Suvistest teeoludest hoolimata on viimane nädal kaasa toonud terve hulga raskeid liiklusõnnetusi. Kas põhjuseks on suvi, uljus või alkohol, sellest räägime Postimehe otsesaates PPA liiklusjärelevalvetalituse juhi Taavi Kirsiga.
Kui rääkida Paljassaare teel laupäeva hommikul juhtunud liiklusõnnetusest, siis ilm oli ilus, tee oli sellisel kellaajal ilmselt tühi ja ometi sai inimene surma, kas taolisel juhul saabki põhjuseks olla ainult alkohol?
Seda me praegu veel ei tea, aga me võime eeldada, et seal oli tegemist alkoholiga ja samuti ka suure kiirusega. Kuna ma elan ka ise selles kandis ja liiklen seal päris palju, siis tean, et see on suhteliselt rahulik piirkond, inimesed liiguvad seal põhiliselt randa. Ilmselt hakkas ka see juht kuskilt lähedusest liikuma, vajutas sirgel teelõigul gaasi põhja vajutas ja sõitis vastu puud. Kahjuks hukkus seetõttu autos olnud naine.
Kui alkoholi ja suurt kiirust ei ole, siis ilmselt tühjal tänaval end surnuks sõita ei õnnestu?
Tegelikult ei õnnestu, see on paljuski autojuhi enda teadlik valik, kui ta seda teeb ja see on väga kurb. Sedapuhku otsustas autojuht joobes rooli istuda ja kõvasti gaasi vajutada. Pahatihti ongi asi selles, et inimesed arvavad, et nad ei jää vahele, joobes olles ei tajuta ümbritsevat olukorda väga hästi ja otsustatakse sõitma hakata. Meie oleme ääretult tänulikud, kui inimesed, kes seda pealt näevad, annavad kohe politseile teada. Siis saab politsei reageerida ja proovida appi tulla.
Selle õnnetuse puhul olid mängus ilmselt kõik halvad asjad korraga - kiirus, purjus pea ja siis ka veel sündmuskohalt lahkumine, kui palju sellised olukordi ette tuleb, kus õnnetuspaigalt lihtsalt minema joostakse?
Enamasti jäädakse sündmuskohale paigale, lahkutakse siis, kui on midagi varjata. Selle õnnetuse puhul oli ainuke isik, kes auto juurde jäi, purjus. Need kes ära läksid, tabati hiljem ja üks andis ise teada, et on selle sündmusega seotud
Miks ilusad ilmad toovad kohe kaasa liiklusõnnetuste laviini. Kas suvel sõidetakse ennast rohkem surnuks, juuakse rohkem ja käitutakse palju ebaadekvaatsemalt kui talvistes kehvemates liiklusoludes?
Me oleme sellel aastal Eestis tabanud 2500 joobes juhti ja seda on paarikümne protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal. See on tegelikult päris kurb, sest suvi on ju alles ees, nii et need numbrid pärinevad talvest ja kevadest. Väga tahaks uskuda, et me oma teadlikkuses ja tarkuses oleme natuke paremad ja ei hakka purjus peaga autot juhtima.
Samal päeval, kui juhtus liiklusõnnetus Paljassaare teel, tabas politsei roolist 70 alkoholi tarvitanud juhti, seda on väga palju?
See on väga, väga palju. Meil ei ole tegelikult ühtegi politseireidi, kus ei tabataks joobes juhte. Meie hommikustel reididel tabame keskmiselt 6 purjus juhti, aga kui nädalavahetuse kerkib see number juba kümnetesse, siis on midagi ikka pärsi halvasti.
Kas joobes roolikeerajatest on üldse võimalik täiel määral lahti saada, alati on ju mingi osa inimesi, kes ei ole seaduskuulekad?
Ma tahan väga uskuda, et läbi ennetuse, läbi rääkimise, inimese teadlikkuse tõstmise probleem laheneb. Me kasutame selleks ka erinevaid meetodeid, näiteks on meil programm «Koju,» millega esmakordselt joobes juhtimisega vahele jäänud inimesed saavad liituda. Tänavu oleme suunanud sinna 240 inimest.
Mis nendega seal tehakse?
Nad saavad seal ennetuslikku õpet ja läbivad erinevad moodulid liikluskäitumise osas ning saavad läbis selle loodetavasti paremateks juhtideks, nii et nad enam sellist riskikäitumist, nagu joobes juhtimine ja kiiruse ületamine, ette ei võta. Aga see peab siiski olema inimese vaba soov, et ta selle programmiga liitub. Nagu ma ütlesin, meil on liitunud 240 juhti, aga tabatud joobes juhte on 2500. Üldjuhul on joobes juhtide puhul siiski tegemist sellega, et alkohol on inimese igapäevase elu osa ja alkoholijoobes inimene väga palju ei mõtle.
Inimene, kes ei ole kunagi sattunud surmaga lõppenud liiklusõnnetusse, ilmselt ei kujuta ette, mida see tähendab. Mis inimesega juhtub, kui ta saab aru, et tema ongi kellegi surmas süüdi?
Need vaatepildid liiklusõnnetuste kohas on päris kohutavad. Oluline on see, et inimesed varem ei taju, et see võib juhtuda nendega, et nemad ongi need, kes põhjustavad oma käitumisega liiklusõnnetuse. Kui me Eesti liiklusõnnetuste statistikat vaatame, siis keskmine liiklusõnnetuse põhjustaja on 42-aastane mees. Ta on üldiselt väga teadlik kõikides oma otsustes, usub, et ta on kõige parem autojuht, teab kõiki liiklusreegleid ja temaga see kõik kindlasti juhtuda ei või. Aga see juhtub.
Viimasel ajal on tulnud palju uudiseid, kus õnnetuse on põhjustanud eakas autojuht, kas eakatega on hakanud rohkem õnnetusi juhtuma või paistavad seesugused uudised lihtsalt rohkem silma?
See võib nii tunduda. Tegelikult on eakad autojuhid põhjustanud tänavu 20 liiklusõnnetust, eelmise aasta jooksul oli selliseid õnnetusi kokku 54 ja see oli tegelikult natuke väiksem arv, kui eelnevatel aastatel. Samas ei ole eakate poolt põhjustatud liiklusõnnetused alati seotud sellega, et inimene on vanem, vaid põhjuseks on nagu muudegi õnnetuste puhul, tähelepanematus, liiklusreeglite rikkumine või liiklusolukorra eiramine. Eakate puhul võib mängu tulla ümbruskonna tajumine ealiste iseärasuste tõttu ehk see, kui hästi suudetakse ümbrust tajuda ja teist liiklejat märgata.
Maikuus on eakate põhjustatud avariid jõudnud meediaveergudele tavapärasest pealtnäha sagedamini. Ühiseks nimetajaks on olnud tähelepanu hajumine.
3. mail juhtus Tartus avarii, kus 83-aastane Volvo roolis olnud mees ei pannud tähele ülekäigurajal teed ületanud 26-aastast lapsevankriga naist. Väikelapse elu ei õnnestunud haiglas päästa ning ta suri. Miks mees jalakäijat ei märganud, selgub edasises menetluses.
25. mail sõitis 81-aastane juht Pärnus otsa ülekäigurajal teed ületanud 86-aastasele naisele, kes viidi haiglasse.
26. mail kaldus Tallinna lähistel Luigel vastassuunavööndisse 89-aastase mehe juhitud Toyota ning põrkas kokku vastassuunas sõitnud veoautoga. Toyota juht ja selle 87-aastane kaasreisija hukkusid sündmuskohal.
Liikluseeskiri ju ei reguleeri, kui vanalt ei peaks enam autoga sõitma, perearst on see, kes otsustab, kas inimese tervis võimaldab autojuhtimist või mitte. Tean juhtumeid, kus nooremad pereliikmed on muutunud murelikuks eaka sugulaste juhtimisstiili suhtes ja palunud, et perearsti kaaluks, kas talle ikka anda luba autot juhtida.
Mul oli endal situatsioon, kus patrullis olles märkasin sõidukit, mis lauges kurvis sõitis hästi väikesel kiirusel vastu puud. Roolis oli üle 90 aasta vanune naine, viga ta ei saanud, oli väga kõbus ja enesekindel ning teatas, et sõidab poodi. Kui inimesed märkavad, et nende lähedasel on liiklusolude tajumisega probleeme, siis see on juba häirekell. Politsei ei saa sellistel juhtudel juhtimisõigust ära võtta, aga sugulased saavad pöörduda perearsti poole, täita tervisedeklaratsioon oma lähedase eaka kohta ja kirjeldada neid tähelepanekuid. Siis on perearstil ka õigus ja võimalus vastavalt tegutseda.
Kui palju põhjustab liiklusõnnetusi väga halb liikluskorraldus?
Kindlasti mingitel juhtudel isegi põhjustab, aga autojuht on siiski see, kes otsused vastu võtab. Kõigele vaatamata tuleks aru saada, kuidas liiklusreeglid antud kohas on ja sõita vastavalt teeoludele. Valida sõidukiirus ja üldiselt ikka järgida seda liikluskorraldust, mis on ette antud. Kui me vaatame liiklusõnnetuste statistikat, siis sellel aastal on meil liiklusõnnetuses viga saanud 591 inimest, neist 419 on saanud vigastada sõiduautodega juhtunud õnnetustes ehk siis sõiduauto on ikkagi kõige suurem oht liikluses, aga sõiduautot juhib ju autojuht. Liikluses ei ole vaja olla liigselt enesekindel ja eirata liiklusmärke, arvates, et ma olen natuke parem autojuht kui teised ja minuga ei saa mitte midagi juhtuda.