OTSE POSTIMEHEST ⟩ Keit Kasemets: täna ei ole taastuvenergiaprojektideks enam nii hea aeg kui paar aastat tagasi (3)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Kliimaministeeriumist saab Eesti kõige tähtsam ministeerium. Kui palju seal tehtud otsused juba lähitulevikus meie igapäevaelu mõjutama hakkavad, sellest räägime Postimehe otsesaates kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsaga. 

Kui suur töö on kliimaministeeriumi loomine, ühelt poolt on ju räägitud, et ka riigisektor peab kulusid kokku tõmbama, paraku kipuvad ümberkorraldused sageli kulukad olema?

Praegu tegelen sellega, et võimalikult ruttu saaksid ministeeriumide ühendamised tehtud ja kliimaministeerium saaks võimalikult ruttu hakata ühtse tervikuna koos tegutsema. Loomulikult on see päris suur töö, mis eeldab ka kolimist, sest kliimaministeerium tuleb superministeerimi hoonesse, praegu keskkonnaministeerium seal ju ei asu. See aga tähendab hästi palju igasuguseid praktilisi ümberkorraldusi, alates personalitoimingutest, IT-st, dokumendihaldusest ja muust. Kokkuhoid ei ole kindlasti eesmärk omaette. Kliimaministeeriumi loomise põhiline eesmärk on selgelt tugevama rõhu andmine kliimapoliitikale ja kõigi nende valdkondade ühe katuse alla toomine, mis tekitavad kliimajalajälge ja kus peaks muutus tulema. Kokkuhoiu kindlasti see ühendministeeriumi loomine annab. Esiteks tuleb see sellest, et kavatseme ümber vaadata ka ministeeriumi struktuuri ja leida efektiivsemaid lahendusi, kas või näiteks, kuidas kasutatakse kontoriruumi. Teisalt vaatame juba täna kõiki funktsioone üle, et kuidas efektiivsemalt ja optimaalsemalt ülesandeid täita. Seega on ministeeriumi loomisel kindalasti ka väike efektiivsuse moment, aga see ei ole peamine eesmärk

Miks Eestil ei ole siiani olnud ambitsiooni, olla kliimateemade puhul EL eestvedaja, Euroopas jõudsid kliimateemad ju tulipunkti kusagil neli aastat tagasi, kui praegune Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon alustasid?

Eks siin ole erinevaid põhjuseid, ega Euroopa Komisjon ju seda ka oma põhiteemaks lihtsalt niisama võtnud, vaid põhjuseks oli ikkagi väga suur valijate tahe, küll mitte Eestis, aga enamuses suurtes riikides - Saksamaal, Prantsusmaal, lõuna Euroopas, Skandinaavias. Kliima teema oli Euroopa Parlamendi valimistel juba eelmisel korral üks põhilisi teemasid. Eestis ei olnud see tähelepanu keskmes ilmselt seetõttu, et kliimamuutuste mõju meie piirkonnas pole veel tuntav. Mujal Euroopas seevastu näeme üsna radikaalseid olukordi nagu uputused, tormid ja veepuudus. Teine pool on see, et muutus eeldab ikkagi päris palju tehnoloogia arengut, innovatsiooni, investeeringuid ja meil ei ole siin ka eestvedajaid suurte ettevõtete või liikumiste näol, kes näitaks eeskuju. Näitaks, kuidas see tegelikult toimida saab ja et sellest on kasu. Mitte, kuidagi meie elus läheb seetõttu midagi halvemaks. Samas arvan, et see pilt on ka Eesti päris kiiresti muutumas ja toetus keskkonnasõbralikumatele lahendustele kogu aeg suureneb.

Energiakliis ja kõrge energia hind tekitas nendes, kes muutusi ei taha, tunde, et nüüd me saamegi rahulikult põlevkivielektriga edasi minna. Kas täna on otsus olemas, et kaevandusi küll kinni ei panda, aga uusi enam ei avata?

Elektri hind oli ju nii kõrge just seetõttu, et elektrit toodeti fossiilsetest kütustest. Täna on elektri hind palju madalam ja mitte sellepärast, et meil kõik põlevkivijaamad töötaksid, vaid just seetõttu, et turul on palju taastuvenergiat, mis toobki hinna alla. Kui räägime põlevkivienergeetikast, siis jah, seisukoht on niisugune, et uusi kaevandusi avama ei peaks. See on poliitiline seisukoht, mis tuleb kindlasti ka seaduse tasemel selgemalt vormistada. Oleme alustamas kliimaministeeriumis kliimaseaduse väljatöötamisega, mille käigus tahaks kõik need arutelud põhjalikult ära pidada, et lõpuks tuleks ka riigikogu otsus, milline meie põlevkivikaevandamise tulevik on. Teine mõõde on see, et isegi kui me väga tahaksime põlevkivist elektrit edasi toota, siis maailm on muutunud ja see tootmine ei ole enam konkurentsivõimeline. Selle tootmise arendamisse ei ole võimalik kaasata normaalsetel tingimustel raha, sest ei pangad ega üksi teine rahastaja selliseid projekte enam rahastada ei taha ja ka hind ei ole teiste projektidega võrreldes enam konkurentsivõimeline. Nii et muutused on mingis mõttes ka paratamatud ja ei sõltugi enam niivõrd sellest, et kuidas me need kaevandamismahud või põlevkivikaevandamise lõpetamise oma seadustes paika paneme.

Kas me taastuvenergia investeeringute puhul magasime õige aja maha, äkki pidanuks sellele teele jõulisemalt astuma juba mõni aasta tagasi, meretuuleparke meil ju polegi?

Neid ei olegi. Oleksime tõesti võinud taastuvenergia arendamisega kiiremini toimetada. Täna on see suur soov ja tahe olemas, et taastuvenergia arenguga kiiremini edasi minna. Üheks kliimaministeeriumi ülesandeks on ka selliste taastuvenergia rohekoridoride teke, et taolised projektid läheksid kiiremini. See ei nõua otseselt mingit lisaraha, kuna plaanis ei ole hakata taastuvenergia projekte kuidagi eriliselt rahaliselt toetama, vaid pigem, et riik teeks omalt poolt kiiremini kõik need sammud, mis võimaldaksid ettevõtetel investeeringuid teha. Aga kindlasti ei ole täna selleks enam nii hea aeg, kui oli paar aastat tagasi ja seda just ettevõtjate seisukohalt. Kõik komponendid on erinevatel põhjustel läinud palju kallimaks. Selle on tinginud nii üldine majandusolukorra muutus kui suur nõudlus turul. Kuna praegu ehitavad kõik tuuleparke nii merel kui ka maismaal, siis on väga pikad järjekorrad erinevate komponentide jaoks ja ka hinnad on läinud palju kõrgemaks. See aga ei tähenda, et neid parke ei saaks rajada, aga keskkond ei ole enam nii soodne, nagu ta oli paar aastat tagasi. Parku tagasi vaatavalt ei saa enam midagi teha.

Kas automaksu väljatöötamine on teie ministeeriumi käes?

Automaksu väljatöötamine ei ole meie ministeeriumi käes, sellega tegeleb rahandusministeerium nagu enamuse maksudega. Loodetavasti me peatselt siiski alustame rahandusministeeriumiga sisulisemat debatti sellel teemal, mis oleks need lahendused, mis võimaldaksid koos automaksu kehtestamisega liikuda ka keskkonnasõbralikuma tarbimiskäitumise poole, et inimesed eelistaksid keskkonnasõbralikumaid autosid. Automaks on üks väga sisulisi poliitikainstrumente, teda ei tohiks kehtestada ainult selleks, et vaadata kui palju me saame raha eelarvesse.

Millal tuleks hakata mõtlema sellele, et uut autot valides enam bensiinimootoriga sõidukit ei osta?

Juba praegu võib selle peale mõelda. Hästi tähtis on siin see, et me oluliselt parandaks laadimistaristut ja see on kindlasti üks meie ministeeriumi suuri eesmärke. Asja teine pool on elektriautode hind, aga siin teeb turg oma töö. Tegelikult on konkurents elektriautode tootmises tohutult suur, tunnetatakse, et kõik tootjad ei jää ellu. Tekib umbes sama olukord nagu on fossiilsete kütustega autode puhul, et on 10 - 15 mudelit, mida inimesed eelistvad, mida ostetakse ja teistel saab olema raske. Mis puudutab seda, kaua fossiilsete kütustega autodega tohib sõita, siis see aeg on ikka veel päris pikk. Kui aastal 2035 enam Euroopas uusi autosid ei toodeta, ei tähenda see, et neid ei saaks osta, müüa, kasutada - nii et reaalselt me ju räägime siin veel mitmekümnest aastast kui sisepõlemismootoriga autod liiguvad.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles