OTSE POSTIMEHEST ⟩ Autoomanike Liidu juht: automaks on riiklik väljapressimiskatse!

• «Automaksu eesmärk on täita riigikassat ja kõik see, mis sinna juurde räägitakse, on small talk.»
• Eesti Autoomanike Liit toob needsamad teemad järgmiste valimiste ajal lauale.
• «Meil on olemas vedelkütuste aktsiis, et rahastada transpordiga seotud taristut.»

Valitsuskoalitsioon on loomas automaksu. Mida see täpsemalt endast kujutab, seda tutvustatakse järgmisel nädalal. Eesti Autoomanike Liidu juhatuse esimees Priit Tammeraid seab automaksu kahtluse alla.

Oodatavad 120 miljonit lisaeurot on ainus konkreetne asi, mis seni välja öeldud. Tammeraidi sõnul on automaksu kehtestamine küsitav nii otstarbekuse kui ka eetilisuse seisukohast. Sellest johtuvalt on Autoomanike Liit algatanud petitsiooni «Ei automaksule!»

Inimestele ei meeldi just ülemäära see, et valitsus uute maksudega kipub nende rahakotiraudu avama. Autoomanike Liidu petitsiooni juures on välja toodud rida põhjuseid, miks planeeritav maks on sobimatu.

Kui räägime sellest, et valitsus tahab tuua Eestisse uue maksu, siis see ei ole päris õige. Meil on olemas vedelkütuste aktsiis, mis kunagi kutsutigi ellu selle jaoks, et rahastada transpordiga seotud taristut.

Bensiini liitri pealt on aktsiis umbes 56 senti, sellele aktsiisile lisandub käibemaks. Ehk siis, kui me ostame tanklast liitri bensiini, siis pool makstud arvest läheb riigieelarvesse. Väga jämedalt öeldes.

Aastal 2023. on üle viiesaja miljoni [euro] planeeritud vedelkütuse laekumist. Sellest natukene üle ühe kolmandiku n-ö investeeritakse transporditaristusse: ehk siis ehitatakse uusi teid, hooldatakse ja hoitakse korras vanu. Kui poliitikud on öelnud, et autoomanikud tahavad korras teid ja just seetõttu me kehtestame selle maksu, siis tegelikult meil on ju see maks olemas.

Teine asi on see, et maksuga proovitakse nügida inimesi keskkonnasõbralikkuse poole. Eriti just sellepärast, et selle nügimisega tegeleb üks suurettevõte, kes tundub olevat aktiivselt selle maksu toetaja, ja seda pigem vist ikka selle jaoks, et suurendada enda turuosa või luua klientuuri.

See maks ei nügi mitte midagi. See maks lõikab väga valusalt, sest tegelikult nügib seesama kütuseaktsiis. Kui rääkida sõidukite CO2 heitmest, siis see on selgelt seotud sellega, kui palju sa valad paaki kütust. Selle kütuse pealt makstav aktsiis juba selgelt maksustab saastamist.

Seega, kui sul on isiklik vajadus, isiklik kirg, isiklik huvi või sa oled lihtsalt väga rumal ja sõidad januse autoga, siis tegelikult sa panustad ju ka riigikassasse selle võrra rohkem, ja mingi hetk saab rahakott tühjaks ja sa lähed ostad endale väikese auto. Teine variant on see, et oled kurb, aga sõidad ikka sama autoga edasi, sest sulle meeldib just selle autoga sõita.

Mitme auto omanikku lõikab see maks eriti valusalt, sest tema on valiku ees, mida oma sõidukitega teha. Autoomanik on panustanud oma aega, oma vara, ta on oma sõiduki(d) hankinud mis iganes põhjusel.

Omaenda näitel saan ma öelda, et mul on nii säästlik auto, millega käin maalt linna, aga ka neliveoline. See auto on selleks, et pääseda talvel linna, ja selleks, et vedada rasket haagist.

Maksustada ei soovita vaid neid autosid, mis liiguvad, vaid ka neid, mis aianurgas seisavad. Seega sisuliselt on tegemist varamaksuga.

Sisuliselt ongi tegemist varamaksuga. Lugesin rahandusministri artiklit, kus ta ütleb, et maa- ja linnainimestele luuakse erisused. Samas osalesime rahandusministeeriumi kokku kutsutud ümarlaual, kus planeeriti seda maksu.

Seal oli kaks versiooni sellest maksust, ja mõlema versiooni puhul oli rahandusministeeriumi selge seisukoht see, et see maks tuleb kehtestada ilma eranditeta. Kui me ütlesime, et riik kogub täna kütuseaktsiisiga üle viiesaja miljoni euro, ning kui te reaalselt tahaksite vähendada sõitvate sõidukite arvu, siis tegelikult see maks ju ei kompenseeri seda, siis vastati, et eesmärk on saada riigikassasse raha. Ehk see kõik, mis sinna juurde praegu räägitakse, on kõigest small talk (loba – inglise keeles).

Räägime summadest, mis suurusjärku need jäävad?

Kuna need numbrid olid väga esialgsed ja selles puudub igasugune kindlus, siis järgnev on puhas spekulatsioon. Ütleme, et keskmise pere sõiduki aastamaks saab tõenäoliselt olema kuskil 350 euro juures, pluss keskmise sõiduki registreerimisel tasutav automaksu osa jääb kuskil nelja tuhande juurde – olenevalt selle auto massist, CO2 heitmest ja vanusest.

Kas teie algatatud petitsiooni eesmärk on see, et automaksu kui sellist üldse ei tuleks, või on eesmärk see, et teema arutataks veelkord läbi ja leitaks ehk mõni parem lahendus?

Automaks oma olemuselt on sügavalt ebaõiglane. See on tegelikult riiklik väljapressimiskatse. Kui te küsite, mis on meie eesmärk selle petitsiooniga, siis meie eesmärk on kaasata võimalikult palju inimesi, kes saavad sellest aru, et sellega riivatakse väga tugevalt automanike õigusi.

Need inimesed on kõik valijad. Mida rohkem me suudame koguda hääli, kes ütlevad, et me oleme selle vastu, seda rohkem me suudame anda poliitilistele jõududele signaali, et valija ei tahtnud seda. Meil olid just riigikogu valimised, kus sellest ei räägitud sõnagi. Valimistel öeldi: «Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse!»

Ehk siis see, mis täna toimub, on väga ebaõiglane. Meie ehk Eesti Autoomanike Liit, saame olema see mäluorganisatsioon, kes toob needsamad teemad järgmiste valimiste ajal esile. Kui poliitikud ei võta meid kuulda, kui nad lähevad oma teerulliga edasi, siis see tähendab seda, et võitleme lõpuni ja järgmistel valimistel on neil väga tõsine probleem, millest rääkida. Kui te küsite, kas loodame, et sellest on abi ja kas me loodame väärata seda maksu, siis jah, me loodame. Tänaseks on meie petitsioonil umbes 8000 allkirja.

Milline oleks teie üleskutse hetkel valitsusele?

Palun vaadake üle haldamiskulud, leidke need vahendid olemasolevast ja palun tõmmake oma soovide nimekirjast automaks maha. Jätkame selle skeemiga, selle süsteemiga nagu meil praegu on – meil on vedelkütuse aktsiis – ja lähme sellega edasi. See tegelikult vastab kõikidele vajadustele ja eesmärkidele, mida turundatakse automaksu sildi all.

--------------------------------

Uus võimuliit loodab automaksuga saada riigieelarvesse 120 miljonit eurot aastas.

Eestis on umbes 850 000 sõiduautot, mistõttu peaks iga auto eest laekuma keskmiselt 141 eurot.

Plaani järgi lähevad maksustamisele nii M- kui N-kategooria sõidukid, näiteks sõiduautod, bussid, veoautod, maastikusõidukid (sh mootorsaanid, ATVd).

Esialgse kava järgi võib maks tulla kahes osas: esiteks autot ostes ja teiseks igal aastal.

Mille alusel iga-aastase automaksu suurust arvutatakse, on veel lahtine, kuid tõenäoliselt läheb arvesse saastamine ehk süsinikuheide ja arvatavasti ka luksuslikkus.

Automaks hakkab kehtima 2024. aasta 1. juulil.