OTSE POSTIMEHEST ⟩ Seeder: olen kindel, et peretoetuste vähendamine jõuab ka riigikohtusse

Valitsus kiitis heaks lasterikka pere toetusi vähendava eelnõu, mida nüüd hakkab arutama riigikogu. Miks läks nii, et seaduseelnõu, mis lõhkus valitsusliidu, mille president algul välja kuulutamata jättis ja mis sai lõpuks vaid ühe vastuhääle, läheb taas ümbertegemisele. Stuudios on Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. 

Teie jaoks on valituse otsus vähendada peretoetusi ilmselt halb üllatus?

No mitte ainult meie jaoks, ma arvan, et see on halb kõikide Eesti inimeste jaoks ja seda mitmel põhjusel. Esimest korda Eesti Vabariigi ajaloos minnakse vähendama lapsetoetusi ja seda olukorras, kus on tegemist Eestis sajandi kõige suurema demograafilise kriisiga ehk meil on sajandi kõige madalam sündivus. Seda tehakse vastandades erinevaid eluvaldkondi ja kasutades ära ka Ukrainas toimuvat sõjategevust. Räägitakse, et riigikaitsekulutuste jaoks on vaja koguda täiendavalt makse, saada täiendavaid tulusid ja lastega perede toetamine käib Eestile üle jõu. Minu arvates on see ebaeetiline, sellega antakse väga suur tagasilöök lastega peredele, samuti õiguskindluse põhimõttele ning usaldusele Eesti riigi vastu. Neid aspekte, mille üle muret tunda, on palju.

Kas siis, kui see seadus tehti, ei kerkinud üldse päevakorda, kuidas sääraseid toetusi rahastada, sest kui raha oleks, ei peaks ju kellelgi olema midagi selle vastu, et suurperesid toetada?

Ma selles viimases küll väga kindel ei ole. Vaadates sotsiaaldemokraate ja Reformierakonda nende pikemas poliitikas, siis nemad on alati olnud väga ettevaatlikud lastega perede toetamisel. Peretoetuste tõstmise algatasid ju parlamendis neli erakonda, vaid Reformierakond oli vastu. Peretoetuste muutmisega astutakse suur samm Eesti poliitilises kultuuris tagasi, sest vaatamata erimeelsustele, võeti see parlamendis vastu erakondade konsensuslikul põhimõttel ehk kõik viis parlamendis esindatud erakonda olid poolt. Hakata vaid mõni kuu hiljem tühistama seadust, mille ise oled vastu võtnud - minu arvates on see ääretult ebaeetiline ja tekitab ebakindlust.

Ilmselt võeti see seadus vastu ainult seetõttu, et hoida koos koalitsiooni.

Pikas perspektiivis Reformierakond ei võida, kui ta tuleb võimule valedega ja tühistab vastuvõetud otsuseid. Ma arvan, et nad astusid suure sammu oma huku suunas ja seda tegid ka sotsiaaldemokraadid. Sündimus on meil praegu probleem, aga koalitsioonilepingus pole sõnagi sündimusest, rahvastikuteemadest, tööjõuteemadest ega rändepoliitikast. Eesti riigi viimase sajandi kõige suurem kriis on sündimuskriis, aga see vaikitakse kõigi oma mõjudega maha. Meil on julgeoleku seisukohalt olnud palju kriitilisemaid olukordi kui praegu, kui mõtleme kasvõi Teist maailmasõda või sõjajärgset aega, või kui mõtleme talongimajandusele ja tühjadele lettidele. Ka inflatsioon on meil olnud suurem kui praegu. Meil ei ole viimase sajandi kõige suuremat majanduskriisi või julgeolekukriisi, küll aga on meil kõige suurem demograafiline kriis ja nüüd me läheme seda terviklikku perepoliitikat pea peale pöörama. Valitsuse esimesel tööpäeval saatis sotsiaalkaitseminister välja eelnõu muudatustega. Seal pole mingit analüüsi, mitte mingit eelnevat kooskõlastusringi. Kui ma vaatan ka erinevaid arvamusi, mida kodanikuühendused sellele eelnõule on andnud, siis kõik on kriitilised, isegi need organisatsioonid, kes enne leidsid, et lasterikaste perede toetused on liiga külluslikud.

Mida parlamendis selle eelnõuga teha saab, mida Isamaa ette võtab?

Ma loodan, et riigikogus siiski arutelu toimub. Meie kavatseme esitada muudatusettepanekuid ja üks osa neid on ka sellised, mida Reformierakond eelmises valitsuses ei toetanuid. Aga me lisame sinna ka terve rea ettepanekuid, et rakendada obstruktsiooni, et eelnõud ei saaks lihtsalt kiirkäigul ja ilma laiema aruteluta vastu võtta. Ma arvan, et valitsus ei soovi pikka ja sisulist arutelu, vaid seob selle usaldusega ja meil ei õnnestu muudatusettepanekuid parlamendis hääletusele panna. Teisalt on pall ka õiguskantsleri ja presidendi käes. Kuna tegemist on ilmselgelt põhiseadusega vastuolus oleva eelnõuga, kus rikutakse inimeste õiguskindluse põhimõtteid, kus riik käitub üheöö peremehena, sest riiki jätkus selles küsimuses kõigest kolmeks kuuks, on väga paljudel Eestimaa peredel tekkinud ootus, et nii õiguskantsler kui ka president rakendavad oma võimalusi ja tulenevalt oma kohustustest ka reageerivad. Ma prognoosin, et lõpuks jõuab see vaidlus ka riigikohtusse.

Kas eelmises võimuliidus oli tõesti nii nagu praegu räägitakse, et kulude puhul ei mõeldud katteallikatele, vaid pigem öeldi, et küll me pärast valimisi vaatame?

Ikka mõeldi. See on ju teadlik poliitika, mida praegu kultiveerib eelkõige Reformierakond aga ka teised koalitsioonierakonnad, selline üldine hüsteeria, justkui Eesti riik oleks peaaegu pankroti äärel. Ma vaatan imestusega, et suur osa ka kommentaatoreid, ajakirjanikke ja ettevõtjaid on läinud sellega kaasa ja usuvadki seda. Olukord pole Eestis kaugeltki nii hull. Seda hüsteeriat köetakse selleks, et luua pinnas maksutõusudeks, mida on vaja eelkõige Reformierakonna ülikalli ja mõttetu valimislubaduse täitmiseks.

Saatejuht on Ulla Länts.