RE). See riigikogu lause konkreetselt käis eelmise valitsuse kohta selgelt. Seda ei ole mõtet kontekstist välja rebida. Kui me räägime üldiselt maksutõusust ja maksukoormusest, siis ka Reformierakonna valimisprogrammis on selgelt kirjas, et meie eesmärk on eelarve tasakaalu poole liikumine ja siis säilitada selline maksukoormus, mis meil on. Ja kui me vaatame üldist maksukoormust, ka nende samade maksumuudatustega, mille me tegime enne suve ära, siis pärast kõiki neid maksumuudatusi meie maksukoormus liigub sinna 33,4-33,5 protsendi juurde. See on 2019-2022 olnud ka keskmine maksukoormus. Ja miks meile need maksud? Meile meeldib küsida erinevaid toetuseid, poliitikutele meeldib jagada erinevaid toetuseid, me ootame riigilt iga päev rohkem, me soovime maksta õpetajatele rohkem palka, me tahame, et me ehitaksime teid, et ühistransport jõuaks kuhugi, aga see raha tulebki ju maksudest. Riik ei kogu makse lihtsalt maksude kogumise pärast, vaid selleks, et ikkagi inimestele teenuseid pakkuda ja riik pole kuigi jätkusuutlik olukorras, kus me kulusid-toetusi suurendame..
..mida rohkem te makse tõstate, seda rohkem inimesed ju erinevaid toetusi vajavad?
Selle raha eest saab teha ka mõistlikumaid asju kui ainult toetust küsida. Meil on ikkagi aastaid läinud see suuresti nii, et räägime, et maksud on külmutatud, maksudest me ei räägi, küll aga tõstame hoogsalt toetusi. Aga kust see raha sinna eelarvesse siis tuleb, kui me maksubaasi ei suurenda, aga samal ajal suurendame toetuseid? Ühte riiki ei ole võimalik nii ülal pidada, kus ühe käega ütled, et maksud peavad langema ja teise käega kõik toetused peavad tõusma. Laenurahast igapäevakulutuste katmine või toetuste maksmine – see riigi pikaajalisust kindlasti ei taga. Lõpuks me oleme lihtsalt võlaorjuses ja ei suuda oma väikest riiki üleval pidada ja teha neid vajalikke tegevusi ja investeeringuid, mida riigi jaoks vaja on.
Me jõuame selle automaksu juurde tagasi, aga ma sooviksin teada, kas selliseid üllatusi on maksumaksjatele veel tulemas?
Need asjad, mida me oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, neid me plaanime ellu viia.
Ja kui selleks raha napib, siis tuleb kehtestada uusi makse, et riigikassat täita?
No me oma koalitsioonilepingus pigem oleme olnud uute igasuguste kulutuste osas ikkagi väga tagasihoidlikud. Tegelikult me oleme palju rääkinud just sellest, et riigieelarve korda teha – oleme seadnud selle enda eesmärgiks. Selleks oleme plaaninud maksumuudatused, millest osad on juba ära otsustatud, millest oleme juba korduvalt rääkinud. Ma võib-olla nendesse detailidesse täna ajapiirangute tõttu ei läheks. Nüüd on meil mootorsõidukimaks, mis kannab eeskätt keskkonnaeesmärke. Aga loomulikult, maks toob ka riigieelarvesse raha juurde. Meie räägime kokkuhoiupoliitikast, oleme ministeeriumeid kokku liitnud, ministrite arvu vähendanud, ministrid on esitanud 2024. aasta vaates oma kokkuhoiuplaanid. Hakkame neid läbi arutama ja vaidlema eelarveprotsessis. Oleme algatanud nulleelarve eelarverevisjoni – ettevalmistusprotsessi, kus me siis igal aastal soovime vaadata teatud valdkondadesse sisse, otsustada, mida on vaja teha riigil, mida mitte ning mida saaks tõhusamalt teha, et sealt kokkuhoiukohti leida. Miks me seda kõike teeme? Me teemegi seda selleks, et viia oma tulud ja kulud tasakaalu, et me päriselt suudaksime oma riiki üleval pidada. Väljakutseid jagub meil kogu aeg.
Kas te usute, et see automaks tegelikult täidab oma eesmärki? Rääkida seda, et korrasta mingisugust autoparki ja seeläbi olla keskkonnasõbralikumad, kui tegelikult fakt on ju see, et paljud inimesed ei suuda enda autoparki ümber vahetada, sest vajadus nõuab oma.
Absoluutselt usun, et see täidab oma eesmärki ja tegelikult on seda juba täna näha, et muutused on hakanud juba vaikselt toimuma. Kõige lihtsam näide on nende samade romusõidukitega, kus sel nädalavahetusel nii perest kui väljapoolt kuulsin küsimusi, et Mart, mul on selle auto kanne registris ajutiselt peatatud, mis ma sellega tegema pean. Siin ongi soe soovitus, et kui on täna auto, mida enam ei kasuta, tasub viia see jäätmekäitleja juurde, kellel on õigused seda käidelda, saab tõendi vastu, et see auto on sinna antud, nad ise kustutavad selle ka registrist ära. Transpordiameti lehelt saab lugeda rohkem infot.
Kindlasti ei tasu viia seda ebaseaduslikku lammutustöökotta, et see jääks kuhugi põllule seisma ja samal ajal inimesel tekib pärast maksuga probleem.
Seega lammutuskodadel on head ajad ees?
Ma ei tea, kas neil on head ajad ees ootamas, aga me saame oma keskkonna puhtamaks ja tegelikult inimesed saavad ka oma murest lahti. Kui ta seda sõidukit tõesti ei kasuta, siis mis see seal kuuri all või hoovis seisab. Kindlasti ei tasu viia seda ebaseaduslikku lammutustöökotta, et see jääks kuhugi põllule seisma ja samal ajal inimesel tekib pärast maksuga probleem. Need inimesed, kes nüüd muretsevad, et see auto juba ongi aastaid kaduma läinud, on see kugugi ära antud, siis ka siin me oleme näinud mootorsõidukimaksu väljatöötamiskavatsuses võimaluse, et me tegeleme selle probleemiga, me suure tõenäosusega anname siin üleminekuaja kaks aastat ja et inimesed saaksid need probleemid lahendatud. Tuleb teha mõistlik pingutus, et otsida see auto üles, ajada need asjad korda, aga meie eesmärk kindlasti ei ole inimesi hakata nüüd maksustama millegi pärast, mida neil ei ole ja tekitada neile mitte millegi pärast probleeme juurde.
Need muutused juba toimuvad. Kellel on täna siin võimsam ja saastavam auto vaatab ikkagi ringi, et võibolla peaks liikuma väiksema ja säästlikuma poole. See ei ole tegelikult vaid riigi ja keskkonna jaoks hea, vaid iseenesest ka selle inimese jaoks, sest tema kütusekulu langeb, tema remondikulud langevad. Seega ma arvan, et debatt, mida oleme alates koalitsioonikõnelustest pidanud, muutub nüüd sisulisemaks ja detailsemaks. Kõik need on juba positiivsed sammud selles suunas, et see muutus tuua ja nüüd, kui me arutamegi seda maksudisaini, siis seal samamoodi me anname endale väga selgelt aru, et kõikidel Eesti inimestel ei ole võimalik minna poodi ja osta endale homme uus auto ja selleks on ka siin valemis teatud mehhanismid. Näiteks kui sul on viis aastat vana auto, siis kuni 15 aasta vanusega hakkab see maks langema. Just seetõttu, et võime eeldada, et need inimesed, kes sõidavad vanema autoga, on väiksema sissetulekuga ja ei saa endale uut autot lubada. Samal ajal see auto on toodetud, see on juba palju sõitnud, selle keskkonnamõju on nii ehk naa toimunud, seega las ta sõidab selle autoga lõpuni, aga samal ajal see maks võib ikkagi motiveerida mõtlema, et äkki ma võtan nüüd säästlikuma.
Ma arvan, et inimesed mõtlevad selle peale nagunii, kuidas enda kulusid kokku hoida, teie maks selles osas midagi ei muuda. Peamiselt ongi autoga sõites tegemist siiski mingite vajaduste rahuldamisega.
Ma arvan, et see just muudab, sest kogu see arutelu ja debatt ju selgelt seda näitab, et inimesed arvutavad.
Inimesed arvutavad igapäevaselt, kuidas toime tulla.
Ma usun, et nad arvutavad, kuidas toime tulla, aga tihti nad ei pruugi vaadata, kui palju nende auto kogukulu on. Inimesed tavaliselt ei tea seda ja kui need numbrid kokku lüüa, siis tuleb see neile üllatusena. Mitmed inimesed kirjutavad, et kui nad lõid oma auto kuukulud kokku, siis nad said aru, et neil pole seda autot vaja ja nad võivad kasutada hoopis ühistransporti. Ja seetõttu me räägimegi, et eeskätt on automaksu eesmärk autostumist vähendada ja see võimalus on suurem linnas, kus inimestel on alternatiivseid liikumisvõimalusi rohkem. Maal, me anname aru, on see keerulisem.
Kuhu suunatakse antud maksust tulev maksutulu?
Antud maksutulu -nii, nagu kõik muud tulud- läheb eelarvesse.
Ühisesse katlasse?
Ühisesse katlasse ikka, sest tegelikult ei ole kuigi mõistlik ja hea tava see, et meie riigieelarves on juba väga palju raha kinni kirjutatud ja siis inimesed küsivadki aeg-ajalt, et miks ei saa üht või teist asja teha. Meie raha enamuses on pensionitesse, erinevatesse toetustesse, kõrgharidusse indekseeritud, õpetajate palgad on paigas, päästjate palgad. Üle 80 protsendi meie eelarvest on juba kinni kirjutatud. See ei ole alati mõistlik, sest see lõpuks ei lasegi meil teha otsuseid. Täna, küsides, mida rahaga teha saab, peame endale aru andma, et meie riigieelarve on sügavas defitsiidis. Me oleme suures miinuses, meie plaan on sealt välja tulla, tulud-kulud tasakaalu saada, aga samal ajal loomulikult me peame tegema vajalikke tegevusi: nii oma toetusi edasi maksma, õpetajatele, päästjatele ja politseinikele väärikat palka maksma, peame jätkuvalt tegema teedesse investeeringuid, arendama ühistransporti.
Kas investeering teedesse ei tule mitte kütuseaktsiisist saadavast tulust?
See tuleb ka sealt.
Kas sellest ei piisa?
Tegelikult jääb osa n-ö eelarvesse ka muude kulude katmiseks, sest oleme võtnud endale muid kohustusi nii palju.
Milleks siis veel automaks? See on justkui topeltmaksustamine.
Ei, see ei ole topeltmaksustamine. Automaksu parameetrid ja eesmärk on ikkagi selgelt soodustada seda, et inimesed liiguksid säästvamate liikumisviiside poole. Kas siis üldse loobuda autost, kas valida keskkonnasäästlikum auto, mis oleks väiksema kütusetarbimisega või kui tal on soov sõita võimsa ja suurega, siis ta panustab selle võrra rohkem maksu näol. Hästi palju armastatakse öelda, et aktsiis on justkui võluvits ja tõstke parem aktsiisi ja pole probleemi, kuid tegelikult aktsiis, julgen öelda, karistab just rohkem seda sama maainimest, kellest hästi palju seal kõrval armastatakse rääkida, sest temal on pikemad sundsõidud. Tema võib oma säästliku autoga tarbida oluliselt rohkem kütust selle sundsõidu peale, kui keegi teine siin linnapiirkonnas mõne suure ja võimsa autoga. Ei saaks öelda, et aktsiis nüüd kuidagi kahjustaks vähem või puudutaks vähem seda inimest, kellel on pikemad sundsõidud.
Heidame korraks pilgu minevikku. Aastal 2011 tegi Reformierakond avalduse, kus ütlesid: ”Oleme selgelt vastu sotside hindu tõstvale automaksule. Eriti raskesse olukorda seab see just lastega pered.” Sellele järgnes Taavi Rõivase postitus, et ”automaksuga keerasid sotsid vindi totaalselt üle”. Reformierakond, mis juhtus?
Eks ajad muutuvad, eesmärgid muutuvad ja me ilmselgelt kõik teadvustame neid keskkonnaprobleeme täna tõsisemalt ja me näeme ka linnakeskkondi. Kui natukene Euroopas ringi reisida, siis me näeme, et meie linnakeskkond on suuresti autopõhine.
Aastal 2011 oli see olukord üsna sarnane.
Ma arvan, et on õige aeg hakata liikuma õiges suunas, mitte jääda sinna, et kogu aeg on nii olnud - istume siin ummikus, las need autod seisavad, las nad tossavad. Üks positiivne pool on ka see, et kui me suudame tõesti linnakeskkonnas neid autosid vähendada, siis kokkuvõttes vähendame ka neid samu ummikuid. Seda me ka täna linnapildis näeme, et rattureid tuleb aina juurde, nad liiguvad kiiremini ja mugavamalt, seega miks mitte liikuda sinna poole, et meil ongi linnas puhtam õhk, meil on mugavam liikuda ja me tegelikult autosid kasutame vähem. Ja loomulikult on tulnud ka laiemad kliimaeesmärgid ehk et me peame CO2 vähendama selleks, et vähendada kliimamuutuseid ja võibolla ühel hetkel suuta tagasi pöörata seda, mida näeme suvisel ajal Euroopas. Ma pean silmas kuumalaineid.
Ma arvan, et meie automaks neid kuumalaineid tagasi ei pööra.
Nii võib öelda alati, et mis meie, ärme meie midagi tee. Kokkuvõttes, kui keegi mitte midagi ei tee, siis muutust esile ei toogi. Nii kahjuks ei saa, eks igaüks peab oma pingutuse tegema.
Kas teie peate selle maksu tagajärjel enda senise autopargi üle vaatama?
Ma kindlasti mõtlen selle peale, aga mul on endal üks auto ja üks hobiauto – 63 aastat vana GAZ 69. Sõidan sellega suviti, siis kui tuju tuleb. Mul endal plaanis muuta seda ei ole, aga kindlasti ma ei kiirusta ka endale mingit muud autot ostma.
Aga kas olete mõelnud, et äkki peaks Stenbocki sõitma jalgratta, mitte autoga?
Olen mõelnud, võimalusel liigun ka jala.
Seega olete ise teinud selle panuse keskkonna säästmisesse?
Proovin teha. Kindlasti ma ei ole nüüd eeskuju, on eeskujulikumaid. Mul on veel pikk tee minna.
Kas te ei karda, et Reformierakond sellise kannapöördelise maailmavaate muutuse tagajärjel peletas mingi osa oma valijaskonnast ära?
Ma arvan, et see ei ole kannapöördeline maailmavaate muutus. Tegelikult Reformierakond selgelt vaatabki keskkonna poole ja annab endale aru, et päris nii me jätkata ei saa, me peame liikuma puhtama keskkonna poole, säästvama liikumise poole. Ma arvan, et väga suur asi on see, kui me tõesti selle romumaailma suudame korrastada ja hakata liikuma sinna suunda, et neid juurde ei tekiks. Täna neid tekib. Ma arvan, et oleme siin õigel teel ja mina usun sellesse, et selle mootorsõidukimaksuga me liigume puhtama keskkonna poole ja tegelikult teeme nii endale, planeedile kui oma tervisele teene, kui me rohkem liigume ilma autota või kui hingame puhtamat õhku. Tõsi, väga kiireid muutuseid see hetkeliselt kohe ei too. Ega hetkega midagi ei juhtu. Nii nagu kolmapäevasel pressibriifil üks analüütik ütles, siis selleks, et need asjad juhtuks hetkega, peaks see maks olema oluliselt kõrgem, aga siis me teeksime liiga tugevalt oma inimestele liiga. Ja mõni siis võibolla ei saakski liikuma. Meie proovime siin praegu leida seda tasakaalupunkti.
See märk jääb külge teile. Teie olete see minister, kes kehtestas automaksu. Kas te ei arva, et teid on justkui tanki lükatud ja see järgmistel valimistel võib teie tulemust mõjutada?
Ei, mind ei ole tanki lükatud. Ma ise usun sellesse, et teen õiget asja. Eks siis minu valijad annavad selle hinnangu, kas see oli õige või mitte. Ma arvan, et poliitikas ei saa lähtuda iga päev sellest, mis on minu reiting täna või nelja aasta pärast.
Kas te loodate, et valija mälu on lühike selles osas?
Absoluutselt ei looda. Kui valija mäletab seda ja kui näeb, et see oli vajalik tegu, siis ta seda hindab, kui ta näeb, et see vajalik tegu ei olnud, siis ta seda ei hinda, aga ma ei ole kindlasti poliitik või minister, kes kümne küüne ja hammastega peab oma tööst kinni hoidma. Ma arvan, et teen õiget asja ja siis valija otsustab.
Eesti Autoomanike Liidu juhatus algatas petitsiooni ”Ei automaksule!”, mis on kogunud lühikese ajaga üle 15 500 toetusallkirja. Kas see on teie jaoks piisavalt selge signaal, et tuleka ehk seda diskussiooni laiemalt pidada?
Aga seda diskussiooni me ju väga laialt peamegi. Ka selle väljatöötamiskavatsuse raames oleme kohtunud väga paljude osapooltega, seal hulgas nimetatud liiduga. Jah, natukene keeruline on mõista, kas on võimalik pidada debatti või dialoogi, kui üks pool ütleb, et seda ei tohi tulla.
Ja teine pool ütleb, et see peab tulema. Kaks kõva kivi…
Me peame otsima seal seda keskteed. Keskkonna vaates on mootorsõidukimaks oluline. Mina ei ole seal rohkem argumente kuulnud kui see, et meil on aktsiis ja rohkem pole vaja midagi teha. Eks aeg näitab, kuhu me jõuame. Kindlasti me kuulame, kindlasti me kaasame – selleks on ka see väljatöötamiskavatsus, et oodata tagasisidet. Auto@fin.ee on meiliaadress, kuhu me kõigi tagasisidet ootame. Ma arvan, et väga oluline ja hea debatt on juba mõnda aega käinud ja käib edasi.