Sõjastuudio ⟩ Rainer Saks: Ukraina ümberrelvastamine praegu väga hästi ei toimi

• Lõunas on Vene armee logistika saanud palju pihta, Bahmuti all saadab edu samuti Ukrainat.
• Relvade ja moona puudus tekitab kahtluse, kas Ukraina pealetung vastavalt plaanile tänavu õnnestub.
• Lääneriikidel puudub initsiatiiv ja ühine nägemus, kuidas Ukraina sõda kiiresti lõpetada.

Kuigi Venemaa ründab suurte jõududega Kupjanskit, lootuses initsiatiiv sõjas enda kätte haarata, siis julgeolekuekspert Rainer Saks selle käigu pikaajalisse edusse ei usu, kuna Venemaal on reservid otsas, aga Ukraina pole oma kaarte veel lõpuni avanud. 

Üleeile murendasid ukrainlased taas Kertši silda, mis ühendab Venemaad ja Krimmi. Milliseid purustusi rünnak kaasa tõi?

Kertši sild või ka Krimm sild, nagu seda teise nimega kutsutakse, koosneb kahest poolest. Üks on raudteesild, mis sai tõsiselt kahjustada sügisel ja väidetavalt ei julgeta seda enam väga raskete rongide jaoks kasutada. Seekord see osa kahjustada ei saanud ja rongi-, vähemalt reisirongiliiklus seal käib. Teine pool sillast on ette nähtud autodele, kus mõlemas suunas on kaks sõidurida, mis on teineteisest eraldatud. Väidetavalt üks sõidusuund sai rünnakus väga tugevasti kahjustada ja see on kokku varisenud. Aga siiani on arusaamatu, kui suured kahjustused sellel teisel sõidureal on.

Praeguseks on Venemaa sillalt väga väikeses hulgas autosid üle sõita lasknud, aga on kahtlus, et see võib olla ka propaganda lavastus. Kahjustuste uurimine alles käib.

Vene pool väidab, et Ukraina kasutas plahvatusteks mehitamata meredroone, mis liikusid mööda veepinda.

Ukraina ei ole infot küll ametlikult kinnitanud, aga ma arvan, et tegu on suunatud infoleketega Ukraina poolelt. Plahvatused toimusid paar tundi pärast seda, kui Venemaa oli teatanud viljaleppe lõpetamisest.

Lisaks tuleb mainida, et Ukrainal ei ole selliseid droone, mis suudaksid Ukraina kontrolli all olevatelt aladelt (Odessa kandist või Maosaarelt - toim) nii kaugele (teisele poole Krimmi poolsaart – toim) liikuda ja korraldada seejärel veel nii tugeva plahvatuse. Jääb mulje, et kui need olid tõesti droonid, on need merre lastud kas Venemaalt või vähemalt Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territooriumilt. Venemaa jaoks on see igal juhul piinlik ja Putini prestiižile väga tõsine tagasilöök.

Ma ei tea, kas taolisi rünnakuid on võimalik korrata, aga kui veel peaks tulema mõni rünnak Krimmi sillale, siis oleks see juba väga tõsine mainekaotus Venemaa jaoks.

Ukraina käsutuses on tegelikult tiibraketid, millega Krimmi sild purustada, aga liitlased ei luba neid kasutada. Millal võiks see seisukoht muutuda?

Ei oska seda kommenteerida. Eks see sõltub Venemaa käitumisest, kas neid piiranguid muudetakse. Antud juhul on siis Suurbritannia ja Prantsusmaa need, kes on neid rakette Ukrainale tarninud. Teisalt on vahemaa Krimmi sillani pikk, kuhu vahele mahub Venemaa õhukaitse – nii et selline rünnak ei pruugiks olla edukas.

Aga see, mida Ukraina praegu tegi, oli Venemaa jaoks ootamatu. Kuigi oli teada, et midagi valmistatakse ette, sest kontrolli sillal oli väga palju tugevdatud. Ent ju siis eeldatati, et tuleb samasugune autorünnak, nagu seda oli sügisel.

Täna hommikul rünnati Krimmi poolsaarel Vene sõjaväebaasi väljaõppekeskust, kus puhkes tulekahju. Kust need droonid tulid – kusagilt koha pealt või Ukraina kontrolli alla olevalt territooriumilt?

Ei oska kommenteerida. Eelnevatel päevadel on õhudroonide rünnakuid olnud pidevalt Krimmis, aga ka Melitopolis, Mariupolis. Traditsiooniliselt teatab Venemaa, et kõik need objektid on alla lastud ja purustusi pole. Aga nüüd korraga tabati sõjaväelinnakus lahingmoonaladu – seda ei saa varjata. Piirkonnast evakueeriti üle 2000 elaniku. Võib-olla korraldasid Ukraina eriüksused rünnaku ka kuidagi teistmoodi, sest pole täpseid andmeid, et tegu oli just õhudroonidega.

Mis saab katkenud viljaleppest, millega Ukraina sai vedada oma teravilja kolmandatele riikidele, eelkõige Aafrikas? Kui kokkulepet ei saavutata, kas Venemaa julgeks rünnata vilja vedavaid laevu või piirdutakse vaid sadamate ründamisega, näiteks Odessas?

Kui rääkida potentsiaalsetest rünnakutest, siis kuna viljalaevu praegu ei sõida, siis jääb see hüpoteetiliseks. Ma pigem arvaks, et Türgi tõenäoliselt ei ole nõus ühepoolselt oma sõjalaevadega neid viljalaevu konvoeerima. Teiseks, Venemaa tõenäoliselt ka ei ründaks neid konvoisid, kuna see oleks rahvusvaheliselt väga-väga halva mainega tegu.

Pigem rünnatakse praegu sadamaid. Nende rünnakute eesmärk on nii taristu hävitamine kui ka laevade eemal hoidmine sadamatest, et nad seal üldse maabuksid. Küsimus pole aga ka selles, kas mõni kapten julgeb laevaga Ukrainasse sõita, vaid kindlustusfirmad ei kindlusta neid tõsises riskipiirkonnas.

Teraviljalepingu puhul tegeleb Venemaa väljapressimistaktikaga ja mängib selle peale, et tekiks rahvusvaheline surve Ukrainale asuda läbi rääkima rohkem küsimusi, kui vaid see lepe.

Väide on Venemaa poolt ka see, et eelmises leppes ei hakanud kõik punktid tööle. Eelkõige peetakse silmas Venemaalt Mõkolajivisse tulevat ammoniaagitoru, mis on saanud sõjategevuses kahjustada ja mistõttu ei saa Venemaa ammoniaaki ning väetisi eksportida. Lisaks soovitakse sanktsioonide alt vabastada vähemalt ühte suurt Venemaa panka.

Kokkuleppe tegemiseks väga palju aega ei ole, sest vilja saajad on põhiliselt Aafrika riigid. Järgmisel nädalal toimub Peterburis Venemaa ja Aafrika riigipeade kohtumine. Võib-olla selleks ajaks langetab Venemaa mingisuguse otsuse.

Hiina üritab sellesse mängu küll sekkuda, aga nende tegevus ei ole praegu oluline. Eelmine lepe tehti Türgi ja ÜRO vahendusel, aga tundub, et praegu ainuüksi neist enam ei piisa, et viljalepet taastada.

Venelased on alustanud aktiivset pealetungi Luhanski piirkonnas, kuhu on saadetud 120 000 meest, ja saavutanud seal ka mõningast edu. Kas Kupjanskist saab uus Bahmut?

Tasub meenutada, et vahepeal sattus Kupjansk Venemaa käte. Ukraina vabastas linna eelmisel sügisel. Kupjansk on seetõttu oluline punkt, et asub teede ristumise kohas, aga selles piirkonnas on vähe teid - tegu on suure metsase alaga. Ka Vene poole peal samamoodi. Ukrainlaste käes olevast Kupjanskist läheb üks tee ka Belgorodi oblastisse.

Teine suund on venelastel liikuda oma kontrolli all olevast Kreminna linnast edasi ja ähvardada Kramatorskit, kus asub Ukraina selle rindelõigu oluline juhtimiskeskus.

Samas ega nii suure massiga seal edasi tungida pole Venemaa jaoks lihtne, see armee pole ka eriti võitlusvõimeline. Kui tahta ähvardada Harkovit, mida Venemaa püüdis vallutada sõja alguses, aga ebaõnnestus, siis praegu selleks eeldused puuduvad.

Nii et tõepoolest, see liikumine on Venemaa poolt korraldatud pigem selleks, et leevendada olukorda Bahmuti juures. Nende kõige suurem lootus on, et kuna Ukraina ei ole veel praegu kõiki brigaade lahingusse saatnud, saadetakse väed põhja poole.

Ukrainal on aga see eelis, et isegi kui nad saadaksid oma reservid põhja, on neil hiljem Venemaast lihtsam suunata oma väed lõunasse. Nii et ma arvan, et sellest pealetungist põhja pool suurt midagi välja ei tule.

Kui suur on oht, et suure massiga rünnak toob Venemaale lahingtegevuses initsiatiivi?

Praeguses faasis on Venemaa rünnakud tõesti initsiatiivi võtmiseks korraldatud ja kuna Ukraina väed on nii lõunarindel kui ka Bahmuti juures takerdunud, siis pealtnäha oleks võimalus olemas. Aga näis, mis saab edasi. Isegi kui nad saaksid korraks kerge initsiatiivi tagasi, puuduvad Venemaal reservid, et seda edu arendada.

Pealegi ei ole Ukraina oma reserve veel kasutusele võtnud, nii et neil on võimalus anda sündmustele uus käik.

Venemaa president mainis ka nädalapäevad tagasi, et Venemaa on valmis initsiatiivi võtma ja minema vastupealetungile, sest Ukraina on oma reservid ära kulutanud. Ma ei usu, et Venemaa president ise oma peast sellise vale välja mõtles, vaid tõenäoliselt võttis ta aluseks ettekanded ja hindas selle alusel ise seda olukorda. Samuti pidi tema sõnavõtt motiveerima Vene vägesid.

Tõenäoliselt on riigi juhtkonnani kuidagi ikka kohale jõudnud see info, et olukord rindel, eriti lõunas, on halb. Lõunas olukord lähiajal ei parane ka, sest Ukraina on hävitanud väga palju venelaste suurtükisüsteeme ja laskemoona – see kõik hakkab vaikselt oma mõju avaldama.

Ukraina oleks kahtlemata edukam, kui neil oleks rohkem paremaid relvi ja lahingmoona, et ületada laiu miinivälju.

See on põhiline faktor, mis hoiab neid tagasi suuri manöövreid korraldamast. Aga Ukraina on hädas ka Vene õhujõududega, mille vastu ei ole neil midagi tõhusat välja panna, näiteks hävitajaid F-16.

Teisalt kasutab Venemaa praegu oma lennuväge väga ettevaatlikult, sest nad ei saa enam lubada lennukite ja helikopterite kaotust – sõja alguses olid need märkimisväärsed.

Kuigi ma ei oska hinnata Ukraina kaotusi viimastel nädalatel, tundub, et need pole väga suured olnud, sest ukrainlased on muutunud ettevaatlikumaks. Kõik uued brigaadid pole ka sõjategevuses osalenud, nii et ei tea, kui võimekad need on.

Lahingmoona puhul on aga teada, et seda ei jätku ja kuigi ukrainlased on alustanud ka ise väikses mahus tootmist, siis programm – miljon mürsku Ukrainale – ei ole väga hästi käivitunud.

Ukraina ümberrelvastamine praegu väga hästi ei toimi. Kuigi ukrainlased on tänulikud saadud relvaabi eest, siis väga tõsised probleemid on kokkulepete saavutamisel ja relvastuse tarnimisel. Ma ei hinda ka väga kõrgeks tõenäosust, et seda panust annab praegu suurendada. See ei jäta head muljet. Aasta alguses kembeldi pikalt, lõpuks tehti küll otsused ära, aga ka kõiki neid ei ole suudetud realiseerida.

Ülejäänud intervjuud saab järele kuulata saatest.