OTSE POSTIMEHEST ⟩ Raivo Vare: Putini saab viisakalt kõrvaldada, ilma et seetõttu mingi suuremat sorti revolutsioon tekiks

Mässukatse Venemaal jäi küll pooleli, aga senini pole teada, kas selle korraldas tõesti vaid Prigožin või tegutsevad tema varjus sootuks vägevamad jõud. Kes kontrollib olukorda Venemaal tegelikult ja mis edasi võiks saada, sellest räägime Postimehe otsesaates vaatleja Raivo Varega.

Kas võim on Venemaal veel Putini käes?

Praegu küll, aga eks see natuke löögi sai ja pikas perspektiivis isegi suurema, kui oskame aimata.

Miks oli Putin pärast mässu mahasurumist oma avalduses üsna leebe ja teatas alles eile, et mäss oli siiski kuritegelik tegevus?

Kuna nüüd on selge, et suurem oht on möödas, saab ka Putin teha karmimaid avaldusi. Putin pani eileõhtuses avalduses ühelt poolt küll rõhku sellele, et wagnerlased kas ühinevad armeega, lähevad Valgevenesse või suunduvad perekondade juurde, aga ta mainis ka, et Vene kriminaalkoodeksi 279. paragrahv kehtib edasi. Putin ei öelnud küll otse, aga andis siiski mõista, et selle paragrahvi järgi algatatud kriminaalasi on üleval just korraldajate vastu. Ta märkis, et Wagneri sõdurid olid viidud segadusse ja nemad ei ole milleski süüdi ja korraldajad saavad olla ainult ülemused, eelkõige Prigožin. Seega on nüüd Prigožini tõetund saabumas.

Kas Wagneri armee oli siis üldse Putinile ohtlik?

Tuleb tunnistada, et Moskva ümbruses on kolme diviisi jagu väeosi, mis on osaliselt käinud ka Ukraina sõjas, aga suuremalt jaolt on nad paigal ja neid ongi treenitud Moskva julgeoleku tagamiseks. Lisaks on veel muid hästi ette valmistatud jõude.

Samas tundub, et Prigožini eesmärk ei olnudki midagi korda saata, pigem oli eesmärk tekitada mingi olukord. Prigožin lõi endale olukorra, sest ta lootis, et saab tänu sellele Putiniga rääkida. Putin paraku keeldus temaga rääkimast, kuna tsaar holopiga ei räägi, eriti veel siis, kui holopp on mässama hakanud. Nii et selles mõttes Prigožin oma eesmärki ei saavutanud.

Samas on selles mängus veel keegi. Tundub, et keegi Kremlist on teda natuke õhutanud, saavutamaks endale soovitud tulemust. Sõltumata sellest, kes see oli või mida saavutada taheti, tundub kõikide märkide järgi, et osa relvastatud institutsioone ei ole praeguse olukorraga Venemaal rahul, sealhulgas sõja ja selle juhtimisega, ning see on oluline.

Ilmselgelt aitas mõni sõjaline institutsioon Prigožinile kaasa, mitte ei hakanud vastu. Mässu käigus oleks tema liikumist võinud takistada, aga seda ei tehtud. Prigožini armee lasti igalt poolt läbi ja suhteliselt probleemideta.

Putini režiimi säilimise seisukohast annab see indikatsiooni, et ta ei olegi selle kehastus. Kui seni on samastatud režiimi Putiniga, siis nüüd on selge, et päris nii see ei ole. Putinil on kahtlemata toetajaid, kuid on ka palju rahulolematuid. Nii et nüüd on tekkinud olukord, kus Putini saab ka viisakalt kõrvaldada, ilma et seetõttu mingi suuremat sorti revolutsioon tekiks. Nii et ka Putini isiklik tulevik on tume.

Mõni lääne vaatleja teinekord ikkagi hellitab lootust, et muutuks ka režiim, kas seda pinnast ei ole?

Minu meelest tasuks tähele panna, et USA võttis üsna selge positsiooni ja andis oma diplomaatilistele esindustele lausa käsu mitte sel teemal sõna võtta ja mitte kellegagi kontakteeruda. Vähe sellest, USA vastavad ametkonnad võtsid ühendust oma Venemaa vastaspoolega, üritades aru saada, mis seal toimub, ja andes kinnitusi, et nemad ei tea sellest midagi.

See tähendab aga, et tegelikult ollakse mures. Mures selle pärast, et Putini asemele võib tulla keegi hullem. Just Prigožini imago on selline, et teda võib pidada palju hullemaks versiooniks kui näiteks Putinit. Prigožin imiteeris ju ka kahe tuumaobjektiga tegelemist. Nende poole liikumist ja võimalik, et ka hõivamist, sest näiteks Rozatomi väeosa läks tema poole üle. Sellega anti läänele selge indikatsioon, et tuumakontrolli teema on õhus. Lääneriike paneb kõige rohkem muretsema see, et tuumakontroll võiks käest libiseda, ja just seetõttu arvatakse, et olgu Venemaa eesotsas parem Putin kui keegi, kellest ei tea üldse midagi.

Kas lääneriigid on siiski Venemaa võimuvahetuseks valmis?

Tuletan meelde, et Nõukogude Liidu lagunemise ajal olid lääneriigid väga mures selle pärast, mis juhtub tuumarelvaga, ja nüüd see olukord kordub. Just selle peale keegi Moskvas mängibki. Ma ei ole isegi kindel, kas see on just Putin ise. Nii et see teema on läänele suurem mure kui kõik teised mured.

Kas Prigožini võib nüüd maha kanda?

Wagner lahustatakse ühel või teisel moel suuremalt jaolt ikkagi ära, vähemalt see osa, mis on Venemaal. Kusjuures FSB on külastanud juba ka ka wagnerlaste perekondi. Pole teada, mis saab Wagneri armee välisoperatsioonidest, sest Prigožinil on ilmselgelt teatud funktsioon eelkõige Aafrikas riikides. Seega tuleb enne, kui temast lõplikult lahti saadakse, selles osas mingeid muudatusi teha.