Erisaade ⟩ Pevkur: fookus tuleb Wagneri mässu pealt Ukraina sõjale tagasi saada

Wagneri palgasõdurid peatasid eile õhtul oma liikumise Moskva poole pärast seda, kui Jevgeni Prigožin sõlmis Valgevene liidri Aleksandr Lukašenkoga sellesisulise kokkuleppe. Wagneri sõdurid asusid ka lahkuma enda kontrolli alla võetud piirkondadest, sealhulgas Doni-äärse Rostovi sõjaväerajatistest.

Milline võis olla kokkuleppe sisu? Mida Wagneri mäss Venemaal muutis ja kas see lõi Vladimir Putini positsiooni kõikuma? Nendel teemadel arutlesid Postimehe erisaates kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ja riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas.

Saatejuht oli Nele Kullerkupp.

* * *

«Selge oli see, et kui see samm ette võeti, siis mingit eesmärki see kandis – kas eesmärk oli varude saamine, sõnumi saatmine [Venemaa president Vladimir] Putinile, et [kaitseminister Sergei] Šoigu ja [kindral Valeri] Gerassimov on vaja lahti lasta või midagi muud, aga selge oli see, et mässuga Putinit maha võtta sõjaliselt ei õnnestu,» kõneles Pevkur.

Tema hinnangul poleks Vene erasõjafirma Wagner juhil Jevgeni Prigožinil õnnestunud eesmärki saavutada isegi juhul, kui ta oleks kõik 25 000 wagnerlast Moskva peale viinud. «Võtame selle asja kokku niimoodi, et see, mida praegu näeme – kas või kokkulepe – on ikkagi jäämäe veepealne osa. Väga palju sellest on peidus, väga palju veel teadmata, aga fakt on see, et nii Putini kui ka Prigožini usaldusväärsus või tõsiseltvõetavus sai korralikult kannatada,» lisas kaitseminister.

Kunnase sõnul oli Prigožini väljaütlemistes kindlasti teatud kaalutlused, mille tagamaad jäävad samas täpse info puudumisel selgusetuks. «Põhiküsimus on, et mis on ikkagi selle kokkuleppe sisu. Kas see sisaldab ka Šoigu või Šoigu ja Gerassimovi mahavõtmist,» kõneles ta, lisades, et kahtlemata oli tegu üpris ebatavalise mässuga Vene mässude pikas reas. Tavaliselt on need kulgenud vägivalla eskaleerimise suunas, mida on ka vägivaldselt maha surutud. «Kui just mässajad ei võida, nagu punase pöörde ajal 1917. aastal,» tähendas ta.

Kunnas lausus, et Venemaa tõestas veelkord, et on ettearvamatu, mistõttu on igasuguseid edasiseid prognoose raske teha.

Rääkides Aljaksandr Lukašenka rollist mässu korraldajate ja võimude vahel peetud läbirääkimistel viitas Pevkur Valgevene liidri ja Prigožini varasemale kauaaegsele tutvusele ning Valgevene ja Wagneri eraarmee võimalikule koostööle. «See ausalt öeldes ei omagi tähtsust, sest Putinil on n-ö tsaari hoiak – tema mingisuguse Prigožiniga läbirääkimisi ei pea. Ta pidi leidma kedagi, kes seda saaks teha, mitte Šoigu ja Gerassimovi ega keda administratsioonist,» kõneles Pevkur. Samas pole lõpuni selge ka see, et Lukašenkat üldse otsiti vahendaja rolli ega tasu sellele tegelikult palju tähelepanu pöörata. «Võib-olla püüab Lukašenka siin oma kala. Tasub sellega ka arvestada,» lisas ta.

Pevkur toonitas, et Eesti jaoks on hetkel kindlasti olulisem, millist mõju avaldavad viimased sündmused Ukraina sõjale ning et see tuleb tagasi n-ö fookusesse saada. «Mitte nii, et Prigožin on paha ja Putin järsku muutunud heaks. Seda ei ole – mõlemad on sõjakuritegusid korduvalt ja korduvalt toime pannud. Mõlemad on täna ikkagi ühe asja eest väljas: et Ukraina riiki enam ei oleks. Seetõttu tuleb see fookus suunata ikkagi tagasi Ukraina peale,» rääkis ta.

Kunnas avaldas lootust, et viimastel sündmustel Venemaal on Ukraina sõjale vähemalt selline mõju, et Wagneri ja tšetšeenide liidri Ramzan Kadõrovi üksused ei ole hetkel rindel. «Loomulikult peaks Ukraina võimud tekkinud olukorda võimalikult enda kasuks ära kasutama,» sõnas ta. Pevkur lisas, et suure tõenäosusega liiguvad mõlemad üksused vajadusel nüüd rindele tagasi. «Ma ei usu, et wagnerlased, kõik 25 000 meest, osalesid [mässus]. Pigem räägime isegi mitte brigaadi-, vaid mitmetest pataljoni suurustest üksustest,» ütles ta.