ERISAADE ⟩ Kuidas võiks Prigožini vallutusretk lõppeda? Saates arutles Rainer Saks

«Postimehe sõjastuudio», Rainer Saks Foto: Eero Vabamägi

Venemaa relvajõudude juhtkonna kukutada lubanud erasõjafirma Wagner juht Jevgeni Prigožin on suunanud oma väed Lõuna-Venemaale. Kas seda võiks nimetada riigipöördekatseks ja kuidas võiks olukord lõppeda? Erisaate külaline oli julgeolekuekspert Rainer Saks.

Saatejuht on Nele Kullerkupp.

«Kõige põhjus on see, mida ta väidab, et Vene kaitseministeerium ja kindralstaap ei suuda juhtida sõda Ukrainas. Ta on nimetanud seda täielikuks läbikukkumiseks,» võttis Saks kokku. Samuti heidab Prigožin ette paljude sõdurite hukkumist ja Venemaa inimestele valetamist.

Wagneri juht tahab Saksa sõnul nüüd kas kaitseminister Šoigu ja kindralstaabi juhi Gerassimovi väljavahetamist või nendega kohtumist. 

«Ma ei oleks uskunud, et ta suudab sellise aktsiooni läbi viia,» lausus Saks. Ta andis mõista, et pärast Ukrainas sõja alustamist ja sealseid tagasilööke on loogiline, et poliitiline võimekus seatakse kahtluse alla. «Kas selle tulemusel Venemaal võim muutub? Pigem ei, aga midagi kindlasti. See näitab, et sõjast on saanud Venemaa ühiskonnale nii tõsine probleem, et võiduga Ukrainas seda lahendada ei suudeta.»

Nn vallutatud linnades on julgeolekueksperdi hinnangul omapärane olukord: «Põhimõtteliselt ei ole me näinud relvastatud võitlust. Prigožini väed on suutnud võtta mingi osa linnast ja seda ümbritsevatest objektidest oma kontrolli alla, aga Vene üksused justkui pole ka relvadest loobunud.»

Lojaalset toetajaskonda pole

Ehkki Saks märkis, et Prigožin on aktsiooni ilmselt ette valmistanud ja see ei ole spontaanne, ei usu ta tema laialdasse toetajaskonda: «Muidu oleks Kremlis võim juba vahetunud.»

Samuti ei usu Saks, et Prigožinil oleks suurt poliitilist võimu. «Kindlasti tal on mõttekaaslasi ja neid, kes pole olukorraga veel rahul, aga ei ole võimalik aru saada, kas isegi kõik tema Wagneri sõdurid osalevad aktsioonis,» nentis ta.

Saksa jutu järgi võiks Prigožin loota, et arvestatav osa armeest tuleb teda toetama või vähemalt keeldub teda ründamast. See annaks talle omakorda võimaluse saavutada kaitseministri vahetamine või üksustele teistsugune staatus.

«Nad näitavad tegevusega välja, et neil pole poliitilisi ambitsioone riigis uut võimu kehtestada,» ütles Saks. Tema sõnul pole võimuhaaramine praegu siiski teema.

Putini maine saab raputada igal juhul

Saks sõnas, et alates Putini telepöördumisest hakkas aeg mõlemale poolele armutult tiksuma. «Kui Venemaa juht ei suuda lähima päeva-kahe jooksul kontrolli saavutada, tekib küsimus tema suutmatuses riiki juhtida,» rääkis Saks. Kui Putin suudab olukorra aga kiiresti lahendada, jääb see siiski episoodiks, mis annab märku, et Venemaa on lagunemise faasis. «See on ikkagi Venemaa nõrkuse märk ja see mõjutab tema prestiiži rahvusvaheliselt.»

Ajal, mil Prigožin Venemaal pingeid kruvib, on Saksa jutu järgi Ukrainal võimalik teatud edu üritada saavutada. «Venemaa armee juhtkond on praegu täiesti desorienteeritud.»

Mida peaks jälgima Eestis? «Eestis peaks hästi tajuma olukorda – see on üks asi. Aga kõige olulisem moment on see, et Venemaal pole üldist eriolukorda ju välja kuulutatud. Seni, kuni Vene väed on Ukrainas sõjaga hõivatud ja neil läheb sama moodi halvasti, ei tohiks neil uueks kallaletungiks mingit jõudu olla.»