OTSE POSTIMEHEST ⟩ Reinsalu: koalitsioon hoiab avalikkuse eest saladuses seda Exceli tabelit, kus on kirjas kõik kulud ja tulud (2)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Juuni algul valib Isamaa uut juhti. Mida tuleks Isamaas teisiti teha, sellest räägime erakonna juhiks pürgiva Urmas Reinsaluga. 

Kui üllatuslik oli, et senine esimees Helir-Valdor Seeder loobub Isamaa juhiks kandideerimast?

Helir võttis mõtlemisaja ja langetas otsuse ning ma tahan talle tõesti öelda südamest suur tänu. Olen olnud tema meeskonnas ja see on olnud tema vedamisel igavesti vahva teekond. Üks ajaleht kirjutas, et Isamaa on Eesti poliitikat kõige rohkem mõjutanud, aga see on toimunud Heliri vedamisel. Tema jonnakus on eeskujuks ükskõik mis töö tegemisel.

Seeder teatas oma lahkumisest üsna viimasel hetkel, mis jätab uutele esimeheks pürgijatele üsna napi aja debatte pidada.

Arvan, et see ongi hea, selline intensiivne moment. Usun, et erakonnal on nüüd aeg otsida uus raskuspunkt, mis puudutab oma mõju kasvu, samuti on hea, et me kandideerime kahekesi. See võimaldab debatti pidada. See ei ole ainult kahekõne erakonna liikmetega, et kumb kandidaat on vahvam, see on ka kahekõne Isamaa toetajatega ning nendega, kes võiksid tulevikus kaaluda Isamaa toetamist. Aega selleks on päris piisavalt.

Kas Seederi lahkumisel tõesti ei olnud erakonna survet, sest valimistulemused ei olnud ju head?

Ei olnud mingit survet. Küsimus on selles, millises positsioonis erakond praegu asetseb. Arvan, et võimaluste platvorm ja väärtuste kapital on erakonnal väga tugev. Tugev organisatsioon ning pärand, mis puudutab Eesti riigi taastamist ja Eesti riigi vedamist, samuti rahvusvahelise positsiooni määratlemist, aga ka see, et me kuulume rahvusvaheliselt Euroopa kõige mõjukamasse organisatsiooni, Euroopa Rahvaparteisse. Need on väga tugevad aktivad.

Tähtis on, et meie erakonna missioonipõhisus on arusaadav. Nüüd on küsimus, kuidas neid aktivaid kasutades saavutada suurem toetus erakonnale. Kindlasti peab ambitsiooni tase olema kõrgem ja peab olema ka tegevuskava, et see ei jääks lihtsalt loosungiks.

Millise uue näo saab erakond, kui teie olete erakonna juht?

Ma annan kogu oma jõu selleks, et erakonna mõju oleks Eestis suurem, sest just rasketel aegadel on Isamaad eriliselt vaja. Kui me vaatame, milline tohuvabohu praegu riigi valitsemises on, siis Isamaale ei ole alternatiivi, eriti kui me räägime Eestist kui väikese rahvaarvuga rahvusriigist.

Isamaa peab olema tugev, väärikas ja läänemeelne konservatiivne jõud, mille poliitikate osa on rahvusriigi kestmine kaasaegses maailmas. Peame olema erakond, kes suudab kaasaegsete trendidega samastuda, kasutada kaasaegseid trende ära meie võimaluste parandamiseks, aga ka mingeid ohte vältida.

Mis puudutab Tõnist (Tõnis Lukas – toim), siis võin öelda, et kui ma poleks ise kandideerinud, siis oleksin rahuliku südamega valinud tema. Kujutan ette, et meie debatt saab olema üksteist täiendav, mitte vastandav.

Mis teid Tõnis Lukasest eristab?

Aga mis eristab erinevaid juhte? Erakonna juhtimine, inimeste inspireerimine, see on isikupärane. Arvan, et meil kummalgi on oma isikupära, meil kummalgi on oma arusaam, mis puudutab organisatsiooni vedamist. Kindlasti on poliitikas erinevad ka mingid rõhuasetused ning eks selle järgi inimesed langetavadki valiku, kumb meeldib, kumb on Eestile parem.

Mida Isamaa siiani valesti on teinud?

Ma arvan, et me oleme teinud asju, mis jäävad Eesti poliitika ajalukku. Väga häiriv minu jaoks on see, et uus koalitsioon, Reformierakond, on asunud tühistama Isamaa ideelisi algatusi, millega on seistud keskklassi, koduomanike ja lastega perede eest.

Nüüd on oluline arvestada sellega, et ei piisa ainult headest ideedest ja ei piisa ka sellest, kui minevikus on suudetud hea idee oskuslikult ellu viia. Nüüd tuleb neid ka tulevikus kaitsta ja tulevikus peab olema erakonnal võime neid rumalaid otsuseid, mis nüüd langetatakse, tagasi pöörata.

Mis on valesti tehtud? Ma arvan, et tulemused peavad olema suuremad, eriti mis puudutab erakonna poliitilist mõju ja erikaalu. Me olime eelmises parlamendis oskuslikud, kuigi me ei olnud valimiste võitja. Samas suutsime me erinevates koalitsioonides end kehtestada, et ellu viia oma poliitikat. Nüüd peame olema opositsioonis oma erikaalust suurem, et end oskuslikult välja mängida ja inimesi kõnetada.

Kogenud poliitikuna peaksite teadma, et opositsioonis ei saa oma poliitikat ellu viia. Kas te näete võimalust jõuda kuidagi võimu juurde?

Võimutoolid ei ole eesmärk iseenesest. Kui ma vaatan selle valitsuse programmi ja arvestades, et Reformierakonnal on koalitsioonis tavatult suur erikaal ning see peegeldub ka nende poliitikas, siis kindlasti ma ei kujuta ette, et Isamaa selle programmi elluviimiseks istuks lihtsalt ministritoolide nimel seal laua taga. Seda ei juhtu.

Kas selle parlamendikoosseisu ajal võib toimuda mingeid valitsuse muudatusi, ma ei välista, aga see sõltub sellest, kas koalitsioon on sisemise ja ühiskondliku surve all ning võib laguneda. Seda ei saa välistada.

Eesti poliitika üks eripära on selles, et see on tõelised Ameerika mäed. Kui me mõtleme, et enne sõja algust olid energiakriisi teemad ja meenutame, milline oli siis inimeste ootus ning erakondade toetus, siis ma ennustan, et sellist turbulentsi jagub ka lähemateks aastateks.

See on Isamaale ka võimalus opositsioonis, sest me näeme, et koalitsiooni erikaal kahaneb ja selles olukorras tahame me kõnetada ka neid inimesi, kes heauskselt andsid oma hääle Reformierakonnale, Eesti 200-le ja sotsiaaldemokraatidele, ning öelda, et Isamaa poliitika on alternatiiviks ka neile, kes tunnevad, et nad on petta saanud.

Kas Isamaa võiks tagasi pöörduda natuke konservatiivsema rahanduspoliitika juurde, sest tegelikult olite te ka osalised koalitsioonides, kus rahaga oldi üsna pillav?

On kaks asja, majandus- ja eelarvepoliitika. Majanduspoliitika puhul näen, et majanduskavu plaani Eestile ei ole valitsus suutnud välja pakkuda ja siin ma näen Isamaa rolli opositsioonis. Üks asi on kritiseerida opositsiooni poolt, öelda, et mingid asjad on jamad, aga me peame välja käima ka oma positiivse programmi Eesti majanduskasvule, uutele investeeringutele, Eesti konkurentsivõime parandamisele.

Mis puudutab eelarvepoliitikat, siis kõikides nendes otsustes, mis eelarvepoliitikas on olnud, on Isamaa ajanud vastutustundlikku eelarvepoliitikat. Koroona-aasta oli eriline ja siis langetati ka otsuseid erilisel moel. Eesti väljus koroonakriisist ühe kiirema majanduskasvuga, nii et need olid ratsionaalsed valikud.

Mis puudutab praeguse koalitsiooni eelarvepoliitikat, siis kinnitan, et koalitsioon hoiab avalikkuse eest saladuses seda Exeli tabelit, kus on kirjas kõik kulud ja tulud järgmiseks neljaks aastaks ja nii ei ole mitte kunagi varem valitsuste moodustamise järel tehtud.

Kui nad räägivad, et tehtavad otsused on eelarvepositsiooni parandamiseks, siis ma ei ole kindel, et eelarvetabel seda kinnitab. Ma arvan, et seal võib olla miinus hoopis suurem võrreldes selle koalitsiooni moodustamise eelse hetkega.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles