SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: on täiesti reaalne, et Ukraina droon 9. mai paiku Moskvasse saabub

Ukrainlased teevad ettevalmistusi kevadpealetungiks, kas venelastel on jõudu teha kusagil katset tugevdada oma positsioone, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhi Indrek Kannikuga.

On see üllatav, et Ukrainas on ka inimesi, kes soovivad, et rahu tuleks ükskõik milliste kokkulepetega?

Ukraina on ju 40 miljoni elanikuga riik ja loomulikult on selliseid inimesi olemas, eriti kui arvestada kui tihedalt on Venemaa ajalooliselt Ukrainaga läbi põimunud. See on ka inimlikult mõnel puhul arusaadav, kui kellegi jaoks on kõige olulisem, et see koledus tema kodu juurest ära läheks. Samas enamus inimestest saab siiski aru, et isegi kui tekib mingi patiseis või sõlmitakse vaherahu, siis see on ainult uue lahingutegevuse edasilükkamine. Praegu ei ole ju kumbki pool selle olukorraga, mis on rindel, rahul. Ukraina tahab oma territooriumi vabastada ja Venemaa ei ole saavutanud oma peamist eesmärki, et Ukraina riigina enam ei eksisteeriks või siis oleks täiesti Venemaa kontrolli all. Nii et see kõik läheb edasi.

Kui räägitakse, et venelased on kõige professionaalsema osa oma armeest suunanud Bahmuti, pole nad seal eriti midagi saavutanud.

Tegelikult on see siiski ainuke rindelõik, kus nad selle talve ja kevadise rünnakuga midagi saavutanud on. Sellisel 15-20 kilomeetrisel alal on venelased suutnud edasi minna 10-15 kilomeetrit. Nad said kätte Soledari linna, on enamuse Bahmuti linnast enda kontrolli alla võtnud ja liikunud sellest nii põhjas kui lõunas isegi natuke mööda. Samas on see taoliste rünnakumahtude juures nagu Venemaa sellel talvel ette võttis, ikkagi väga piiratud edu ja arvesse võttes kaotusi, on see pigem Pyrrhose võit.

Ootused ukrainlaste kevadpealetungile on suured, aga mida venelased hetkel teevad, kas nad võiksid veel enne ukrainlaste pealetungi algust millegagi üllatada?

Venelased kindlasti üritavad end ukrainlaste rünnakuks ette valmistada, nad ei taha, et neid tabaks samasugune ootamatus, nagu eelmisel sügisel Harkivi oblastis, kui Ukraina väed liikusid sisuliselt ilma vastupanuta mitukümmend kilomeetrit ida poole ja vabastasid täiesti arvestatava territooriumi. Nii et nad püüavad aimata, mis on Ukraina võimalikud löögisuunad. On näha, et nad ehitavad kaitserajatisi ja kaevavad kaevikuid väga paljudel liinidel lõunas. Isegi Krimmis on hakatud seda tegema, eeldades Ukraina mereväedessanti, mida ma küll praegusel hetkel tulemas ei näe, kuna Ukraina merevägi on peaaegu olematu. Neil on üksikud väikesed kiirkaatrid, paraku nendega dessanti ei tee. Aga see näitab, et venelaste hirm rünnaku suhtes on ikkagi väga suur ja nad püüavad aimata, mis on ukrainlaste järgmine samm. Kui küsida, kas Venemaa suudab mingi omapoolse üllatuse ette võtta, siis pigem ei. Venelased on küll püüdnud jätta viimastel nädalatel muljet, et nad teevad ise rünnaku, paraku kulus nende suurem energia ära umbes kuu aega tagasi talvisel rünnakul ja pärast seda on lahingute intensiivsus märgatavalt vähenenud. Seda näitab ka venelaste hukkunute arv, mis oli intensiivsemal momendil üle 1000 päevas ja mis viimastel nädalatel on jäänud 500 kanti. Nad võivad küll üritada teatud regioonides oma positsioone parandada, üritades sellega ukrainlaste jaoks rünnaku alustamise keerulisemakset teha, aga ma pole päris kindel, kas neil sellekski jõudu jätkub. Näen praegusel hetkel nende tõsist aktiivsemat tegevust ikkagi ainult Bahmuti ümbruses ja ka Marjinka linnas, mujal on see pigem ründamise imiteerimine.

Kus võiks venelastel eriti raskeks minna?

Kogu rinde ulatuses Ukrainal pealetungiks ressurssi ei ole, Ukraina peab kindlasti mängima taktikaliselt väga täpset mängu. Ma olen üsna kindel, et see ei ole nii, et Ukraina otsustab, et läheme ühes suunas rünnakule ja sealt see rünnak algabki. Ilmselt tulevad enne siiski pettemanöövrid, millega üritatakse panna Vene vägesid liikuma. Kui vaadata kaarti, siis peavad venelased olema valmis päris pikaks liikumiseks, et jõuda Hersonist Kupjanki juurde. Ukrainlastel on igale poole märgatavalt lühem tee, kui venelastel rinde ühest otsast teise.

Kremli allikad teatavad, et Putin külastas Ukrainat, võib see tõsi olla? 

Need esimesed videod, mida venelased ise eetrisse paiskasid, ei kinnita seda. On näha üsna suvalisi kohti, mille puhul ei ole võimalik geograafilist asukohta määrata. Viibitud on mingites staapides, aga need kohtumised võisid toimuda ka mujal. Kui võtta arvesse Putini senist käitumismudelit, siis peaksin pigem ebatõenäoliseks, et ta Ukraina territooriumile rindejoonele nii lähedale läks. Putin on väga ettevaatlik oma füüsilise tervise ja ohutuse küsimuses. Ukrainasse minek oleks tema senisest käitumisest väga erinev samm. Selle uudisega tahavad venelased pigem näidata, et ka neil on tegus ja energiline president, kuna Zelenskõi käigud vahetult rindejoonele on ka Venemaal teada.

Mis võiks Venemaal toimuda 9. mail, on neil üldse enam tehnikat, mida paraadil näidata?

Mitmetes kohtades on paraadid ära jäetud, Ukrainaga piirnevates oblastites jäetakse paraadid ametlikult ära, kartes ukrainlaste rünnakuid. Samamoodi jääb paraad ära okupeeritud Krimmis. Vaatame, mis Moskvaga saab. Pakun, et ukrainlased pigem ei plaani rünnata paraadi ennast, mis võiks kaasa tuua tsiviilohvreid, aga mingi sõnumi võivad nad küll vahetult enne paraadi või paraadi ajal saata. Nad on korduvalt öelnud, et nende droonid jõuavad Moskvasse välja, just viimastel nädalatel on see sõnum väga mitmel korral läbi tulnud ja tõepoolest, mõned Ukraina droonid on juba jõudnud paarikümne kilomeetri kaugusele Moskvast. Kuna nad nad nimetasid mingi drooniüksuse ka Mathias Rusti nimeliseks drooniüksuseks, siis sedalaadi üllatusi võib tulla. See ei pea küll juhtuma ilmtingimata Punasel väljaku, aga on täiesti reaalne võimalus, et Ukraina droon 9. mai paiku Moskvasse saabub.