OTSE POSTIMEHEST ⟩ Erkki Keldo: nii opositsioon kui koalitsioon ootavad riigikohtu hinnangut

Riigikogu sai küll võimuliidu poolt esitatud eelnõude menetlemisega valmis, aga rohkem kui 600 opositsiooni arupärimist on ootel. Kas need jäävad sügisesse või tullakse veel suvel kokku ja kas senine arutluskultuur jääbki kestma, sellest räägime Postimehe otsesaates Keskerakonna fraktsiooni juhi Tanel Kiige ja Reformierakonna fraktsiooni juhi Erkki Keldoga.

Kas opositsiooni obstruktsiooni kavandades hetkekski uskus, et sellest ka kasu on?

Tanel Kiik: Meie eesmärk oli ju saada ikkagi mingisugune adekvaatne kompromiss valitsuse hullude plaanide osas, eesmärk oli saada nad läbirääkimiste laua taha, mis korraks ka õnnestus, aga millegipärast meie konkreetsele kompromissettepanekule, mis 12. mail sõnastatud sai, pole koalitsioon isegi vastanud. Samas alustati parlamendi tasalülitamist, piirates eelnõude ja arupärimiste üleandmist ning minnes siis edasi juba usaldushääletustega, mille tulemusi me kõik teame.

Kuna võimuliidus olid vastuvõetud otsuste kohta kindlad kokkulepped, siis kas opositsioonil oli üldse lootust, et mõni nende tehtud ettepanek võiks läbi minna?

Erkki Keldo: Muidugi oli, tegelikult ju peaminister kutsus lausa kaks korda erakonna esimehed kokku ja ka rahandusminister saatis erinevad võimalikud ettepanekud. Jah, seal ei olnud ilmselgelt kõike, mida opositsioon soovis, aga sellepärast seda nimetataksegi kompromissiks. Probleem ongi selles, et räägitakse segiläbi poliitika sisust ja sellest, et parlament saaks tehniliselt töötada. Opositsioon üritas kahte asja kokku viia, mis tegelikult ei ole õige. Omavahel seoti kokku see, et soovitakse poliitilist sisumuutust, et siis väidetavalt parlamenti enam kokku ei jooksutata, aga selle kompromissiga me ei saanud kuidagi nõus olla.

Kas siis, kui obstruktsiooni poleks tehtud, oleks opositsioonil olnud mingi lootus, et arutelude käigus mõni nende ettepanek ka läbi läheb?

Tanel Kiik: Kindlasti mitte, pigem vastupidi. Opositsioon läks nii jõulise obstruktsiooni teed just selleks, et tõmmata koalitsiooni teerullile korrakski käsipidurit, et korrakaski tekiks vajadus maha istuda. See ka saavutati, sest enne seda mingeid läbirääkimisi ei toimunud. Need läbirääkimised, nii varasemalt vanematekogus, kui hiljem ka peaministri poolt, said ikkagi toimuma alles siis, kui oli reaalselt näha, et opositsioon ei lase eelnõusid kiirkorras läbi menetleda ja enne jaanipäeva rõõmsalt läbi suruda. Paraku tugevama õigusega riigikogu koalitsioonierakondadel see ikkagi õnnestus. Mingit sisulist soovi ju kompromissi teha ei olnud. Ma olen ka lugenud seda rahandusministri kirja, see on täielik peenhäälestuse peenhäälestus. Seal polnud mitte ühtegi nendest ettepanekutest, mida meie esitasime. Ei käibemaksu langetuse teemal, ei retseptiravimite käibemaksu küsimuses, ei majutusteenuse puhul. Kõik kompromissid on koalitsioon teinud iseendaga või siis erinevate huvirühmadega - osa asju seal tõstetakse, osa langetatakse ja siis püütakse näidata, et see ongi kompromiss. Seal ei ole mitte ühtegi Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut sisuliselt arvestatud ega isegi mingit kompromiss-sõnastust pole nende puhul pakutud.

Kas me nüüd lähemegi parlamendis neli aastat nii edasi, et võimuliit saab igal juhul läbi usaldushääletuse oma tahtmise ja opositsioon boikoteerib kõike?

Erkki Keldo: Poliitiline kultuur algab meist kõigist, ma väga soovin, et olenemata sellest, kes on opositsioonis, kes on koalitsioonis, peab parlament kui institutsioon saama töötada. Inimesed ei tohi näha, et parlamendis toimub ainult selline sisutühi räusklemine, mida vahepeal öösiti juhtus. Ma arvan, et see ei tee kellelegi au. Kompromiss tuleb leida. Täiesti arusaadav, et opositsioon tahab ka esindada oma valijaid ja oma poliitikaid avalikkusele tutvustada, aga vahe on selles, kuidas seda teha. Ka meile ei meeldinud eelmise koosseisu ajal pensionisammaste lõhkumine, minu meelest on see üks rumalamaid otsuseid, mis üldse on tehtud. Me tegime tookord ühele konkreetsele ideoloogilisele eelnõule nii palju põhiseaduslikus korras takistusi kui võimalik ja lõpuks valitsus usaldushääletusega võttis selle vastu. Meile ei meeldinud see, aga me aktsepteerisime seda. Nüüd aga juhtus nii, et obstruktsiooni tehti absoluutselt kõikidele eelnõudele, isegi tehnilistele ministeeriumide nimede muudatustele. Sellele, et keskkonnaministeeriumist saab kliimaministeerium, tehti mitusada muudatusettepanekut. See tõesti ei ole normaalne parlamentaarne kultuur.

Kas on mingi võimalus hakata parlamendis sügisest teistmoodi tööle?

Tanel Kiik: Parlamendis on suurem jõuõlg koalitsiooni käes ehk tegelikkuses sõltub see, kuidas riigikogu töötab, eelkõige koalitsiooni enda valmisolekust opositsiooniga arvestada. Sellel istungjärgul, me seda arvestamise soovi ei näinud. Me näeme väga palju kriitikat, mida kõike opositsioon valesti teeb, aga väga vähe enesekriitikat. Väga paljude nende eelnõudega, mis läbis suruti, ei olnud tegelikult kuhugile kiire, oli lihtsalt soov need ära teha, et saaks aga laua puhtaks ja jaanipäevaks puhkusele minna. Poliitiliste kompromisside sisu tähendab seda, et ka koalitsioon peab tegema järeleandmisi.

Erkki Keldo: Kompromissi on võimalik teha siis, kui eesmärk on ühine. Rääkides riigi rahandusest, siis meie ütlesime ka enne valimisi, et tahame teha riigi rahanduse korda ja panustada riigikaitsesse, aga see nõuab uusi kulusid ja see raha peab kuskilt tulema. Opositsioon on teinud ettepanekuid, kuidas riigi kulusid veel suurendada, aga väga vähe on nähtud ettepanekuid kuidas me riigi rahanduse korda teeme. Pidada seda kompromissiks, et opositsioon pakub välja võimalikult palju kulusid, pole vastutustundlik. See ei saa olla kompromissikoht, et me laseme minna riigi rahanduse veel kehvemasse olukorda.

Mis saab nendest sadadest arupärimistest ja eelnõudest, mis obstruktsiooni käigus on üle antud, kas hakkate nendega suvel tegelema?

Tanel Kiik: Ma olen nõus sellega, et eelnõude puhul võib arutada, kas kõiki neid peaks menetlema, samas tuleks sügisel hakata arvestama ka opositsiooniga. Mis puudutab arupärimisi, siis need on väga sisulised, paraku on paljude osas juba otsused tehtud. Kas me hakkame neid siis veel sügisel arutama või? Meie oleme valmis tulema ka suvel arupärimisi kuulama, ministritelt vastuseid saama, aga ma kahtlustan, et koalitsioonisaadikud tahavad puhata.

Erkki Keldo: Me oleksime nõus ka suvel kogunema, aga kuna opositsioon suudab ühe istungi alguses anda rohkem kui nädala jagu üle eelnõusid ja arupärimisi, siis kui nad seda ära ei lõpeta, siis otsast neid ära menetleda riigikogu mitte kunagi ei jõua. Kahe nädalaga andis opositsioon üle nelja aasta arupärimiste mahu. Nii opositsioon kui koalitsioon ootavad riigikohtu hinnangut, milline on õiguslik lähenemine ja kuidas peaks parlament kõikide õigusi kaitsma. Ilmselt tuleks siis riigikogu töö ja kodukord üle vaadata.