SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: ukrainlased on suutnud mitmes kohas venelaste esimesest kaitseliinist läbi tungida

Nädalavahetusel kinnitas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et vastupealetung on alanud. Millised on liikumised rindel ja kui kaugele selle pealetungiga jõuda võib, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga.

Ukraina president teatas nädalavahetusel, et vastupealetung on edukalt alanud, täna hommikul räägiti neljast vabastatud külast, aga millises suunas pealetung toimub?

Nendel küladel ei ole tegelikult erilist tähendust, pigem markeerib see piirkonda, kuhu Ukraina üks pealetungi suund praegu lõunas läheb ja see on Berdjanski linn. Nii et pealetung võib olla suunaga Berdjanskile, aga Ukraina pressib peale veel paarist kohast. Need lahingud on siiski üsna piiratud ulatusega, see ei ole veel pealetung laial rindel. Pigem võiks praegu rääkida sellest, et Ukraina loob eeldusi pealetungiks.

Kui palju saab selles Berdjanski suunas edasi tungides takistada venelaste logistikat?

Päris palju, raudtee on juba lõhutud, aga kui Zaporižžja – Berdjanski maantee läbi lõigata, on Krimmi maismaaühendus kadunud. Eks Venemaa kardab ka pealetungi Mariupoli ja Melitopoli suunas ning Ukraina kõikides nendes suundades ka proovib. Täpselt me ikkagi veel ei tea, kas see on see kõige olulisem ukrainlaste plaanitav pealetungisuund.

Mis juhtub, kui venelased kaotavad maismaaühenduse Krimmi täielikult?

Praegu on Krimm ühendatud ka sillaga üle Kertši väina. Mäletatavasti oli sild ukrainlaste rünnaku tõttu eelmisel aastal pikka aega kasutusest väljas ja praegu saab sealt üle vaid ratastransport. Eile lõikasid partisanid läbi raudtee maismaal, nii et see ei ole kasutatav. Melitopolist lõuna poole on aga venelaste varustusteede puhul raudtee kõige olulisem. Kui raudtee ei tööta, on kogu logistika suures osas häiritud. Nii et kui ukrainlased lõikaksid ära maismaakoridori Krimmi, siis ühendus Krimmi ja Venemaa vahel täielikult küll ei katke, sest Kertši väinas on võimalik korraldada ka praamiühendust, aga see muutub väga keeruliseks ja eriti just sõjaväelogistika jaoks. Laskemoona, kõiksugu varustuse, purustatud tehnika remonti viimine, uue asemele toomine muutub siis eriti problemaatiliseks.

Kui palju on venelased suutnud vastupealetungi esimestel päevadel vastu pidada?

Kuna põhijõudu ei ole Ukraina veel rakendanud, siis lõplikku hinnangut ei julge anda. Venemaa suurtükivägi on väga palju pihta saanud, näha on, et see toimib palju kehvemini kui varasematel kuudel. Venemaa kasutab päris palju lennuväge, aga väga ettevaatlikult, ei julge väga lähedale rindejoonele tulla. Vene väed on lahingute aktiveerumise ajal viimase nädala jooksul avaldanud küll päris korralikku vastupanu, aga ukrainlased on siiski tulnud kahes või kolmes punktis venelaste esimesest kaitseliinist läbi. Kokku on neil seal välja ehitatud vähemalt kolm kaitseliini, millest kõik ei olnud küll alguses mehitatud, aga ühes kohas tundub, et ka teine kaitseliin on nüüd murtud. Ukraina võib-olla edeneb natuke kiiremini, kui oleks eeldanud, aga mitte üllatavalt kiiresti. Praegu on venelaste vastupanu veel organiseeritud ja toimiv.

Kui suured kaotused on olnud Ukrainal?

Väga täpselt ei tea, osa tehnikat on neil kaduma läinud, samas on see meedias ka üle võimendatud. Aga kaotused on olemas, mis on ka täiesti ootuspärane. Praegu ei ole need kindlasti nii suured, et sunniksid Ukrainat midagi ümber planeerima või pealetungi katki jätma.

Mis mujal rindel toimub, kus venelastel veel keeruline on?

Venelastel kipub olema raske peamiselt just logistikaga, see teeb neile kõige rohkem muret, samal ajal üritab Ukraina võtta kogu rinde ulatuses initsiatiivi enda kätte. Praegu on initsiatiiv venelaste käes veel Donetski lõunaküljel Marjinka asula juures, seal nad ründavad iga päev, aga muudes rindelõikudes, nagu Bahmuti juures, on initsiatiiv ukrainlaste käes ja põhja pool ei ole see kummagi käes. Donetski ja Bahmuti vahel üritab Ukraina oma positsioone parandada. Kõige rohkem peavalu valmistab venelastele Lõuna-Ukraina, sest vägede varustamine ja lahinguvõimelisena hoidmine on seal kõige keerulisem. Samas on neil seal teatavad eelised, kuna see on lage stepiala ja Ukraina lennuvägi kindlasti ei suuda seal ohjeldada Vene lennuväge. See annab venelastele teatavad eelised, paraku tundub, et venelased ei ole suutnud seda korralikult ära kasutada.

Kuna rinde põhjaosas tundub olevat suhteliselt rahulik, siis kas venelased on oma jõude sealt ära toonud?

Praegu andmeid selle kohta ei ole ja Ukraina läbimurre lõunas ei ole veel ka nii suur, et Venemaa peaks hakkama sinna muudest lõikudest reserve tooma. On küll teada, et venelased on liigutanud osa reserve Hersoni juurest Melitopoli ja Mariupoli vahele, aga see on selline kohaliku tähtsusega manööver, see ei ole veel suur vägede ümberpaigutamine. Venelased on pigem hädas Bahmuti juures, kuna Ukraina väed on Bahmutist põhjas ja lõunas kogu aeg edasi pressinud. Seal ei ole küll suurt läbimurret, aga koidab oht, et Vene väed piiratakse ümber. Vene armee juhatus ei soovi, et rinne seal edasi liiguks ja mitte selle sümbolväärtuse tõttu, mis Bahmutile on omistatud, vaid hoopis seetõttu, et kui Ukraina armee peaks seal liikuma pääsema, siis arvestades, et venelastel ei ole selles piirkonnas just liiga palju kaitseliine, tekib tõsine oht, et Ukraina väed võivad jõuda Luhanski lähedale üsna kiiresti. Sellisel juhul on aga Venemaa kaitsel väga keeruline jääda Donbassis toimima.