JULGEOLEK TÄNA ⟩ Mida peab NATO ukrainlastelt õppima ja kuidas valimised julgeolekupilti muutsid?

Otsesaates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle.

Venemaa röövellik vallutussõda Ukrainas on kestnud piisavalt kaua, et ilmnenud on ühiskonna tugevused. Vastu on pidanud sõjavägi, kuid suur roll on olnud ka tsiviilsektoril. Sellest, kuidas Venemaaga sõdides hakkama saada, peavad õppima kõik NATO riigid.

Ukraina on muutnud sõjapidamise hübriidsemaks, kuid väga palju on nende tegevuses ka konventsionaalse sõjapidamise elemente nii NATO riikidest, kui ka Venemaa sõjakoolidest. Üheks oluliseks elemendiks on saanud droonid, mida kasutatakse laialdaselt ning mille saamist nii suures ulatuses sõjapidamise vahendiks ei ennustatud. Sõjaväed keskenduvad pigem suurtele droonidele, kuid mõju on saavutatud võrdlemisi lihtsate ja odavate kommertsdroonidega. Siin on oluline olnud leida tasakaal kiire kasutamise ning andmeside krüpteerimise vahel. Droon võib ise olla hävinud enne, kui vastane selle avastab ning reageerida suudab.

Peale 2014. a aktsioone Krimmis, kui Venemaa eraldusmärkideta sõjaväelased poolsaare Ukrainalt vallutasid, peeti konventsionaalse sõja võimalust väga väikseks. Praegune on tõestanud vastupidist ning suurtükiväel konventsionaalse sõja osana on väga suur roll.

Veel on Ukraina edu olnud seotud tarkade relvade kasutamisega ning tehisaru arendamisega. Seda on tehtud kohalike programmeerijate abiga ning samuti integreeritud Lääne tehnoloogiat. See tagab piisava kiiruse ja paindlikkuse, mis on ideaalne koostoimes väikeste ja mobiilsete ründeüksustega.

Ukraina toetub suures osas elanikkonna tahtele ning vastupidavusele. Toetuse ja tagala püsimise rolli täidavad kohalikud omavalitsused, mis ei lakanud sõja alguses toimimast. Ka vaenlase ja tema mõttemaalima põhjalik tundmine on olulised selleks, et temaga edukalt sõdida. Sõjalugude jutustamises on aga ukrainlased väga hästi õnnestunud.

Valimised ja julgeolek

Teise teemana on saates vaatluse all valmistejärgne olukord läbi julgeolekuprisma. Tänaseks on selge, et valimiste võitjad olid Reformierakond ja Eesti 200 ning kaotajateks praktiliselt kõik ülejäänud. Nii Keskerakond kui ka EKRE kaotasid kohti parlamendis ning sotsid ja Isamaa samuti. Kui Keskerakond absorbeeris tavaliselt vene valijate hääled ning seeläbi oli välistatud ka vene partei teke Eestis, siis nüüd see enam nii pole. Nii Mihhail Stalnuhhin kui Aivo Peterson said endale suure osa varem Ida-Virumaal Keskerakonnale antud häältest. Kokku oli see saak umbes 8000 häält ning meenutagem, et tegemist oli valimistega, kus saavad osaleda vaid kodanikud. Omavalitsuste valimistel hääletavad praeguse seisuga ka teiste riikide kodanikud ning halli passi omanikud. Parteidel on kõvasti nuputamist, mida antud olukorras pihta hakata. Järgmistel omavalitsuste valimistel on ka osalemas elamisloaga ukrainlased ning see tähendab arvestatavat hulka lisandunud valijaid.

Saade on omalaadne julgeolekubriifing avalikkusele, sest tavaliselt analüüsitakse teemasid sellel tasemel vaid suletud uste taga. Meie huvi on pakkuda avalikkusele kõrgetasemelist teavet julgeolekut mõjutavate tegurite, taustainfo ja seoste kohta.

Üle nädala eetris olev «Julgeolek täna» pakub parimat julgeolekuohtude süstemaatilist käsitlemist.

Erkki Koort on endine siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler ning Meelis Oidsalu on töötanud kaitseministeeriumi erinevate valdkondade asekantslerina.

Varasemad saated «Julgeolek täna» on järelvaadatavad Postimees TVst.