OTSE POSTIMEHEST ⟩ Olga Selištševa: suvi on vanematele otsustamise aeg, kas panna lapsed Eestis kooli ka sügisel või minna tagasi Ukrainasse

Ukraina lastele loodud Vabaduse koolis saab esimene kooliaasta kohe läbi. Kuidas neil läinud on ja mis saab edasi, sellest räägime kooli õppedirektori  Olga Selištševaga.

Kuidas esimene kooliaasta Vabaduse koolis läinud on?

Väga intensiivselt ja on väga raske uskuda, et see esimene aasta ongi peaaegu läbi. Mäletan hästi, kuidas me hakkasime avaldusi vastu võtma ja õpetajaid ning meeskonda värbama, aga nüüd teeme juba esimesest aastast kokkuvõtteid.

Eesti koolides on lõpueksamite aeg, kas teie lastel on ka selline kevadine teadmiste proov?

Kui me räägime põhikoolist, siis 9. klass on hetkel tõesti lõpetamas ja täpselt sama moodi nagu Eesti lapsed, peavad nemadki eksameid tegema. Meil ongi reedel esimene eksam ja see on eesti keele eksam. See pole küll riigieksam, sest kuna meie õpilased on eesti keelt õppinud ainult aasta, on neil õigus teha koolieksam, mis tähendab, et eksamiülesanded koostavad meie kooli õpetajad vastavalt sellele tasemele, mis meie õpilastel praegu on. Me liigume sinna A2 poole, see on see tase, mille meie õpilased saavutanud on.

Kui raske on Ukraina laste jaoks eesti keel?

See on erinev, mõni on väga kiire õppija ja mõnedele meeldivadki keeled ning nad naudivad seda, et saavad siin õppida erinevaid keeli. Me räägime siin eesti keelest, inglise keelest ning meie koolis on võimalik õppida ka saksa keelt. Õppeaasta alguses oli kahtlus, et äkki Ukraina lastel ei ole motivatsiooni eesti keel õppida, aga nüüd näeme, et paljudele on see lemmikaine. Keeleõpe ei tähenda kindlasti vaid õpikut ja töövihikut. Keel on praktika, võimalus seda kasutada ka väljaspool kooli, võimalus praktiseerida seda nii oma eakaaslaste kui kooli meeskonnaga. Kui see on õpilastele elav kogemus, siis on see huvitav ja kui see on huvitav, siis tahetakse ka õppida. Eks täiskasvanutel on ju sama moodi.

Teie kooli lastel on kindlasti palju muresid, sest neil on sugulased või pereliikmed Ukrainas, kui palju saab laste muredega koolis tegelda?

Kui võrrelda tavalise Eesti kooliga, siis on meil päris suur tugimeeskond. Meil on kaks psühholoogi, kaks sotsiaalpedagoogi, eripedagoog ja kaks õppenõustajat, nii et see meeskond, kes toetab on suur, hästi kompetentne ja lapsed usaldavad neid. On tähtis, et kui me näeme, et laps on hädas või miski segab tema elu, saaksime teda aidata. Samas on meilgi koolis teismelised, kellel on mured suhetes kaaslaste või vanematega. Paar esimest kuud oli meil ainult üks psühholoog ja nägime, et see on võimatu, sest õpilasi, kes vajavad abi ja tuge, on palju. Meil on lapsed, kes elavad siin koos emaga, sest isa on Ukrainas ja on ka lapsi, kellel ei ole siin ei ema ega isa.

Ilmselt mõjutab see lapsi päris palju, kui ka vanemad ei tea täpselt, mis edasi saab. Kui palju on olukordi, kus laps tuleb kooli ja ta on mures nii selle vanema pärast, kes on Ukrainas, aga võib-olla ka selle vanema pärast, kes kurvastab siin Eestis?

Tegelikult vajavad Ukrainast siia kolinud pered psühholoogilist tuge. Kui me räägime näiteks sellest, kuidas leida tööd või vaatame millisesse olukorda nad on sattunud, kui teistsugused on näiteks nende elutingimused võrreldes sellega, kuidas nad elasid Ukrainas. Mida me kooli poolt proovisime selle õppeaasta jooksul teha, on see, et meil oli ka lastevanemate kool, kus me toetasime vanemaid ja seda nii hariduse puhul kui olmelistes küsimustes, andes näiteks nõu, kust täiskasvanud saavad abi küsida. Nii et meie tugimeeskond toetab ka lapsevanemaid.

Nii et mõnes mõttes olete ka kogukonnakeskus?

Kindlasti. Kui me räägime Vabaduse kooli ülesehitusest ja sellest, mis kool me oleme, siis kindlasti olemegi selline kogukonnakool. Me toetame mitte ainult lapsi, vaid ka peresid.

Kui palju esimesel kooliaastal lapsi lahkus?

Meil lahkus esimesel kooliaastal 50-60 õpilast, aga nende asemele tulid uued. Liikumisi on olnud kõigis klassides. Mäletan, kuidas septembris tulid mõned õpilased klassi ja teatasid, et oleme siin maksimaalselt paar kuud ja läheme siis koju tagasi. Aga see aeg kogu aeg nihkus. Edasi räägiti, et oleme veel paar kuud, siis et kalendriaasta lõpuni ja siis et kevadeni. Seda ebastabiilsust ongi päris palju. Nüüd arvavad paljud, et suvi on selline otsustamise aeg, kas jääda Eestisse, nii et laps jätkab ka järgmisel õppeaastal Eesti koolis või minna tagasi koju Ukrainasse. Paljudel pole küll enam võimalik koju minna, sest kodu ei ole enam, aga siis plaanitakse minna mujale Ukrainasse.

Kui keeruline on teil järgmist õppeaastat planeerida?

Tänu sellisele ebastabiilsusele on kindlasti keeruline, aga meie kool on paindlik. Kui saame teada, et homsest laps meil enam ei õpi, sest neil oli võimalik minna koju, siis on meil ju hea meel. Hetkel on koolis 567 last, järgmisel õppeaastal võtame uue 10. klassi. Praeguses 10. klassis on meil näiteks kuus paralleeli ja igas klassis õpib 20-22 noort. Meie tulevased gümnasistid tegid ka väikesed testid, et saaksime aru, kas gümnaasium on see koht, mida nad vajavad või sobib neile paremini kutsekool. Hetkel on meil kõige noorem 7. klass ja tuleval aastal tuleb meil taas ka 7. klass. Praegu toimubki vastuvõtt Räägu koolist, nii et Räägu kooli 6. klassi õpilased saavad järgmisel aastal Vabaduse kooli õpilasteks. Juhul kui meil jääb klassidesse vabu kohti, võtame õpilasi ka teistest koolidest. Samuti kui näeme, et pere kolib, on kohe võimalik pakkuda järgmisele perele koolikohta Vabaduse koolis.

Kui palju tuleb teile lapsi, kes siiani on õppinud tavalises Eesti koolis, aga pole seal midagi omandanud.

Vanemad ikka kirjutavad ja küsivad, kas ei saaks last meie kooli, sest tavalises Eesti koolis on neil raske. Samas nad ikkagi tulevad teatava Eesti keele tasemega, kuna on olnud keelekeskkonnas. Kindlasti on raske, see on suur väljakutse. Kujutage ette, kui te peaksite minema homme Leetu ja hakkama seal leedu keeles õppima, see on kindlasti suur väljakutse. Aga kui lapsed on keelekeskkonnas, siis see keeleoskus hakkab ikkagi tulema. Vähemalt sellised lihtsamad laused. Lapsed on olnud väga tublid, aga kui me räägime ainetest, siis on ikkagi väljakutse, õppida Eesti koolis ajalugu eesti keeles.

Reaalained on ilmselt veelgi raskemad?

Paraku on nii, et seal, kus on numbrid, on lihtsam. Meie koolis ongi matemaatika tunnid üles ehitatud nii, et osa on ukraina keeles ja osa on eesti keeles.

Kuidas teie õpetajad esimese kooliaasta vastu pidasid, kui paljudele oli see raske?

Kindlasti oli raske, aga entusiasm on aidanud. Oleme kooli poolt püüdnud õpetajaid ja meeskonda toetada nii palju kui võimalik. Pakkunud näiteks keelekümbluse metoodikat, aga ka sellist vaimset tuge, et õpetaja tunneks end koolis hästi. Meil on väga tublid õpetajad. On ju teada, et õpetajate leidmine on suur väljakutse kõigis koolides ja see puudutab ka meie kooli. Samas need õpetajad, kes on Vabaduse kooliga liitunud, on tõesti superkangelased.

Kas teil on järgmiseks aastaks õpetajaid juurde vaja?

On vaja, just pühapäeval lõppes meil konkurss, aga kui õpilasi tuleb juurde ja kool kasvab, peame tegema suvel uue konkursi.