OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kivimägi: vabariigi valitsusel ega peaministril ei ole vähematki plaani siduda ühtegi eelnõud usaldusküsimusega

Riigikogus on tekkinud olukord, kus opositsioon takistab kõigi vahenditega eelnõude arutelu. Kui kaua sellisel viisil tegutseda saab ja mis võiks olla lahendus, sellest räägime riigikogu aseesimehe Toomas Kivimägi (RE) ja Eesti 200 fraktsiooni aseesimehe Toomas Uiboga. 

See, milliste juttudega riigikogus viimastel päevadel aega on kulutatud, on üsna uskumatu, Toomas Kivimägi, te vastasite eile neile kõigile suhteliselt rahuliku naeratusega.

Toomas Kivimägi: Olin protseduuriliste küsimuste puhul nii leebe seetõttu, et kui riigikogu tööd silmas pidada, siis on protseduurilised küsimused ilmselgelt paremad, kui kümned ja kümned eelnõud ning arupärimised. Kõiki üle antud eelnõusid ja arupärimisi tuleb ju menetleda nii komisjonis kui ka suures saalis. Aga kui anda üldine hinnang, siis opositsioon püüab küll väita, et see mida nad teevad, on juba korduvalt varem olnud, aga see ei vasta tõele. Obstruktsioone on parlamendis tõesti varem olnud, aga seni on seda kasutatud ühe või teise konkreetse eelnõu vastuvõtmise takistamiseks. Antud juhul on obstruktsioon püsti pandud riigikogu kui institutsiooni töö tasalülitamiseks, sisuliselt riigikogu töö takistamiseks. Sellist obstruktsiooni pole kunagi varem olnud ja sellest tulenevalt on ka igati õigustatud nimetada seda põhiseadusega vastuolus olevaks. Mõni on seda nimetanud ka põhiseaduslikuks kriisiks, aga nii kaugele võib-olla ei peaks minema. Sedapuhku kaustatakse obstruktsioon ilmselgelt selleks, et takistada riigikogu tööd.

Toomas Uibo, kas see on uutel tulijatel võtnud tuju poliitikas olla ära?

Toomas Uibo: Seda nüüd mitte, pigem on võitlusvaim ikka üleval, aga tõesti see, mis praegu toimub, on mõnes mõttes uus tase. Minu meelest ka ohtlik tase, sest kui unustame ära poliitilised eelistused ja mõtleme, et ükskõik kas sa oled opositsioonis või koalitsioonis, see võib ka tulevikus korduda ning sellega on võimalik Eesti riigi valitsemine lihtsalt lukku lüüa. Ma ei tea, mis need lahendused siin olla saavad, aga selge see, et nii ei saa see jätkuda.

Patiseisu lõpetamiseks on tehtud kaks sammu, valitsus lahutas maksumuudatuste eelnõu neljaks ja Keskerakond pakkus, et võtke peretoetuste muutmine tagasi ja me lõpetame obstruktsiooni, kas see oleks lahendus?

Toomas Kivimägi: Kui me saame uskuda opositsioonierakondede juhtide ja fraktsioonijuhtude seisukohti, mida Martin Helme ju eile ka ütles, et koalitsioon peab näitama, et nad on ka tegelikult valmis kompromisse tegema. Opositisoonil oli teisipäeval vanematekogus kaks põhimõttelist küsimust - nad olid väga kriitilised maksupaketi suhtes ja nad nõudsid, et need tuleks lahutada eraldi seaduseelnõudeks ning seda valitsus juba tegi ning täna anti need eelnõud eraldi eelnõudena üle. Nii et me oleme sada protsenti täitnud selle opositsiooni põhinõude. Teise põhinõude, võtta tagasi peretoetuste seaduseelnõu, kohta ütlesin ma ka puldist, et see ei ole kompromissettepanek, vaid ultimaatum ja ultimaatumitega kompromisse ei saavutata. Aga mul on väga hea meel, et täna hommikul istungisaalis Tanel Kiigega debateerides, möönis ka tema, et see ei ole imperatiivne nõue, vaid tema ootus on ikkagi see, et selle eelnõu üle oleks võimalik debateerida ja see võimalus on olemas. Kinnitan kõigile, et vabariigi valitsusel ega peaministril ei ole vähematki plaani siduda ühtegi eelnõud usaldusküsimusega, mitte ühtegi. Teoreetiliselt on vabariigi valitsusel juba eelnõu esitamisel õigus siduda see usaldusküsimusega, aga vabariigi valitsus ei ole seda teinud ja tal ei ole ka seda plaani. Nii et mina väidan, et koalitsioon on teinud väga pika sammu, praktiliselt maksimaalselt pika sammu, mida on üldse võimalik teha, kui tahad oma põhimõtteid natukenegi kaitsta. Kui opositsioon ei täida oma lubadust, lõpetada obstruktsioon, siis on nad kahjuks usaldust tugevalt kuritarvitanud ning nii on väga raske kokkuleppeid ja kompromisse saavutada. Praegu on tõepoolest tagatud nelja maksueelnõu ja peretoetuste debatt parlamendis. Koalitsioon on loonud kõik eeldused selleks, et parlament saaks oma tööd jätkata.

Kas te usute et sellest piisab?

Toomas Kivimägi: Ma tahan uskuda opositsioonierakondade juhte ja ma viitan siin Martin Helmele ja Tanel Kiigele, nemad on seda öelnud ja ma oleksin väga pettunud kui nad jätkavad obstruktsiooni. Oleme korduvalt märkinud, et meie eesmärk on saavutada kompromiss. Muidugi on olemas ka administratiivseid võimalusi, aga me soovime siiski kokku leppida. Kui tavaliselt süüdistatakse valitsuskoalitsiooni teerullimeetodis, siis tänane seis on vastupidine. Opositsioon on tulnud teerulliga parlamendile kui institutsioonile peale.

Kas koridorivestlustes opositsioonisaadikutega on näha, et nad hakkavad väsima, äkki tekkis seetõttu soov, jõuda kokkuleppele?

Toomas Uibo: Ma usun, et me liigume sinnapoole, esimesed märgid on ju tegelikult olemas. Loomulikult on inimvõimetel omad piirid. Kui esitatud on juba üle 100 eelnõu, siis ilmselt ei ole ka eelnõude kvaliteet see, mis ta võiks olla. Tõenäoliselt on seal ka häid eelnõusid, aga eesmärk on siiski, et riigikogu ei jõuakski debattideni.

Miks ei saa teha nii, et istungi juhataja lihtsalt lõpetab selle venitamise ära, rohkem enam arupärimisi ja eelnõusid esitada ei võimalda ja las siis opositsioon kaebab riigikohtusse kui tahab?

Ka see võimalus on tegelikult meie arsenalis olemas ja me oleme seda kaalunud. Mina juristina leian, et see oleks igati seaduspärane. Seda enam, et on olemas riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 72. See räägib küll sellest, et selline õigus on juhatajal sõnavõttude puhul, aga analoog on olemas. Arvan, et paragrahv 72 kasutades, on igati põhiseaduspärane ka see, kui ühel hetkel lõpetatakse kas protseduurilised küsimused või eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks fikseeritakse aeg. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi on tegelikult juhatusele antud arvestatav roll, et reguleerida ja arutada neid küsimusi, mis ei ole riigikogu kodu- ja töökorraseadusega seotud. Jutt on protseduurilistest küsimustest ja antud juhul me saame väga üheselt öelda, et tegelikult see, kui palju võib neid esitada ja kas neid saab lõputult esitada, on seaduse tasandil reguleerimata, millest tulenevalt on see riigikogu juhatuse pädevuses. Jah, me teame, et riigikogu juhatus langetab otsuseid konsensuslikult, kui keegi juhatuse liikmetest on vastu, siis sellisel juhul seda otsust riigikogu juhatuses ei sünni, aga ka sellele on lahendus olemas. Siis viiakse see küsimus suurde saali ja siis jääb nii, nagu suur saal on otsustanud.