SÕJASTUUDIO ⟩ Leo Kunnas: pealetung algab siis, kui ukrainlased on suutnud uutel raskerelvadel baseeruvad üksused ette valmistada

Venelased on suutnud Bahmuti linnas siiski pidevalt edasi liikuda, kui palju neil selleks veel jõudu võib olla ja mis toimub mujal rindel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» riigikogu liikme ja sõjanduseksperdi Leo Kunnasega. 

Kui vaadata viimase viie kuu sõjategevust, siis venelased ei ole suutnud eriti kuhugi edeneda.

Soledari-Bahmuti suunal on Vene pool suutnud viie kuuga umbes 35 kuni 40 kilomeetri laiusel lõigul tungida peale 7 kuni 8 maksimaalselt 15 kilomeetrit. Ka Avdijivka piirkonnas on nii põhjas kui lõunas maksimaalselt 10 kilomeetri laiusel rindejoonel tungitud peale umbes 7–8 kilomeetrit ehk kogu sõjategevuse viimase viie kuu jooksul on liikumine toimunud väiksemal alal kui 1000 ruutkilomeetrit. Nii et Vene pool ei ole suutnud selle ajaga hõivata isegi 1000 ruutkilomeetrit. Võrdlusena võib siia tuua, et kui venelased alustasid eelmise aasta 17. aprillil pealetungi Donbassi põhjaosas, suutsid nad 6. juuliks vallutada umbes 3000 ruutkilomeetrit ja kui meenutada ukrainlaste kõige suuremat vastupealetungi, mis toimus 6.–12. septembrini, siis Ukraina pool suutis vallutada kuue ööpäevaga pea 10 000 ruutkilomeetrit. Mastaabid on olnud selles sõjas hoopis suuremad, nii et tuleb tõdeda, et Vene pool ei saavutanud oma eesmärke, talvepealetung on läbi kukkunud ja Ukraina poolele tekivad eeldused oma pealetungi alustamiseks kusagil hiliskevadel või varasuvel ehk siis kõige varem mai lõpus või juuni alguses.

Koht, kus venelased mõningal määral edasi liiguvad, on Bahmut.

Bahmutis on viimase kahe nädala jooksul olnud mõnisada meetrit edasiliikumist, ukrainlaste käes on osa kesklinnast ja linna lääneosa, Vene pool on hõivanud kvartaleid linna põhjaosas, idaosas ja lõunaosas. Samas ei ole venelased suutnud põhjas ega lõunas läbi murda. Ehkki tugevasti on üritatud, ei ole saavutatud mingit edu.

Millised seal edasiliikumise võimalused on?

Bahmutil iseenesest sõjalist tähtsust ei ole, aga mida kauem on seal lahinguid peetud, seda enam näevad mõlemad Bahmutis moraalse võidu küsimust ja see on ka põhjus, miks Ukraina seda linna nii visalt kaitseb. Tuletagem meelde, et kui analoogne olukord oli Lõssõtšanskis ja Sjevjerodonetskis, siis Ukraina pool ei hakanud seal iga hinna eest positsioone hoidma, kuigi need linnad olid elanikkonna arvu poolest mõlemad üle 100 000, Bahmut on 70 000 ehk siis Narvaga samas suurusklassis. Kui Ukraina mastaape arvestada, siis Bahmuti võiks võrrelda sellega, kui me Eestis kaotaksime Obinitsa või Orava. Kahtlemata oleks meel kurb, aga sõja saatust see ei otsusta. Selliseid Bahmuti-suuruseid linnu on kogu Donbass täis.

Millises rindelõigus võiks kevadpealetung toimuda?

Mul on tõesti selles osas oma mõtted ja ka mõned oletused, aga praegusel juhul ma neid ei käsitleks. Kõik võib sündmusi mõjutada.

Millest see oleneb, millal ukrainlased kevadpealetungi alustavad?

Nad alustavad seda siis, kui suudavad oma uued väed vähemalt minimaalsel tasemel ette valmistada. Minu hinnangul valmistavad ukrainlased ette umbes 10–12 brigaadi, suurem osa neist rasked brigaadid jalaväe lahingumasinete ja tankidega, sest Ukraina on saanud lääneriikidelt uusi tanke, mis on nüüd kohal. Nii et uute raskerelvade baasil üksuste ettevalmistamine käib ja need võiksid saada teoreetiliselt lahinguvalmis mai lõpuks või juuni alguseks. Need on väeüksused, mida pole seni veel lahingus kasutatud.

Kui palju võiks Pentagoni luureandmete leke kevadsuvist pealetungi rikkuda?

Ma arvan, et sellel ei ole mingit erilist tähtsust. Kahtlemata on iga luureandmete leke halb ja Ameerika Ühendriikides ei ole see esimene leke. Nad peaksid midagi ette võtma ja olema hoolikad, aga ei ole ka mingit garantiid, et see lekitaja andmed adekvaatselt üles kirjutas. Minu enda hinnang nendes luureandmetes esitatud kaotustele on, et pakutud kaotused on seal liiga väikesed mõlema poole jaoks.