Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) lubab maakoolide säilitamist toetada kolme miljoniga ja selgitab hariduses plaanis olevaid murrangulisi uuendusi.
Kohe koalitsioonikõneluste algul jäi silma ja kõrva, et Teie eriline soov oli saada just haridus- ja teadusministriks. Miks?
See on valdkond, mida tunnen ja milles on mul ka ekspertiisi. Ministriametis peavad olema inimesed, kes valdkonda hästi tunnevad, muidu on praktiliselt võimatu valdkonda juhtida.
Millised on kolm kõige tähtsamat asja, mida soovite ministriametis ära teha?
Kõige olulisem on edukalt ära teha eestikeelsele õppele üleminek. Selles on väga palju ülesandeid, väljakutseid, tõsiseid probleeme, mis vajavad lahendamist. Aga kui me ei suuda eestikeelsele õppele üleminekut edukalt ära teha, siis arvan, et ma pole ministrina hakkama saanud.
Teine oluline ülesanne, mis on haridusvaldkonna ja õpilaste jaoks väga suur muutus, on õpikohustuse kehtestamine pärast põhikooli lõpetamist. See on väga oluline, sest sel on pikaajaliselt väga tugev mõju.
Kolmas on koolivõrgu korrastamine. Väikeste küla- ja maakoolide säilitamine nii, et meil oleks pikaaegne lahendus. Mitte ajutine lahendus üheks-kaheks õppeaastaks.
Kohalikud omavalitsused on praegu rahahädas, mistõttu plaanivad maakoolide sulgemist mitte õpilaste huvidest, vaid rahakoti tühjusest lähtuvalt. Sellega seonduvalt on teil sahtlist välja võetud kuueklassiliste maakoolide plaan, mis senini on tekitanud suurt vastuseisu. Põhjus on selles, et maal on keeruline logistika ja kui üks laps perest läheb 7. klassi teise kooli, pannakse sinna ka väiksemad õed-vennad. Miks nüüd just seda plaani läbi surute? Et koolid kinni läheksid ja saaks täita teise koalitsioonilubaduse, mis on õpetajate palk 120 protsenti keskmisest palgast?
Eesmärk on ikkagi hariduse kättesaadavus kõige väiksematele lastele üle Eesti. Me peaksime Eestis lähtuma ikkagi põhimõttest, et laps peab koolitee ise läbima ja ise kooli saama.
Vaata intervjuud edasi videost. Loos on ka videoküsitlus teemal, mida arvavad inimesed eesmärgist kaotada soopõhine õpe ning hakata kehalist kasvatust, puu- ja käsitööd ning kokandust õpetama poistele ja tüdrukutele koos. Kristina Kallasel on sel teemal ka üks eriarvamus.