SÕJASTUUDIO ⟩ Kas Venemaa võis droonirünnakud Kremlile ise lavastada? (7)

Nele Kullerkupp
, ajakirjanik
Copy

Venemaa süüdistas eile Ukrainat droonirünnaku katses, mille eesmärk olevat olnud tappa president Vladimir Putin. Kremli kohale jõudnud kahe drooni väidetavaks sihtmärgiks öeldi olevat Venemaa president.

Millised võivad olla Venemaa edasised käigud seoses nende süüdistustega? Millised on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi eesmärgid Soome ja Hollandi visiidil? Milline on hetkeolukord rindel?

Neile ja paljudele teistele küsimustele otsisime vastuseid «Sõjastuudios», kus külas olid riigikogu väliskomisjoni liige Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Postimehe ajakirjanik Erkki Bahovski.

Vastuseks küsimusele, kas Kremli rünnaku taga võis olla Venemaa ise, nentisid nii Bahovski kui ka Reinsalu, et võimalikud on igasugused variandid. «Venemaa võib soovida rikkuda Ukraina suhteid läänega. Või mobiliseerida Vene ühiskonda,» pakkus Reinsalu ja lisas, et võimalik on ka Vene mitteriiklike rühmituste osalus.

Droonirünnaku eesmärgist rääkides pakkus Bahovski, et on vähe usutav, et plaan olnuks midagi väga tõsist: «Putinit ennast Kremlis nagunii ei olnud.» 

Kas tegu võis olla petterünnakuga? Reinsalu sõnul on Vene autoritaarsele režiimile sellised teod omased, kuid kõnealune droonirünnak Kremlile mingi sõjalise erikaaluga ei ole. 

«Võimalik, et nüüd on Zelenskõi Venemaa jaoks taas legitiimsem sihtmärk. Ukraina teostab oma rünnakuid Venemaale enesekaitseks, mis on ÜRO poolt aktsepeeritav, kui rünnatakse ründajat. Lääs kõhkleb mitte juriidika, vaid selle pärast, et Venemaa võib ette võtta meeletuid samme,» arutles Reinsalu. 

Bahovski tõi välja, et samal ajal on viiteid uutest pettemanöövritest: näiteks on venelased kätte saanud Ukraina mundrid.

Küsimusele, kellele võis kolmapäevane rünnak kasulik olla, vastas Reinsalu, et Ukrainale oli see igal juhul kahjulik, kuna tekitas liitlastel küsimusi. «Vene ühiskonda see mobiliseerib, kuid näitab riigikaitset nõrgana, et sellised droonid läbi lasti.»

«Venemaal on seda läänele raske selgitada, kodumaisele publikule aga lihtne. Läänes ei võta Venemaad enam keegi tõsiselt,» lisas Bahovski. 

«Seda kasutab Venemaa oma siseriiklikus propagandas – võimalikud pöörased aktsioonid Ukraina vastu,» nentis Reinsalu. 

Saatekülalised rääkisid ka Ukraina presidendi visiidist Soome ja Hollandisse. «See on märgiline juba seepärast, et ta reisib vähe,» rääkis Reinsalu. Bahovski nentis, et sümboolne on seegi, et Soome on NATO värske liige.

Vaata täispikka saadet videost!

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles