SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: kuigi venelastel on õhus ülekaal, ei julge nad rindele väga lähedale tulla

Nädala alguseks olid ukrainlased vabastanud kaheksa asulat. Millises suunas Ukraina vastupealetung praegu toimub, kuidas tegutsevad venelased ning kui suured on kaotused, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga. 

Mis viimase nädala jooksul rindel toimunud on?

Põhiline osa lahingutest toimub lõunarindel, aga ukrainlased väga sügavale Vene kaitsesse siiski ei lähe. Venelastel on seal ehitatud pikad kaitseliinid kogu rindejoone ulatuses, kõige vähem on kaitseliine põhja pool. Venemaa peab väga oluliseks, hoida enda käes just lõuna osa, seetõttu on sinna ka kaitseliine rohkem ehitatud. Ukraina on üritanud kolmes kohas venelaste kaitseliini murda, aga mitte väga energiliste manööverüksuste pealetungidena vaid ikka pigem suurtükiväetulega ja väga ettevaatlikult toimetades. Nii et ma ei eeldakski sellisest pealetungist väga kiiret ja sügavat edasiminekut.

Nii et venelaste kaitseliinidest läbimurdmisel on hullem veel ees?

Jaa, küsimus on alati selles, kas nad suudavad neid kindlustusi mehitada. Praegu on infot, et Hersoni piirkonnast on Dnepri äärest mingi osa vene vägesid liigutatud ära lõunarindele. Venemaa on ikkagi natuke hädas, eriti kui arvestada, et Ukraina pole oma põhijõude veel rakendanudki. Aga tundub, et Ukraina on praegu oma aktiivse kaitseliinidest läbimurdmise tagasi tõmmanud, hullult peal ei käi ja pigem üritatakse Vene vägesid hõrendada. Rünnata nii tehnikat kui elavjõudu pigem distantsilt ja mitte tekitada nende pealetungidega endale suuri kaotusi.

Kas venelased võivad olla kindlad, et ukrainlased Dnepri jõe teisele kaldale ei jõua?

Seda ikka peetakse natuke riskantseks operatsiooniks ja põhjus on eelkõige selles, et Venemaal on õhus ülekaal, Ukraina võtaks väga suured riskid, kui ehitada need pontoonid üle Dneppi jõe ja siis hakata sealt suuremat hulka vägesid üle viima. Seda oleks väga raske õhust katta, nii et ma arvan, et venelased võivad olla üsna kindlad, et sellist jõe forsseerimise operatsiooni Ukraina ette ei võta. Mida aga Ukraina teeb, ta kindlasti korraldab seal jõel eriüksuste operatsioone ja väiksemate üksustega käiakse jõe teisel kaldal venelaste kaitset ärritamas.

Kui lähedale julgevad venelased oma õhujõududega rindejoonele minna?

Ei julge väga lähedale ja selle tõttu ei ole ka Vene õhujõudude tegevus ei ole nii efektiivne, kui nad sooviksid. Nad kasutavad ära seda, et nad saavad oma lahingukopteritega tulistada kaugemalt kui praegu Ukraina õhutõrje ulatub, aga seetõttu on ka tabamus väiksem ja ilmselt ei suudeta seda ka piisavalt hästi koordineerida. Samas on see siiski ukrainlastele ebameeldiv ja just viimastel päevadel on venelaste kaotused hakanud ka kasvama ja seda eelkõige just helikopterite osas, mis näitab, et riske on hakatud rohkem võtma. Nii et järelikult on olukord Vene vägede jaoks piisavalt ebameeldiv.