OTSE POSTIMEHEST ⟩ Uus juht Anu Viltrop: ma ei oska täna öelda, kui pikk on Slava Ukraini eluiga

1. juulist asus MTÜd Slava Ukraini juhtima Anu Viltrop. Kuidas on võimalik taastada usaldus skandaalidest räsitud organisatsiooni vastu ja kelle aitamiseks kavatsetakse edaspidi annetajatelt raha küsida, sellest me Postimehe otsesaates räägimegi. 

Mis tundega te Slava Ukrainit juhtima asute?

Täna pole nendeks tunneteks enam kohta, sest otsustamise hetk on see, kus sa mõtled kõik need erinevad variandid ja tunded läbi. Nüüd on otsus tehtud ja nüüd on vaja lihtsalt edasi liikuda. Ma ise soovin endale rahu ja kainet meelt, sest Slava Ukraini on küll lennanud hästi suurelt, aga selle varju on jäänud organisatsiooni arendamine. Seega võtan ma alguses endale hetke, et kõik läbi vaadata, inimestega läbi arutada ja paremini aru saada, kes me üldse oleme ja kuidas annetatud raha kõige otstarbekamalt kasutada.

Kellega te täna töötate, kuuldavasti ei ole Slava Ukrainil peaaegu üldse töötajaid?

Mõned inimesed ikkagi on. Tõsi on see, et päris algusaegadel aktiivselt tegutsenud inimesi enam ei ole ja see on ka üks põhjusi, miks peab korraks ikkagi vaatama, milline on organisatsiooni struktuur, mis on inimeste rollid ja kuidas üksteist toetada saab. Muidu on see üks suur toru, kuhu tulla sisse, teha keerulist tööd, põleda läbi ja siis minna teisest otsast välja. Tegelikult on vaja neid inimesi, kes tunnevad organisatsiooni ajalugu ja teavad, kuidas on tehtud otsuseid ja valitud partnereid, sest seda teadmata kulub sisseelamiseks lihtsalt rohkem aega

Kas te peate veel takkajärgi tegelema ka Slava Ukraini varasemete rahaasjadega?

Minu vastutus algab ikkagi juulikuust.

Milline on praegu Slava Ukraini rahaline seis?

See summa on meedias mitu korda välja öeldud ja ma võin üle kinnitada, et raha on 600 000 euro ringis. Arvestada tuleb, et organisatsioonil on ka teatud püsikulud ja isegi kui alustada õhinapõhiselt, tuleb mingil hetkel mehitada ka heategevusorganisatsiooni meeskonda palgalisi töötajaid. Ma ei ole täna veel valmis ütlema, kui palju selleks meie eelarvest kulub. On ka mõned projektid, mis juba käivad. Üks neist on koostöös PULSEga, mis on Ukraina organisatsioon ja keskendub taktikalise meditsiini väljaõppele. See projekt kestab järgmise aasta jaanuarini ja selle raames tahame aasta lõpuks jõuda selleni, et 8100 sõdurit Ukrainas oskab anda lahinguväljal õigel viisil ja hästi esmaabi. Lisaks on paari projekti kohta veel otsused tehtud ja ka need tuleb ära teha. 

Mis on tänu skandaalile saanud annetajatest? Kas inimesed üldse annetavad veel raha Slava Ukrainile?

Annetamine on Eestis pigem emotsionaalne otsus ja tuleb tunnistada, et kõik see, mis Slava Ukraini ümber on toimunud, on usaldust petnud. Väga paljude inimeste usaldust on petetud ja mul ei ole täna häid lahendusi, kuidas seda usaldust taastada. See on pikk ja vaevaline protsess, et annetajaid tagasi võita. Seega ei oska ma ka täna öelda, kui pikk on Slava Ukraini eluiga. Mis puudutab annetamist Ukrainale üldiselt, siis selge on, et alguses annetataksegi rohkem ja ajas annetamine väheneb. Seda on ilmselt märganud kõik Ukrainaga tegelevad organisatsioonid. Samas vajab Ukraina kindlasti abi ka edaspidi, nii et mina tahaks küll südamele panna, et Slava Ukraini praegu otseselt annetuskampaaniaid ei tee, aga on väga palju teisi Ukraina suunal tegutsevaid organisatsioone, nii et kui süda käsib, annetage ikka. Samas olge oma annetuse suhtes tähelepanelik ja nõudlik. Vaadake, milline on organisatsioon, kas info nende kohta on nähtav, mida nad teevad ning kuidas nad teevad ja kellele on annetatud vahenditega abi pakutud. On ka inimesi, kes on endiselt otsustanud Slava Ukrainit toetada ja ma olen neile väga tänulik.

Kuna suur osa probleemidest oli seotud just Ukraina partneriga, siis kas otsite Ukrainas uut partnerorganisatsiooni?

Praegu on meie partneriks Ukraina organisatsioon PULSE ja nendega me teeme koostööd edasi. Selge on, et senised Slava Ukraini partnerid ei ole praegu valikus, me ei saa nendega koostööd teha ja esimeseks probleemiks, mis tuleb lahendada, ongi see, kuidas me oma järgmisi tegevusi tahame planeerida. Kas me oleme organisatsioon, mis on ise kohapeal oma inimestega või käime kohapeal, kas meil on kohapeal partnerorganisatsioon, kellega me koos töötame või me tegutseme üldse fondipõhiselt. Selliselt, et meil on olemas vahendid ja me oleme valmis neid teatud eesmärkide täitmiseks jagama. Need on asjad, millele ma täna veel vastata ei oska, aga me kindlasti leiame koos nõukogu ja üldkoguga nendele küsimistele vastused, et järgmised projektid oleksid tehtud juba nii, et me teame täpselt, kes me oleme ja kuidas me annetatud vahendeid kasutame.