SÕJASTUUDIO ⟩ Kannik: tammi lõhkumisega üritasid venelased takistada pealetungi ja ähvardada maailma katastroofiga

Teisipäeva hommikul lasti Dnepri jõel õhku Kahhovka tamm. Kuidas mõjutab tammi õhkimine ukrainlasi ja sõja käiku, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga. 

Kas praeguseks on täpselt selge, kuidas Kahhovka tamm plahvatas?

Ukraina sõjaväeluure on viidanud suurele tõenäosusele, et venelased lasksid selle õhku kaugjuhitavalt. Nad olid ala enne mineerinud ja siis vajutasid tüübid, kes olid ise kusagil kaugemal, nuppu, nii et miinid lendasid õhku ja selle tagajärjel hävisid nii tamm kui ka hüdroelektrijaam.

Mis kasu venelased sellest said?

Ma näen eelkõige kahte sorti võimalikku kasu, mida venelased võisid ise arvata. Kas see tegelikult ka kasuks osutub või mitte, on omaette küsimus.

Üks kasu, mida venelased lootsid saada, oli see, et kuna nad teadsid, et ukrainlaste vasturünnak tuleb, arvati, et Dnepri jõe forsseerimine võiks olla üks võimalik vasturünnaku suund. Pean küll väga ebatõenäoliseks, et ukrainlased oleks seda kunagi peasuunaks võtnud. Nii laia jõge nagu Dnepr on isegi enne tammi purukslaskmist vastase tule all forsseerida väga-väga keeruline. On väga raske tuua kümneid tuhandeid inimesi üle. Küll aga võis see olla üks venelaste argument, miks tamm õhku lasta.

Teine oli ilmselt ähvardus. Maailma ähvardatakse selle kaudu katastroofidega. Nii üleujutuste kui tulevikus tõenäoliselt ka sellega kaasneva toiduainete puudusega. Samuti kaasnevad potentsiaalsed riskid Zaporižžja tuumaelektrijaamaga. Ähvardades maailma kõigi nende katastroofidega, loodavad venelased jõuda punktini, kus lääs sunnib Ukrainat tegema vaherahu praegusel kontrolljoonel.

Tagajärjeks on muidugi ulatuslikud üleujutused ja inimeste evakueerimine on väga raske, sest see kõik käib venelaste tule all.

Dnepri jõe kahest kaldast on läänekallas, mis on ukrainlaste käes, kõrgem. Seega on ukrainlaste käes olevad alad märksa vähem kahjustada saanud. Eile arvasid ukrainlased, et nad peavad oma kontrollitavalt alalt, mis jääb vee alla, evakueerima 16 000 inimest, õhtu jooksul kuulsin ka arvu 20 000.

Venelaste kontrolli all oleval idakaldal on see arv aga kõvasti suurem, kuna need alad on madalamad ja piirkond, kus Depri jõgi üle ujutab, on palju laiem. Seal ei ole küll ühtegi nii suurt linna nagu Herson teisel kaldal, aga Hersonis kannatavad üleujutuse all eelkõige paar mikrorajooni, mis jäävad otse jõe äärde. Arvan ka, et ega Vene poolel ju eriti evakueerita inimesi, seal tegeldakse sellega, et Vene armee ise üleujutatud aladelt minema saada. Ei usu, et okupatsioonivõimud eriti palju inimestele tuge osutavad, nii et paraku jääb seal enda päästmine igaühe oma asjaks.

Praegune olukord on ilmselt siiski selline, et kui ukrainlased ka tahaksid lõuna poole edasi tungida, siis teeb selle võimatuks asjaolu, et maa on ilmselt tükiks ajaks soostunud.

Tõenäoliselt kaovad totaalsed üleujutused küll nädala-pooleteisega ja teatava piirini olukord kindlasti normaliseerub, aga kui maapind on nii kaua olnud vee all, siis ma ei ole kindel, kas sealt rasketehnikaga läbi saab. Pigem mõne aja jooksul ei saa.

Üle said ujutatud ka mineeritud alad ja vesi paneb liikuma ka miinid.

Kõiki hädasid ja õnnetusi, mida see asi kaasa toob, ei suuda me täna veel kindlasti kokku lugeda. Juba on voolanud tööstusõli Dnepri jõkke, Vene miinid on läinud mineeritud aladelt liikuma ja keegi ei tea, kuhupoole need liiguvad. Täiesti hätta on jäänud loomad, kuna nende päästmisega ei suutnud keegi tegelda. Samuti on tõsine kartus, et aja jooksul on Kahhovka veehoidla põhja jäänud mürgiseid aineid ja needki lähevad nüüd liikvele. Nii et katastroofid, mis selle asjaga loodusele kaasnevad, on suured.

Omaette ohukoht on Zaporižžja tuumajaam, mis ei saa piisavalt jahutusvett. Samas on Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur öelnud, et jälgib olukorda ja praegu ohtu ei ole.

Nii Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri kui ka Ukraina ametiisikute avaldused on olnud pigem rahustavad, vähemalt lühikeses perspektiivis nad mingit arvestatavat ohtu ei näe. Sellega võivad küll kaasneda täiendavad riskid, aga vähemalt praegu hinnatakse, et olukord on kontrolli all.

Kas Kahhovka katastroof võib pealetungi edasi lükata, kuna ukrainlastel tuleb nüüd tegelda teiste asjadega?

See mõjutab kindlasti Ukraina poliitikute võimet sellesse panustada. President Volodõmõr Zelenskõi, peaminister, paljud ministrid peavad nüüd selle teemaga tegelema. Samas Ukraina sõjaväelasi, kes on sealt mitusada kilomeetrit eemal, see võib-olla eriti palju ei mõjuta. Usun, et päästetööd suudetakse teha ära kohalike inimestega. Nii et kokkuvõttes ma ei arva, et see väga palju Ukraina vasturünnakut mõjutab.

Kui palju see venelasi endid mõjutab, kui palju see Krimmi mõjutab?

Venelasi mõjutab kindlasti. Krimmi veevarustus on olnud suuresti seotud selle kanaliga, mis oli omakorda seotud Kahhovka veehoidlaga. Venelased on küll hoobelnud, et neil on Krimmis päris korralikud veevarud, aga kui palju seal tõde on, ei tea me kunagi. Venelaste lubadus, et kõik on korras, võib olla lihtsalt bluff ja oma ülemustele hea näo tegemine. Seda me tegelikult ei tea, kui palju neil vett varuks on, aga kindlasti hakkab vähenema vee hulk, mis läheb mandriosast Krimmi.

Teiseks mõjutab see otseselt ka Vene üksusi, kes olid Dnepri idakaldal, sisuliselt Hersoni linna vastas. Nemad on sunnitud omakorda taganema üleujutuste eest vähemalt 10–15 kilomeetrit ja see võib anda Hersoni linnale vähemalt mõneks ajaks hõlpu, sest suurtükituli oli Hersonis igapäevane. Praegu ma ei ole enam kindel, kas suurtükid suudavad sealt, kuhu need taganema peavad, Hersoni tabada. Nii et Hersoni linnale võib see natuke hingetõmbeaega anda. Teiseks kaotavad venelased oma esimese kaitsepositsiooni sealsamas jõe ääres, nad on sunnitud ise taganema ja jõe ning venelaste positsioonide vahele jääb nii-öelda eikellegimaa.