OTSE POSTIMEHEST ⟩ Leho Lemsalu jaanituledest: tänavune olukord ei tõota head

Eestis algas tuleohtlik aeg, mis tähendab, et metsas on lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine keelatud. Kui palju on metsatulekahjusid ja mis saab jaanituledest, sellest räägime päästeameti päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhi Leho Lemsaluga. 

Tavaliselt oodatakse jaanipäevaks ilusat ilma, kas tänavu tuleks vihma soovida, sest muidu ei saa jaanituledest üldse asja?

Inimesena tahaksin ka mina, et jaanipäeva oleks ilus, aga paraku on loodus teinud oma trikke, vihma on tulnud väga vähe, nii et metsamaastik on hästi kuiv. See toob kaasa päris suure tuleohu. Kui panna need kaks asja kokku, et meil on jaanipäev, kus tavaliselt tehakse palju lõkkeid ja väga kuiv metsamaastik, siis see olukord ei tõota head. Päästeamet kindlasti loodab inimeste mõistlikkusele, me ei taha omalt poolt jaanipäeva kuidagi ära jätta, samas kindlasti kutsume inimesi üles tegutsema selliselt, et jaanipäevale ei järgneks suuri metsa ja maastikupõlenguid.

Kas tuleb üldse kõne alla, et panna põlema suur jaanilõke?

Päästeameti peadirektoril on tegelikult õigus, tule tegemine ära keelata. Täna on suhteliselt üldsõnalisena öeldud, et looduses ei tohi teha tuld, ei tohi grillida ja ei tohi suitsetada. Samas on see väga tugev sõnum, et tuleb olla hästi tähelepanelik, ükskõik millise tule tegemisel. Teistpidi on ka nii, et kui kodus on muru niidetud, ei ole mingisugust kuluheina või metsa lähedal, siis ei ole probleem ka grillida või väikest koduaia tuld teha. Või kui kohalikul omavalitsusel on selline lõkkeala, kus ümberringi on asfalt, betoon, muruplatsid või hooldatud park, siis need tulevad kõne alla. Paraku on küladel ja linnadel lõkkeplatsid tihti just keset loodust, mida ümbritsebki kuiv mets ja seal peaks siiski tõsiselt kaaluma, millised meetmeid kasutusele võtta, või kas üldse tuld teha. Ka oma koduaias peavad inimesed olema tähelepanelikud, sest kui aia taga on mets või suured heinamaad ja tuul on sinnapoole, siis pigem ärge seekord seda tuld tehke. Jaanipäevani on küll veel mõned päevad aega ja ilmateade ütleb, et võib-olla mõnes kohas isegi sajab natuke, paraku näitavad hetkeprognoosid ka seda, et kui vihma tulebki, siis mitte piisavalt, et ohtu maha võtta. Seega püsib jaanipäeval tõenäoliselt kogu Eestis ikkagi väga suur tuleoht.

Nii et oodata ei ole vaja keelde ja käske, vaid igaüks peaks ohte ise hindama?

RMK puhkekohtades, keset metsa või kuskil rabade ääres, ei tohiks kindlasti lahtist tuld teha või grillida. Inimesed küll ei taha, et mets seal põlema läheb, paraku halbade asjade kokkulangemise või hooletuse tagajärjel, see sageli siiski juhtub. Viimastel päevadel on näiteid, kus keset raba, kuhu mingi tehnikaga ligi ei saa, on tuli lahti läinud. Isegi päästjad ei pääse sinna tehnikaga ligi, nii et oleme pidanud PPA helikopterid kaasama ja kustutama tuld õhust. Pole mingeid lõkkekohti, aga ikkagi põleb. Suure tõenäosusega on mingisugune inimtegevus selle põhjustanud.

Maastikupõlengute statistika on tänavu päris karm, poole aastaga üle 600 põlengu.

Statistika kajastab meil nii suuremaid kui väiksemaid kulu ja maastikupõlenguid, aga tõsi on, et sel aastal on põlenguid üsna palju. Kui võrrelda eelmise aastaga, on põlenguid praeguseks juba sama palju, kui eelmisel aastal terve aasta peale kokku.

Eile põles mets Raadil, algul tundus pilt päris kole, aga olukord saadi siiski kontrolli alla.

See oli tiheasustuse läheduses, päästjad olid seal suurte jõududega kohe kohal, läks aega, aga tuli suudeti ära kustutada.

Kui palju läheb metsas tavaliselt aega, et saada üldse aru, kus tulekolle on?

Metsamaastik võib olla väga erinev - on sood, rabad, kõrgete puudega metsaalad ja sellised kohad, kuhu me päris tavapärase päästetehnikaga ligi ei pääsegi. Enamus meie päästeautosid on ju mõeldud ikkagi teel sõitmiseks, metsas aga teid ei ole, nii et sinna tuleb kuidagi teisiti ligi pääseda. Palju on abiks see, et kuna inimestel on mobiiltelefonid, annavad nad 112-le teada, kui näevad midagi kahtlast ja tänu sellele jõuab info suhteliselt kiiresti päästjateni. Meie oleme ja pragu seisukohal, et pigem tuleb alguses isegi üle reageerida, võimalikult palju ressurssi korraga peale saata ja suuta tuli kotti võtta, et ta ei leviks laiali. Mida suurema ala peale tuli jõuab levida, seda raskem on kustutamine. Kui nähakse kuskil suitsusammast, siis minnakse sinna koordinaatide peale ja üritatakse täpselt aru saada, kus ja kui palju põleb. Tänasel päeval on meil juba ka troonid abiks. Nii saame kiiremini tead, kus ja kui palju põleb ning kuhu poole tuli liigub. Kui see info on olemas, hakkame kustutamisega pihta. Oleme aja jooksul soetanud ka tehnikat ja varustust, millega maastikul liikuda. Nii et eks meil tuleb nende tulekahjudega kuidagi hakkama saada.

Kas inimesel endal on tark isa kustutama hakata, kui paistab, et jaanitulest on suurem põleng alguse saanud?

Üldjuhul inimestel ei ole selliseid vahendeid, millega maastikul suurt tuld kustutada. Kui jaanitule lõkkest on alles läinud mingi säde kusagile heina või sambla sisse, siis on vajalik see kiiresti ära kustutada, kas või peal tallates. Kui aga tuli on juba levinud, siis tuleb sellest kindlasti teada anda 112-le, sest kui sellest ei teavitada, võivad tagajärjed olla hullemad. Inimesed arvavad tihti, et tuleleek on see kõige ohtlikum ja selle eest tuleb põgeneda, aga kui juba põlengualas sees ollakse, on just suits see kõige ohtlikum. Kui oled jäämas suitsu sisse ja nähtavus on juba kehv, tuleb seal kiiresti ära minna, liikuda turvalisse kohta ja teavitada ohust ka teisi inimesi.