SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: venelastel on tekkimas tunne, et nende relvad ei suudagi Kiievit tabada

Venemaa jätkab raketirünnakutega, rünnakud on kahjustanud ka õhutõrjesüsteemi Patriot. Kas raketirünnakutega püütakse häirida ukrainlaste pealetungi algust, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga.

Venemaa tegi öösel taas Ukrainale raketirünnaku, Kiievis tulistati linna kohal alla kõik raketid, aga igal pool see nii hästi ei läinud?

Välja tulistatud 30 raketist võeti ukrainlaste teatel 29 alla, üks läks Odessas läbi ja tabas mingit tööstusobjekti. Kiievit on rünnatud viimasest kuuest ööst viiel, mis näitab et venelased on ärritunud. Esiteks on tekkimas tunne, et Vene relvad ei suudagi tabada Kiievit ja see kordus täna sama moodi. Teine ärritumise põhjus on strateegilise initsiatiivi küsimus. On selge, et praegu oodatakse Ukraina pealetungi ja võib-olla on pealetung juba mingisuguses väikeses mahus Bahmuti ümbruses alanud ning venelased tahavad näidata, et neil on siiski ka omad võimalused. Kolmas põhjus, miks venelased neid raketirünnakuid teevad, on Ukraina logistika segamine. Sel puhul ilmselt Kiiev suurt rolli ei mängi, kuna raske on uskuda, et seal võiks olla suuri ladusid või relvastushoidlaid. Täna rünnati ka Kesk-Ukrainas Kiievist lääne poole jäävaid alasid, kus asuvad tõenäoliselt varustusteed Poolast Ukrainasse ja need on üsna tähtsad kohad.

Faktid ju tõesti näitavad, et venelaste relvadega ei saa Kiievit rünnata, miks nad oma rakette raiskavad?

Nähtavasti on korraldus ja Vene süsteemis on korraldus tähtsam kui kaine mõistus. Kui on  korraldus, siis isegi kui raketiväelased saavad aru, et see ei tööta, tuleb korraldust täita. Ka siis, kui sellest on kokkuvõttes Venemaale kahju. Nende raketirünnakute ebaõnnestumiste puhul on üks moment veel - nimelt need nii nimetatud Vene superraketid Kindžal, on ju väga tähtsat rolli mänginud ka Vene tuumarelvaheidutuse juures. Need on olnud üks relvaliik, mida on planeeritud kasutada ka taktikalise tuumarelva jaoks, samuti  Iskanderid. Samas on ka ka Iskandereid viimastel päevadel Ukraina õhutõrje poolt alla võetud ja see tõstatab küsimuse, milline on üldse venelaste võimekus opereerida taktikalise tuumarelvaga.

Venelased ilmselt mingiks suureks rünnakuks ei valmistus?

Pean üsna ebatõenäoliseks, et Venemaal oleks võimekust lähikuude mingit suuremat rünnakut ette võtta. Nad pusivad edasi Bahmuti ja Marjinka juures ja ilma arvestatava eduta Bahmutis. Seal on nad ehk liikunud 150 meetrit edasi, nende kontrolli all on 85 või 90 protsenti linnast, aga mujal venelastel tõsist edu ei ole.

Kas venelased on toonud Bahmuti vägesid juurde?

Nad on toonud vägesid juurde, kuna Ukraina on saavutanud edu Bahmuti linnast põhjas ja lõunas ning liikunud seal kokku 4 -5 kilomeetrit ida poole. Bahmutis on hetkel ilmselt olukord, kus linna sees olevad vene üksused võidakse ümber piirata ja selle vältimiseks ongi venelased toonud dessantväelasi juurde. Venelased on küll suutnud ukrainlaste edasiliikumist pidurdada, aga edasiliikumine ikkagi toimub. Ukraina on suutnud üsna hästi hoida ka infovälja suletuna, nii et kogu info, mis tuleb, tuleb valdavalt Vene blogerite poolt ja tavaliselt tuleb nendelt objektiivset infot siis, kui Venemaal läheb halvasti. Siis algab teatav paanitsemine, mille käigus annavad nad tihtipeale üsna ausat teavet.

Vene blogerid viitavad juba teist nädalat, et ukrainlaste pealetung ongi alanud, viidates erinevatele Ukraina rünnakutele venelaste poolt okupeeritud territooriumitel.

Oluline ettevalmistus rünnakuks ongi nii ladude purustamine, kütusehoidlate purustamine, Vene staapide purustamine kui ka näiteks Vene suurtükiväe purustamine. Siinkohal juhiksin tähelepanu just suurtükiväe numbritele, mis on viimase kahe nädala jooksul väga kiire hüppe teinud. See on tõsine märk, kui venelased ei ole enam võimelised suurtükitulega ukrainlaste rünnakuid tagasi tõrjuma, siis on Vene jalavägi suurtes raskustes ja tõenäoliselt varem või hiljem hakkavad nad teatud suundadel taganema.

Räägitakse ka sellest, et Harkivi oblastis on toimunud kummalisi Ukraina tankide liikumisi Vene piiri ääres ning droonide kasutust venelaste piiripunkti ümbruses.

Nii nagu venelased on viimased kuud hoidnud kogu aeg Kiievist põhja pool olevaid Ukraina külasid ja linnu pideva suurtükitule all, on nüüd ukrainlased hakanud samaga vastama. Ka venelasi hoitakse pinge all. Vahe on vast selles, et kui venelased tulistavad süüdimatult igale poole ja tabavad põhiliselt elumaju, siis ukrainlased on püüdnud neid rünnakuid ikka valdavas enamuses hoida kas militaarobjektide või siis infrastruktuuri objektide vastaste rünnakutena. Põhjas on muidugi tähelepanuväärne see, mis toimus eelmisel laupäeval, kui venelased ühe tunni jooksul kaotasid kaks lennukit ja kaks või kolm helikopterit. Lõplikku kindlust põhjuse kohta veel ei ole, aga suure tõenäosusega võib öelda, et need tulistas alla venelaste enda õhutõrje. Kõige tõenäolisem variant on, et sinna häkiti sisse ja süsteem, mis peab omad tuvastama, võeti maha. Vene õhutõrjujatele tundus, et kõik kes tulevad, on võõrad ja paanikaolukorras lasti need kõik alla.

Kas selliseid olukordi on võimalik venelastele kahju tekitamiseks veel korraldada?

Kindlasti on võimalik, aga kas just kohe ja samal viisil. Kui nüüd venelastele tundub, et Ukraina lennukid tulevad, siis ilmselt on Vene õhutõrje ettevaatlikum ja võib-olla püütakse kuidagi ka täiendavalt kontrollida. Kui rääkida kübersõjast, siis me oleme küll olnud mures venelaste võimekuse pärast, aga kokkuvõttes on ka selles sõjas olnud Ukraina edukam. Kui vaadata näiteks seda, kui järjekindlast on õnnestunud ukrainlastel sisse murda Vene telekanalitesse ja raadiokanalitesse. Pea iga nädal hakkab mõnes Venemaa regioonis, eriti piiri äärsetes, rääkima õhtul president Zelenskõi. Need on venelaste jaoks ikkagi väga ebamugavad episoodid, neil läheb neli-viis minutit, enne kui nad suudavad Zelenskõi teleekraanidelt maha võtta.

Kas nüüd on ukrainlased oma suure pealetungi ettevalmistamisel lõpusirgel?

Kui vaadata president Zelenskõi visiite, mida ta tegi eelmisel nädalal Itaaliasse, Saksamaale, Prantsusmaale ja Suurbritanniasse, siis sealt saadud lubadused tagavad Ukraina armee relvastamise edaspidi. Arvan, et selle rünnakulaine jaoks need lubadused, mis praegu saadi, enam suurt rolli ei mängi. Ma usun, et valdav enamus nendest asjadest, mida taheti saada selleks rünnakuperioodiks, on ukrainlastel käes. Nüüd hakkab toimuma selline manööverdamine, ukrainlased tahavad teha selgeks, kus tekivad venelastel rindejoonel nõrkused, kust on kõige kergel läbi murda. Ma arvan, et Bahmuti külgedel toimuv rünnak, on esimene märk sellest. On selgunud, et venelastel on mõningad nõrkused, nad on olnud sunnitud tooma sinna täiendavalt õhudessantväelasi, aga kui venelased peavad hakkama oma üksusi liigutama, siis tekivad neil suured probleemid.