SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: venelastel pole Bahmuti vallutamisest mingit kasu

Nädalavahetusel tulid Bahmuti kohta üsna vastukäivad uudised. Mis seal toimub ja kelle käes on Bahmut, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga. 

Kas venelaste teatel, et Bahmut on täielikult nende kontrolli all, on tõepõhi all?

Elukvartalitest võib veel mõni olla Ukraina vägede kontrolli all, aga suurem osa linnast on venelaste käes. Samas linna ümbritsevatel aladel domineerib Ukraina ja sellest, et Venemaa linna kontrollib, ei ole neil mitte kõige vähematki kasu, sest Bahmuti vallutamine ei ole selles sõjas oluline eesmärk. Teiseks on vallutamine ka üsna sümboolne, sest Venemaa ei saa siit pealetungi edasi arendada.

Arvestades, et ka enne oli valdav osa linnast venelaste käes ja ukrainlased olid pigem äärtel, ei saa seda nimetada märgatavaks edasiliikumiseks?

Seda kindlasti ja pealegi on Ukraina pidanud Bahmuti lahingut mitte selleks, et hoida linna mingi eriliselt olulise strateegilise punktina, vaid seepärast, et kurnata Vene vägesid.

Venemaa puhul oli see mingil põhjusel tõenäoliselt puhas poliitiline tellimus, et nõuti selle konkreetse linna vallutamist. Kuna muid sihtmärke ei ole õnnestunud vallutada, siis ongi ennastunustavalt rünnatud Bahmuti linna, mis andis omakorda ukrainlastele võimaluse kurnata seal Vene armeed. Seda võimalust on kasutatud vähemalt 7–8 kuud, nii et selles mõttes on see saavutus Ukraina armeele, mitte venelastele.

Kui palju venelased on pidanud selle aktiivse Bahmuti sõjategevuse ajal sinna vägesid juurde tooma?

Kogu aeg ei suuda keegi seda jälgida. USA president ütles, et Venemaa kaotas Bahmuti kampaania käigus eelmise aasta suvest kuni siiani 100 000 meest. Ta peab silmas ilmselt langenuid ja haavatuid kokku. Kui me aga vaatame, et Venemaa on rakendanud kogu sõja vältel Ukraina vastu kokku peaaegu 500 000 meest või isegi natuke rohkem, siis viiendik on kaotatud Bahmuti juures. See näitab, et ukrainlaste kurnamistaktika on olnud ikkagi väga edukas.

Aga edasiliikumiseks venelastel seal jõudu ja võimalusi ei ole?

Nad alguses ju proovisid linnast mööda minna. Venelased saavad ka ise aru, et selle linna elamukvartalite vallutamisel ei ole mingit suurt tähendust, eriti kui linn on praktiliselt sodiks lastud. Nüüd on ukrainlased nii linnast põhjas kui lõunas Vene vägesid tagasi surunud, nii et praegu eeldusi venelastel edasiseks pealetungiks ei ole.

Prigožin on teatanud, et viib Wagneri armee 25. maist sellest piirkonnast ära. Võib ta seda teha?

Prigožin ei otsusta seda, kus tema väed võitlevad. Siin on muidugi see loogika, et kuna Wagneri üksuseid on kasutatud peamiselt linnalahingutes ja kuna need on lõppenud, siis ei ole enam vajadust hoida seda üksust Bahmutis, vaid ta tuleks viia kuhugi mujale, kus venelastel on vaja pealetungi arendada. Kui nii juhtub, siis on see siiski Vene väejuhatuse poolt eelnevalt kokku lepitud, see ei ole Prigožini ainuisikuline otsus.

Öösel oli taas õhurünnak. Kui ulatuslikuks see kujunes?

Seekord oli peamine sihtmärk Dnipro linn, mis on väga oluline logistikasõlm ja väga oluline tööstuskeskus nii kaitsetööstuse kui ka Ukraina majanduse jaoks laiemalt, ikkagi üle miljoni elanikuga linn.

Dniprod rünnati tiibrakettide ja droonidega, purustusi on, aga samas ei ole teada, et oleks tabatud sõjalisi objekte. Selles vaates on need raisatud raketid. Venemaal neid liiga palju enam alles ei ole, nii et niisama kulutamisel ei tohiks olla mõtet.

Tegelikult on Vene õhurünnakute intensiivsus praegu palju väiksem, kui see oli eelmisel aastal ja selle aasta alguses, aga ebameeldiv on see Ukraina jaoks ikkagi.

Belgorodi kuberner on teatanud droonirünnakutest. Kui palju ukrainlased selliseid rünnakuid teevad?

Belgorodi oblast piirneb Ukraina põhjaosaga, edasi on Kurski oblast ja nii Belgorodi kui Kurski oblastis on need rünnakud olnud väga igapäevased. Ukraina neid ametlikult omaks ei võta ega kommenteeri ja meedia ka ei kajasta päris kõiki rünnakuid. Eile oli kaks suurt plahvatust, mistõttu kadus osalt elektrivarustus.

Ma arvan, et Ukraina lihtsalt metoodiliselt ründab seda Venemaa taristut, kust liiguvad väed Donetskisse, kuna otseteid Venemaal peaaegu ei ole. Selle tõttu on see Venemaa jaoks oluline logistikakanal ja kuna see on Ukrainale kättesaadav, siis nad üritavad liikumist takistada.

Ukraina president osales nädalavahetusel G7 kohtumisel – mis tulemusega?

Ukraina sai seal presenteerida maailma kõige suuremate ja olulisemate toetust. Lisaks G7 riikidele oli kohal ka terve rida teiste riikide peaministreid ja presidente, kellega president Zelenskõil olid kohtumised. Ukraina jaoks oli väga oluline, et ta sai presenteerida oma rahuplaani või nägemust sellest, mismoodi tagataks Ukraina julgeolek sõja lõppedes ja mismoodi peaks välja nägema rahuleping.

Kuna maailmas on tekkinud ka konkureerivaid rahuplaane, siis tõenäoliselt on Ukraina jaoks väga oluline, et arvestataks nende rahupõhimõtted. See on ka täiesti loomulik, sest Ukraina kui agressori ohver peab ütlema, mismoodi see rahu peab välja nägema. Ma arvan, et selles osas saavutas Ukraina päris palju ja see on palju efektiivsem viis ennast tulevikku projitseerida, kui lihtsalt küsida relvi.

Aga relvade küsimine on teine pool ja küsimus ei ole mitte ainult selles, et sisuliselt on langetatud otsus, et Ukrainale antakse teatud hetkel üle terve hulk F-16 hävitajaid, vaid olulisem on, et G7 maad ja ka mõned teised, on andnud selge sõnumi, et nad toetavad Ukrainat nii rahaliselt, sõjaliselt, diplomaatiliselt kui humanitaarselt seni, kuni Ukraina territoorium on vabastatud ja riigi territoorium täielikult taastatud.