OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristina Kallas: järgmise kahe kuu jooksul tuleb ministritel leida kärpekohad, maksutõusud tulevad alles järgmisel aastal

Kuidas jõuti koalitsioonikõnelustel nii suurte maksutõusudeni ja kas valijalt saadud mandaat seda ikka võimaldab, sellest räägime Postimehe otsesaates Kristina Kallasega (Eesti 200). 

Kas koalitsioonikõnelustel ei tulnud kellelgi pähe, et seda mandaati ei ole valija teile andnud, millega tehakse niisuguseid maksutõuse?

Valija andis mandaadi riigieelarve kordategemiseks. Valija andis selle mandaadi nii meile kui Reformierakonnale. Meil oli riigi kordategemine kirjas ka programmis. Alustasime koalitsioonikõnelusi teadmisega, et saame riigieelarve korda kärbetega. Kui tuli majandusprognoos, siis selgus, et kärbetest ei piisa, sest maksulaekumised olid vahepeal tõsiselt vähenenud. See aga tähendab, et 1,7 miljardilisest eelarveaugust lihtsalt kärbetega välja ei tule, niisiis tuli hakata kõike uuesti ümber vaatama. Siis tulidki need valusad hetked, kus läbirääkimised muutusid väga keeruliseks, kuna saadi aru, et valimislubaduste täitmise asemel tuleb hoopis kärpima hakata. 

See, et riigieelarve on kehvas seisus, oli ju teada, aga kui Reformierakond on valimistel kinnitanud selge sõnaga, et maksud ei tõuse, ei tohiks neid ka tõsta.

Ma ei oska rääkida Reformierakonna eest, mina võin kinnitada, et maksutõuse ei saa teha enne, kui riik ei ole korda tehtud. Riigieelarve korda tegemine ei tähenda maksutõuse, riigieelarve korda tegemine tähendab väga mastaapseid kärpeid ja riigi kulude kokku tõmbamist ning ka see on koalitsioonilepingus kokku lepitud. Ma tean, et tähelepanu on praegu maksutõusudel, aga see suur riigi kulutuste külmutamine, mis ka koalitsioonis on kokku lepitud, see on kõige esmane asi, mis tuleb praegu kohe ära teha. Igale ministrile on antud ülesanne, leida kahe kuu jooksul kärpekohad. Maksutõusudest tuleb osa alles järgmisel aastal ja ülejäänu ülejärgmisel aastal.

Kõigele vaatamata peaks maksudebatt käima demokraatlikus ühiskonnas enne seda, kui makse tõstetakse.

Ma olen nõus, aga probleem on ju sellese, et tänavuses eelarves oli miinuseks planeeritud 3 protsenti SKP-st, kuid pärast majandusprognoosi avalikustamist selgus, et see on miinus 4,3 protsenti ja see oli kõigile halb üllatus. Kui oleks olnud variant maksutõusu mitte teha, siis oleks nii toimitud. Eesti 200 seisukoht on, et enne, kui need maksutõusud jõustuvad, on vaja väga põhjalikult üle vaadata riigi kulud, sest ei saa olla nii, et püsikulud jooksevad ja me kogu aeg tõstame makse, see oleks lõputu protsess.

Kas te seal laua taga ka kahtlesite, kas maksutõusuks volitusi ikka on?

Kõik kahtlesid, kui see maksutõusude reaalsus kohale jõudis, siis kestis vaikus kaks päeva, et see üldse ära seedida. Ükskõik mispidi me sellele otsa vaadanud, ei saa neid püsikulusid katta teistmoodi kui maksubaasi suurendades.

Kas Kaja Kallasel üldse on moraalne õigus olla peaminister, valija ei ole talle andnud selliseks tegutsemiseks mandaati?

Valija on talle andnud mandaadi näiteks kaitsekulutuste tõstmiseks ja maksuküüru kaotamiseks, need on tegelikult kaks suuremat kulu, mis selle eelarve tasakaalust väga suures ulatuses välja viivad. Ja selleks, et seda eelarve tasakaalu säilitada, oli tegelikult vaja otsida püsitulusid. Maksuküüru kaotamine üksi on juba ligi 400 miljoniline miinus.

Nii et valijad on siis lihtsalt loll olnud ja pole aru saanud, et kui neile ühed lubadused meeldivad siis tuleb kodus ise välja arvutada, palju need maksma lähevad ja mõelda maksutõusule?

Noh, ma ei tea, kolm protsenti SKP-st peaks ju igaüks aru saama, mis see tegelikult tähendab, see on viissada miljonit eurot riigieelarvest, milleks on vaja leida raha. Kui sinna lisandub kaitsekuludena kolm protsenti SKP-st, siis seda tulumaksutõusu näen mina tegelikult sellesama kaitsemaksuna, mida ka sotsiaaldemokraadid väga tugevasti esitasid.

Kas sul on mingisugune lootus, et mõni neist maksudest ei tule, kui te suudate riiki korrastada natukene efektiivsemalt kui võib-olla ehk algul loodeti?

No muidugi tahaks loota, aga ma ei julge mitte midagi siin praegu lubada, sest üks asi on riigi kordategemine, teine asi on majanduse turgutamine. Selle valitsuse väga suur ülesanne on ka majanduse uuesti käimasaamine.