OTSE POSTIMEHEST ⟩ Margus Kurm: KAPO toimingud on olnud ebaproportsionaalsed

Hiljuti said kahtlustuse endine politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning maksu- ja tolliameti osakonnajuht Eerik Heldna. Miks jõustruktuuride ametnike roteerumisest säärane pahandus on välja koorunud? Oma seisukohad ütleb Postimehe otsestuudios Vaheri ja Heldna kaitsja Margus Kurm. Saade algab kell 13.

Siseministeeriumis valmis paar päeva tagasi teenistusliku järelvalve audit. Te olete öelnud, et vaidlustate selle. Miks?

Jah. Mul on kavas see vaidlustada ja põhjus on see, et see audit sisaldab järeldusi, mis on oma iseloomult negatiivsed, Elmar Vaheri head nime selgelt kahjustavad. Minu hinnangul need järeldused on põhjendamatud ja seetõttu soovin, et kohus need järeldused üle vaataks ja annaks neile oma hinnangu.

Mis need negatiivsed järeldused täpsemalt on?

Eelkõige selle auditi põhijäreldus, et Eerik Heldna ja nelja välisluureametis töötanud inimese PPA-sse ametisse nimetamine ja samal päeval roteerimine oli näiline, ehk nende teenistussuhe justkui oleks olnud näiline. Kuigi see ei ole juriidiline hinnang, on see tavatähenduses selgelt negatiivne ja Elmar Vaherile kui peadirektorile varju heitmine. Seetõttu tuleb see ära klaarida.

Mida tähendab «näiline» juriidilises keeles?

Õigupoolest ei tähenda mitte midagi. Juriidikas on väga lihtne. Kui me võtame ühe õigusakti või haldusakti, siis see on kas õiguspärane või õigusvastane. Kui haldusakt on õiguspärane, siis ta kehtib ja seda tuleb täita. Kui akt on õigusvastane, siis ta tuleb tühistada. Väide, et mingisugune haldusakt on näiline, ei ütle meile seda, kas ta on õiguspärane või õigusvastane. Selle järelduse pinnalt asjaosalised ei saa otsuseid teha ja ei tea, mida nad peaksid tegema - kas teenistussuhte lõpetama või teenistussuhet jätkama. Sellesmõttes ei ütle see õiguslikus mõttes mitte midagi.

Tegemist on sellise suhtekorraldusliku sõnumiga, et justkui teenistusse nimetamise puhul on midagi valesti ja see on justkui halb. Aga mis edasi saab? Seda selle järelduse pinnal otsustada ei saa.

Ehk siis põhimõtteliselt sõna «näiline» on Elmar Vaheri ja Eerik Heldna suhtes solvang?

Kas just solvang on õige sõna, aga põhimõtteliselt jah - see ütleb, et Elmar Vaher ja Eerik Heldna on teinud midagi halvasti. Selle auditi valguses mitte ainult Elmar Vaher ja Eerik Heldna vaid ka välisluureameti endine peadirektor Mikk Marran, kes oli seotud nelja välisluureametis töötanud inimese roteerimisega.

Te ütlete, et sõna «näiline» ei ole kuidagi juriidiliselt defineeritud. Samas saavad kõik aru, mida see tegelikult tähendab - seda, et inimesele loodi töökoht, mida pole tegelikult olemas ja millel ta tegelikult tööle ei asunud. Antud juhul ju oli tegelikult nii. Miks siis ei sobi seda sõna kasutada?

Vot sellega ma ei nõustu. Ametisse nimetamine või tööle võtmine on juriidiline nähtus. See ei ole nagu mingi teismeliste love story, et täna käime, homme ei käi ja ülehomme jällegi käime. Ametisse võtetakse inimene haldusaktiga ja senikaua, kuni see haldusakt on õiguspärane ja selle haldusakti vastuvõtmisel on järgitud seaduses ette nähtud reegleid, siis see haldusakt on õiguspärane ja siis see teenistussuhe on olemas. Kui räägime konkreetselt Eerik Heldna ja nelja teise inimese kaasusest, siis need inimesed olid reaalselt teenistuses. Rotatsiooni korras teises asutuses töötamine on samuti politseiteenistus. See on lihtsalt politseiteenistuse erivorm. Seadus ütleb väga selgelt, et rotatsiooni korras teises asutuses töötav politseiametnik on politseiametnik, ja tal on kõik politsei- ja piirivalve seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Eerik Heldna ja need neli inimest olid reaalselt politsei teenistuses, aga nad lihtsalt olid roteeritud teise asutusse.

Eerik Heldna asus tööle keskkriminaalpolitseisse tööle tunnistajakaitse ametniku ametikohale - juriidiliselt ta seal töötas, aga päriselt ta ju sellel ametikohal tööd ei teinud?

Nüüd me jõuame roteerimise personalitehniliste üksiasjadeni. Kui seda juhtumit vaadata isoleeritult, teadmata kuidas tegelikult roteerimine riigiasutustes käib, siis see tõepoolest tundub kummaline. Tegelikult on see täiesti tavapärane, et see inimene, kes roteeritakse teise asutusse tõstetakse asutuses mingile suvalisele vabale ametikohale. See on ju ka loomulik. Kui näiteks osakonnajuhataja roteeritakse teise asutusse, siis see osakonnajuhataja koht on vaja täita. Ega see ei saa jääda lahtiseks ja ootama, kuna roteeritud ametnik kunagi tagasi tulevad. Sellepärast personalitöötajad leiavad roteeritud inimesele mingi suvalise ametikoha.

Võin tuua ka konkreetse näite. Näiteks justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar. Ta on teist ametiaega justiitsministeeriumi kantsler, aga ta on samal ajal arvel välisministeeriumi personaliosakonnas. Kantsler Tõnis Saar on välisministeeriumi personaliosakonna töötaja. Ta ei ole mitte kunagi seal personaliosakonnas töötanud ja ta tõenäoliselt ka kunagi ei hakka seal personaliosakonnas töötama. Ta on lihtsalt tõstetud sinna selleks ajaks, kui ta töötab justiitsministeeriumis kantslerina.

Tean politsei- ja piirivalveametist inimest, kes roteeriti kaitseväe teenistusse. Enne kui ta roteeriti kaitseväe teenistusse, tõsteti ta Põhja prefektuuri liikluspolitseiniku kohale. See inimene ei ole kunagi töötanud liikluspolitseis ja ta tõenäoliselt ka kunagi ei hakka töötama liikluspolitseis. Ta lihtsalt on sellel ametikohal seni, kuni ta töötab teises asutuses. Selliseid näiteid on kümneid, kui mitte sadu. Lihtsalt roteeritud inimesed paigutataksegi suvalistele ametikohtadele ja kui rotatsiooni aeg saab läbi, siis hakatakse vaatama, et kuhu teda saab tagasi tõsta.

Ma olen täiesti kindel, et sama on ka Kaitsepolitsei ametnikega. Päästeameti peadirektori asetäitja Andres Anvelt on arvel Kaitsepolitseiametis. Millise koha peal, me ei tea, aga suure tõenäosusega on tegemist mingisuguse madalama ametikohaga, kus ta lihtsalt on nimekirjas ja kus ta pole kunagi reaalselt töötanud, ega ka hakka kunagi reaalselt töötama.

Fakti, et Eerik Heldna nimetati tunnistajakaitse üksuse ametikohale on selgelt üle tähtsustatud ja ebaoluliselt üle tähtsustatud. See, miks Eerik Heldna nimetati tunnistajakaitse üksuse ametikohale oli tingitud nendest neljast inimesest, kes samal ajal roteeriti välisluureametisse. Välisluureameti ametikohtadel töötavad inimesed on teatavasti salajased ja kuna seda tehti koos, siis kõik need inimesed paigutati tunnistajakaitse üksusesse. See ei olnud salaplaan, kuidas kõike varjata vaid seda lihtsalt tehakse nii. Tehakse PPA-s, Kaitsepolitseiametis, Siseministeeriumis, Välisministeeriumis ja nii edasi.

Eerik Heldna on pikaajalise kogemusega julgeolekustruktuurides. Miks seda kõike oli vaja üldse niimoodi lahendada? Miks ta lihtsalt ei kandideerinud avalikult välja kuulutatud ametikohale?

Vastus on see, et tal olid tööd-tegemised pooleli kaitseväe luurekeskuses. See, miks ta just 2019 tahtis politseisse tagasi minna - loomulikult on see seotud eripensioni õiguse tagamisega. Seadust muudeti ja selleks, et saaksid oma välja teenitud aastate eest tulevikus eripensionit, pidid sa olema politseiameti teenistuses 2019. aastal. Tagasitulemise ajastus tõepoolest oli seotud pensioni saamise sooviga. Selles ei ole midagi eripärast, ega veel vähem ebaseaduslikku. 2019. aasta jooksul tuli politsei- ja piirivalveametisse tagasi 65 inimest.

Siin aetaksegi segamini kaks asja. See, kas Eerik Heldna tahtis tagasi tulla ja see, miks ta tahtis tagasi tulla just 2019. aastal. Ajastus oli tõepoolest seotud pensioniõigusega, aga see, et ta reaalselt tahtis tagasi tulla on ka kindel. Kui ta selle jutuga Elmar Vaheri ja oma luurekeskuse ülemuste juurde läks - see kõik algaski sellest, et ta tahab oma karjääri politseinikuna lõpetada ja politseisse tagasi minna. Sellesmõttes ei ole Eerik Heldna mingisugune erand. Samamoodi mõtlesid need neli välisluureameti inimest ja paljud teised, kes 2019 töökohta vahetasid.

Te ütlesite, et roteerimised on olnud seaduslikud. Seaduse järgi saab ametnikke roteerida selleks, et nende pädevust suurendada, motivatsiooni tõsta või asutuste vahelist koostööd arendada. Mille alla see antud juhtum siis kuulub?

Kui me räägime Eerik Heldnast, siis kindlasti olid siin olemas kõik nimetatud asjaolud. See, et Eerik Heldna taastas oma politseinikustaatuse oli kindlasti tema jaoks motiveeriv. Pluss üks asi veel, Eerik Heldna ametikoht luurekeskasutuses oli tähtajaline. Teatud kuupäeval oleks see lihtsalt saanud otsa. Juba see on asjaolu, mis sundis teda ringi vaatama, et kus edasi oma karjääri jätkata. Kui selle käigu tulemusena realiseerus pikaaegne soov tagasi tulla PPA-sse, siis see kindlasti mõjus positiivselt tema motivatsioonile.

Teiseks kindlasti paranes asutustevaheline koostöö. Elmar Vaher, Eerik Heldna, Margo Grosberg võivad teile rääkida tundide kaupa sellest, milliseid koostööaktsioone Eerik Heldna sealoleku ajal tehti ja kui palju tihenesid luurekeskuse ja PPA koostöö. Mäletan, kuidas pressikonverentsil Tarmo Olgo ironiseeris selle üle, et mis takistas asutustel niisama koostööd teha. Seda võib küsida iga rotatsiooni kohta. Miks meil on vaja inimesi rotatsiooni koostöö parandamise eesmärgil? Koostööd tuleb niikuinii teha. Eriti aktuaalne on see küsimus PPA, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi suhetes. PPA on Siseministeeriumi allasutus - nende koostöö peaks laabuma ilma igasuguse roteerimiseta. Ometi on täna Siseministeeriumisse PPA-st roteeritud 5,6,5 inimest. Siseministeeriumis töötab asekantsler Veiko Kommussaar, kes on seal politseiametnikuna töötanud 14 aastat. Võin sama moodi irooniliselt küsida, miks Siseministeerium ja PPA ei suuda koostööd teha ilma, et vastastikku inimesi roteerida.

Miks roteerimine parandab asutustevahelist koostööd? Põhjus on väga isiklik. Kui sul on sidemed mõlema organisatsiooniga, siis sa tunned ennast vastutavana mõlema organisatsiooni hea käekäigu eest. Eerik Heldna sellest hetkest alates, kui ta oli nimetatud tagasi politseiametnikuks ja roteeritud LUK-i, siis kõigi osapoolte entusiasm koostööd teha oli hoopis teisel tasemel. Jällegi, mitte midagi erakordset selle kaasuse puhul ei ole.

Aga selle kogu asja juures lihtsa maksumaksja vaates tekib küsimus, et miks tema saab ja miks mitte mina. Margo Grosbergile kirjutas ju Heldna sisuliselt otsekoheselt e-mailis, et see käik on puhtalt juriidiline.

Esiteks, Eerik Heldna ei ole mitte kunagi eitanud seda, et see, miks ta otsustas PPA-ga liituda just 2019. aastal - põhjus peitub pensionis. Selle üle ei olegi mingit vaidlust.

Kui me räägime sellest kirjast, siis see näitab ka selle auditi kvaliteeti. Nende järelduste kinnitamiseks on esitatud üks tõend - üks e-kiri. Kõik teised e-kirjad, mis näitavad seda asja teises valguses on jäetud kõrvale. Ma võin siia kõrvale panna kümme teist e-kirja, millest nähtub väga selgelt see, et Eerik Heldnal oli algusest peale soov politseisse tagasi minna. Võtta üks e-mail kontekstist välja ja rajada sellele süüdistus on lihtsalt ebaprofessionaalne.

Aga kui minna alguse juurde tagasi, siis tekib küsimus jah, et personaliotsuseid tehakse vastavalt sellele, kuidas tagada inimestele pensioni. Paraku on see nii ja paraku on see eripensioni süsteemiga kaasnev pahe. Aga samamoodi on ju Kaitsepolitseiameti suhtes läbi viidud teenistusliku järelvalve kokkuvõttes kirjas, et ka Kaitsepolitseiametis võeti inimesi kaheks nädalaks tööle selleks, et tagada neile pensioniõigus. Sellesmõttes jällegi ei ole PPA ja Eerik Heldna juhtum ainulaadne.

Kui arutada selle üle, miks me oleme täna sellises situatsioonis, kus asutuste juhid mõtlevad välja mingeid skeeme ja teevad personaliotsuseid vastavalt sellele, et inimestel pensioniõigus säilis - probleemi tuum on tegelikult selles, et omal ajal kui eripensionite süsteem loodi - politseis, kaitseväes ja prokuratuuris - siis ei suudetud süsteemi ühtlustada. Kui võtame näiteks Eerik Heldna näite, siis ta on kogu oma elu teinud julgeolekutööd ja juhtinud operatiivtööd erinevates asutustes. Tal on koguaeg olnud üks ja sama tööandja, Eesti riik. Nüüd öeldakse, et kuna vahepeal asutuse nimetus muutus, siis tal järsku ei ole õigust pensioniks. See ei ole ju nende inimeste suhtes aus. Kui omal ajal riik oleks eripensioni süsteemid ühtlustanud ja öelnud, et ükskõik kus sa seda ohtlikku julgeoleku tööd teed, jookseb sinu eripensioni saamiseks vajalik staaž. Paraku jättis riik selle süsteemi omal ajal korrektselt üles ehitamata ja see on see põhjus, miks täna PPA-s ja Kaitsepolitseiametis tehakse selliseid otsuseid, mis tunduvad kõrvalt vaatajale kummalised.

Lõpuks on olukord, kus roteerimist sellisel kujul on tehtud palju, aga samal ajal on kriminaalmenetlus Elmar Vaheri ja Eerik Heldna suhtes. Miks KAPO ja prokuratuur just neid inimesi kiusavad?

Esiteks siin ei ole ainult kaks inimest. Lisaks Eerik Heldnale ja Elmar Vaherile on ka teised Keskkriminaalpolitsei juhid kahtlustatava staatuses. Miks see kriminaalmenetlus alustati Kaitsepolitseiameti vaatevinklist on üsna selge. Seda tehti selleks, et Eerik Heldnat kiusata või takistada Eerik Heldnal politseisüsteemi tagasi tulla ja eripensionit saada. Eerik Heldnale kaigaste kodaratesse loopimine ei alanud eelmisel sügisel, kui kriminaalmenetlus alustati.

Niipea kui Kaitsepolitseiamet sai teada, et Eerik Heldna soovib politseisse naasta hakkas ta tegutsema selle nimel, et seda takistada. Kõigepealt rääkis lihtsalt Elmar Vaheriga ja selgitas, et Eerik Heldnat ei tuleks politseisse tagasi võtta. Siis hakati takistama riigisaladuse loa mitteandmisega. Kõik see roteerimise asi on läbi arutatud korduvalt ja korduvalt erinevates asutustes. See on jõudnud isegi halduskohtusse. kui Kaitsepolitseiamet keeldus Eerik Heldnale riigisaladuse luba andmast sellisel tasemel nagu luurekeskus seda soovis, siis selle peale Eerik Heldna esitas kaebuse halduskohtusse. Siis KAPO ikkagi loa andis ja vaidlus vaibus. Aga kui te loete Kaitsepolitsei otsust ja vaiet, mida Eerik Heldna tegi halduskohtule - ainus asi, mille üle seal diskuteeritakse ongi see sama ametisse nimetamine ja roteerimine. Kusjuures nendes dokumentides ei nimeta Kaitsepolitseiamet seda ametisse nimetamist ebaseaduslikuks, rääkimata sellest, et ta oleks selles siis oleks mingit kuritegu näinud. Siis on Kaitsepolitsei väga selgelt öelnud, et see ei pruugi olla õigusvastane, aga see on ebaeetiline. Nüüd, neli aastat hiljem oleme jõudnud selleni, et see ei ole mitte ainult ebaseaduslik vaid lausa kriminaalne. See on olnud Kaitsepolitseiameti tegevus alates sellest, kui Eerik Heldna Kaitsepolitseiametist lahkus.

Miks prokuratuur sellega kaasa on läinud, seda on raskem mõista. Aga ma kahjuks ei oska siin täna näha muud põhjust kui see, et sel hetkel kui konkreetne prokurör kriminaalmenetlust otsustas alustada, ei olnud ta lihtsalt kursis roteerimisega seotud probleemidega ning ei olnud kursis, et selline “skeemitamine” on tavaline.

Te ütlete, et KAPO on järjepidevalt aastaid Heldnat kiusanud. Miks?

Vot seda mina ei tea.

Olete küsinud oma kliendi käest?

Jaa. Ega see, et Eerik Heldna ja Kaitsepolitseiameti juhtkonda kuuluvate teatud isikute vahel on tõsine konflikt on põhimõtteliselt teada kõigil, kes julgeolekumaailmas Eestis tegutsevad. See ei ole saladuseks kellelegi. Mis on selle põhjus? Seda mina kahjuks ei tea ja ausaltöeldes ega see ei puutu ka asjasse.

See on ju tegelikult päris karm süüdistus, et Kaitsepolitseiamet ajab isiklikku vimma.

Siin on juttu olnud sellest, et kas eriarvamust ei oleks saanud teistmoodi lahendatud. Justiitsminister Kalle Laanet ütles ühes intervjuus, et tema arvates oleks pidanud minister pidanud selle ära klattima. Ma iseenesest sellega ei nõustu, et minister oleks saanud kuidagi Kaitsepolitseile öelda, et te saate asjadest valesti aru ja ei tohi teha menetlusi selliseks nagu õigeks peate. Aga selle asja oleks saanud tsiviliseeritud viisil lahendada ja see lahendus oleks olnud väga lihtne. Kui siseminister sai teada, et kahe asutuse vahel on eriarvamus, siis oleks Siseministeerium pidanud juba siis kujundama ministeeriumi seisukoha. Mitte ainult PPA ja Kaitsepolitsei jaoks vaid ka Päästeameti ja kõigi Siseministeeriumi haldusalas olevate asutuste jaoks, et kas selliselt võib teha või mitte. Kui Siseministeeriumis oleks jõutud järeldusele, et see on õiguslikult lubatav ja korrektne, siis oleks tulnud tagada töörahu. Kui Kaitsepolitseiamet endiselt oleks jäänud eriarvamusele ja leidnud, et ametisse nimetamine oli ebaseaduslik, siis oleks ta võinud informeerida Sotsiaalkindlustusametit, kes oleks kes oleks kujundanud oma seisukoha. Kui ta oleks Kaitsepolitseiga nõustunud, siis oleks ta pidanud lihtsalt Eerik Heldnale pensioni maksmisest keelduma. See oleks olnud järjekordne haldusakt, ja selle haldusakti oleks saanud Eerik Heldna kohtus vaidlustada. Ja siis oleks halduskohus võtnud seisukoha, kas ametisse nimetamine oli seaduslik või mitte ja langetanud selles osas otsuse, mis oleks kõigile ministeeriumitele ja riigiametitele kohustuslik. Haldusaktide õiguspärasuse üle peetavaid vaidlusi lahendatakse Eestis halduskohtus. Kui siin ei oleks taga mingit isiklikku viha, siis oleks saanud selle lahendada tsiviliseeritult ja õigusriigile kohasel viisil lõpuks halduskohtus. Tulla neli aastat hiljem kriminaalmenetlusena, korraldada läbiotsimisi ja võtta inimestel kodust asju kaasa - see on totaalselt ebaproportsionaalne.

Te mainisite, et võetakse kodust asju kaasa. Saan aru, et teil on etteheiteid KAPO-le ka selle osas, kuidas nad oma menetlustoiminguid on läbi viinud. Näiteks, et Heldna IT-seadmeid hoiti liiga kaua enda käes.

See on ka järjekordne asjaolu, miks ma arvan, et see menetlus ei ole aus, erapooletu ja kantud tõe väljaselgitamise huvides. Üks näide on tõepoolest Eerik Heldna juures toimunud läbiotsimine. Talt võeti kodust ära kõik digitaalsed andmeseadmed: telefonid, kõik arvutid, abikaasa telefon, abikaasa arvutid, laste fotoaparaatides olevad mälukaardid - kõik võeti kaasa. Kaks ja pool kuud pärast läbiotsimist olid nad endiselt Kaitsepolitseiametis. Eerik Heldna pidevalt pöördus menetleja poole ja küsis, kas saaks asjad tagasi ja kas saaks vähemalt laste fotoaparaatide mälukaardid tagasi. Öeldi, et ei saa, läheb aega.

Tegelikult, ega Kaitsepolitsei ega ükski teine uurimisasutus ei uuri ära võetud arvutit ega ära võetud telefoni. Arvutist ja telefonist tehakse koopia ning uuritakse seda koopiat. Telefonid ja arvutid antakse tavaliselt tagasi paari päeva jooksul, aga Eerik Heldnale lihtsalt asju tagasi ei antud. Olukord lahenes lõpuks sellega, et mina tegin ametliku taotluse ja siis selle ametliku taotluse tulemusena Eerik Heldna sai oma asjad tagasi. Sellisel toimetamisel ei ole mingisugust õigustust, mõistlikku põhjendust ja seda on raske käsitleda millegi muuna, kui inimese kiusamisena, et talle võimalikult palju haiget teha.

Teine asi, mis on minu arvates selles menetluses täiesti mittevajalik ja ebaproportsionaalne on luurekeskuse läbiotsimine ja Keskkriminaalpolitsei läbiotsimine. Kaitsepolitsei ametnikud läksid luurekeskusesse ja nõudsid ligipääsu luurekeskuse-alasele serverile. Üks julgeolekuasutus läheb teise luureasutuse juurde ja nõuab ligipääsu selle salajastele andmetele. Ja mis on õigustus? Õigustus on see, et nad uurivad mingit neli aastat tagasi toime pandud eraisiku kelmust. Selle kelmuse jaoks leida tõendeid luurekeskuse salajasest serverist - no ei ole võimalik. Samamoodi nõuti ligipääsu salajasele arvutile Keskkriminaalpolitseis. Arvutis, kus oli kõige salajasem Keskkriminaalpolitsei info - sellele oli vaja Kaitsepolitseil vaja juurde saada selleks, et uurida neli aastat tagasi toimunud ja juba korduvalt ja korduvalt läbi arutatud ametissenimetamist. Toimingud on olnud ebavajalikud ja ebaproportsionaalsed ja ma ei oska seda käsitleda muuna, kui Kaitsepolitsei jõudemonstratsioonina.

Kas see kõik tähendab seda, et KAPO vajaks rohkem järelvalvet?

Ma nüüd ühe kaasuse pinnalt ei julgeks nii suuri järeldusi teha, aga tegelikult need küsimused mida ma siin tõstatasin ma esitaks prokuratuurile. Kas prokuratuuri juhtkonna hinnangul on sellised massiivsed menetlustoimingud antud juhul põhjendatud? Ja kui ei ole, siis mida nad on teinud või kavatsevad teha, et menetlejaid korrale kutsuda? Arvan küll, et mingisugune erapooletu kõrvaltvaataja pilk võiks sellel ja võibolla ka mõnel muul asjal korra otsa vaadata.