SÕJASTUUDIO ⟩ Leo Kunnas: mehitamata kaitserajatistest pole venelastel mingit kasu

Venemaa korraldas nädalavahetusel suurima droonirünnaku Kiievile pärast sissetungi algust, venelased on rünnanud Ukraina pealinna aktiivselt kogu maikuu jooksul. Mida sellega saavutada soovitakse ja mis toimub mujal rindel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» sõjanduseksperdi ja riigikogu liikme Leo Kunnasega. 

Miks on venelased hakanud Kiievile õhurünnakuid korraldama?

Ilmselt selleks, et häirida Ukraina ettevalmistusi suurpealetungiks ja tõmmata nende tähelepanu kõrvale peaeesmärgilt.

Eks sama teeb ka Ukraina, ka nende droonirünnakud, diversioonid ja muu sõjaline tegevus on tegelikult viimase paari nädala jooksul väga intensiivne. Ukraina on samuti rünnanud droonidega sihtmärke nii Belgorodi oblastis, Kurski oblastis kui ka Krasnodari krais, rääkimata ajutiselt okupeeritud aladest.

Samuti on ukrainlased andnud kogu rinde ulatuses lääneriikidelt saadud täpisrelvadega kaugtulelööke vastase tagalaobjektide pihta ehk siis juhtimispunktide, ladude ja muu logistika pihta. Märgid ikkagi näitavad, et juba mitu nädalat on ukrainlased üsna intensiivselt teinud ettevalmistusi pealetungiks.

Mis toimus laupäeva hommikul Pihkva oblastis, kui teatati, et droonirünnakus on saanud pihta Vene naftafirma administratiivhoone?

Täielikku selgust ei ole ja sõltumatud allikad ei kinnita, kes selle taga võiks olla. Ukraina oma droonid lendavad küll üpris kaugele, aga Pihkva oblast on nii kaugel, et see droonirünnak saab olla toime pandud Venemaa territooriumilt.

Muidugi ei saa välistada, et Ukraina eriüksused võiks seda ka sellisel viisil toime panna. Ukraina eriüksused ju kogu aeg tegutsenud, üks nende tähelepanuväärseim operatsioon oli Kertši silla õhkimine, ja on ka teisi edukaid näiteid õnnestunud erioperatsioonidest. Kes võiks olla selle Pihkva operatsiooni taga, seda ei oska öelda.

Isegi kui ukrainlased on selle taga, siis nad ei ütle seda.

Loomulikult, ukrainlaste üks tugevaid külgi on, et nad on suutnud oma salastatud infot kontrolli all hoida ja see on nende edule väga palju kaasa aidanud. Samas ei saa unustada, et ukrainlasi abistab suuresti NATO liitlastelt, eriti USA-lt saadud luureinformatsioon, kaasa arvatud satelliitluure andmed, mida nad saavad ära kasutada nii sihtmärke ette valmistades ja pealetunge kavandades.

Kuidas saadi eelmisel nädalal siiski tungida Belgorodi oblasti territooriumile? Kas venelased oma piiri siis üldse ei valva?

Piir iseenesest on pikk ja seda täielikult vägedega katta pole venelastel võimalik. Venelastel on ju arvuline mahajäämus võrreldes Ukraina vägedega. Selle intsidendi Belgorodi oblasti piirialadel korraldasid Ukraina vägede koosseisus olevad Vene kodanikest üksused. Tegemist oli paari rühma suuruse üksusega, nii et see oli pigem selline väike reid Belgorodi oblastis, kus piir ületati mõne kilomeetri kaugusel.

Samas on see ukrainlaste jaoks kahe teraga mõõk. Loomulikult tekitab intsident venelastes segadust ja sunnib neid osa vägesid paigutama sellele piirialale, kus nad on ka kaitserajatisi rajanud, aga kaitserajatised ilma mehitamata ei anna suurt kasu.

Negatiivne pool on see, et lääneliitlased, kaasa arvatud Ameerika Ühendriigid, tahavad, et ukrainlased ei kannaks sõjategevust üle Venemaa territooriumile. Sellest saadakse aru, kui ukrainlased annavad tulelööke kõigi vahenditega, mis neil on ja mis ulatuvad Venemaa territooriumini, aga see, et Ukraina regulaarväed otseselt ületaks piiri, et püütaks Venemaa territooriumil mingeid alasid hõivata, seda näevad liitlased pigem negatiivse faktorina ja see võib pärssida edasist relvaabi Ukrainale, mis kindlasti Ukraina huvides ei ole.

Miks venelaste kaitserajatised ei pidanud?

Need kaitserajatised selles lõigus olid mehitamata. Venelaste kaitserajatised kulgevad mitmes liinis peaaegu katkematult kogu okupeeritud alade ulatuses. Eriti palju on neid rajatud Zaporižžja oblastisse, Donetski oblasti lõunaossa ja Luhanski oblastisse.

Samas ei saa neid kogu aeg mehitada, sest venelaste väed on ju rindel, nad ei saa korraga hoida rindel vägesid ja samal ajal mehitada kaitsepositsioone. Need on ikkagi mõeldud juhuks, kui ukrainlased teevad kusagil läbimurde. Viimasel ajal on venelased rajanud ka üsna palju tugipunkte Hersoni oblasti okupeeritud ossa, just Krimmi viivatele teedele ja kindlustanud ka Perekopi maakitsuse, mis lahutab Krimmi mandrist, ning see näitab, et venelased valmistuvad ukrainlaste pealetungiks tõsiselt. Kus ja millal ukrainlased selle toime panevad, selle kohta on raske midagi ennustada.

Valmisolek pealetungiks on ukrainlastel minu hinnangul olemas. Kui nad seadsid eesmärgiks oma relvajõudude suurendamise miljoni meheni, siis tõenäoliselt on nad selle saavutanud või jõudnud sinna lähedale. Selle pealetungi erinevus võrreldes varasematega on see, et kui varasemad pealetungid olid venelastele ootamatud, siis nüüd on olukord hoopis teine – venelased ootavad seda ja on jõudnud laialdaselt kaitserajatisi valmis ehitada.

Mida on selle suure pealetungiga võimalik saavutada?

Ukrainlased püüavad saavutada nii palju, kui on maksimaalselt võimalik, Ukraina juhtkond on ju deklareerinud, et nad soovivad vabastada kõik okupeeritud territooriumid. Nii et see on nende maksimaalne eesmärk.

Iseasi, kaugele nad sellega jõuavad, kui suure osa nad suudavad vabastada. Venelaste käes on umbes 18 protsenti Ukraina territooriumist. Ukrainlased on ju ka ise öelnud, et ei maksa arvata, et see pealetung lõpetab sõja.