OTSE POSTIMEHEST ⟩ Lauri Läänemets: Alampalga tõstmisega toimubki jõukuse ümberjagamine

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets. Foto: Taavi Sepp

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa arvates võib alampalga tõstmine praeguselt 725 eurolt 1200 eurole olla ühele ettevõttele keeruline, aga niimoodi toimubki riigis jõukuse ümberjagamine. Töökohtade hoidmiseks maal tuleks sealset ettevõtlust toetada, aga Läänemets ei usu, et tööjõupuuduse tingimustes inimesed seetõttu lõpuks tööta jäävad. Samuti pole alampalga tõstmisel erilist mõju inflatsioonile ja hindadele.

Millised teemad täna enne lõunat koalitsioonikõneluste laual olid?

Täna rääkisime kliimast, roheteemadest ja keskkonnast.

Kas metsaraie eesmärk, mida keskkonnaminister vahetult enne valimisi vähendas, muudetakse tagasi?

Metsaraiest rääkisime ka, aga see on teema, mida tuleb veel arutada. Mõni partner tahtis enne riiklikku plaani sisse vaadata.

Räägite palju inimeste toimetulekust. Kokkulepped pole veel tehtud, aga juba ütlete, et õiglasemat maksusüsteemi ei õnnestu luua. Miks te sellisesse valitsusse üldse lähete?

Kõiki muid asju on meil võimalik teha. Muidugi teeksime astmelise tulumaksu, aga kahte parempoolset erakonda ei suuda me ära veenda. Meie ülesanne on olla selles valitsuses tasakaalustav jõud.

Olete nõustunud Reformierakonna valimislubadusega kaotada maksuküür, mis tähendab kõigile 700 eurot tulumaksuvabaks. Kõrgepalgaliste eest seismine käib teie põhimõtetele risti vastu. Mida te vastu saate?

Me pole veel arutanud maksuteemasid, kas üks või teine asi üldse tuleb. Kui Kaja Kallas mulle enne koalitsioonikõneluste algust helistas, siis ta puudutas seda teemat ja ma ütlesin, et mõistame selle olulisust nende jaoks, aga meile on oluline madalapalgalistega tegelemine. See info võeti teadmiseks ja me peame lõpuks leidma lahenduse, kus mõlema erakonna lubadused on esindatud.

Alampalk on praegu 725 eurot, tahate selle tõsta 1200 euroni, mis tähendab 66-protsendilist palgatõusu. Suur osa madalapalgalistest töökohtadest on erasektoris. Kuidas te kavatsete selle idee ellu viia ja mida muudatus endaga kaasa toob?

Me oleme seda teemat põhjalikult uurinud. 1600 inimest töötab omavalitsustes, 1900 riigi palgal ja 30 000 erasektoris. Kui 1200 euro peale jõuda, puudutab see juba 100 000 inimest.

Näiteks kui kahel miinimumpalgaga töötajal jõuga palka tõsta ja see läheb nende ülemuse omast kõrgemaks, on palgatõstmisi korraga palju rohkem.

Lõpuks mõjutab see kõiki palku. Hästi kitsalt vaadates on see ühele ettevõttele võib-olla keeruline, aga suures pildis, kui see toimub kogu riigis, toimubki jõukuse ümberjagamine. Ehk nende teenus, kellel on täna vähem raha, läheb natuke kallimaks, et kusagilt palkade maksmiseks raha juurde tuleks.

Samuti on Euroopa parlament otsustanud, milline peaks olema liikmesriikides alampalk. Sellel aastal peaks olema Eestis alampalk 900 eurot. Me oleme kõvasti sellest põhimõttest maas. Eestis on Euroopa keskmised hinnad, isegi kõrgemad hinnad, aga sissetulekutes peaksime olema kusagil taga. Meie ambitsioon peaks olema sama nagu igal pool.

Nõus, osal ettevõtetel on alampalka keeruline tõsta, eriti maapiirkondades. Sellepärast räägimegi seal ettevõtluse toetustest, et maapiirkondade töökohad nii palju pihta ei saaks. Ent kindlasti tuleb seda ka ette.

Aga kui Eestis on tööjõupuudus, siis seda, et inimene tööta jääb, suure tõenäosusega ei juhtu.

Kuid riigi konkurentsivõimet palkade massiline tõstmine ometigi mõjutab?

Konkurentsivõimet see hoopis tõstab. See on majandusteaduslik fakt, sest see nügib ettevõtteid suurema lisandväärtuse poole. Kui võtame suured ettevõtted, siis seal ei olegi nii väikest palka, mis on alla 1200 euro, aga on teatud sektorid, kus tuleks palku nügida. Näiteks hooldustöötajate palgad.

Magistrikraadiga õpetajad tahavad kindlasti palka juurde, kui nende palk hakkab olema peaaegu sama suur kui ettekandjatel. Kui suur mõju riigieelarvele on sellest tõukuvalt palgakasvult? Kui palju tõuseb inflatsioon ja kerkivad hinnad?

Alampalga tõstmisel erilist inflatsioonimõju ja hindade mõju ei ole.

Sloveenia on alampalga tõstmise riikliku otsusega ära teinud. Ja hirm, et sellest tõuseb tohutu negatiivne mõju majandusele – seda pole olnud.

Samuti pean ma rahustama, et õpetaja keskmine palk on praegu 2000 eurot, mitte 1200 eurot.

Alampalga kokkulepe on ühiskondlik kokkulepe. Miks meil peab olema nii, et ühed peavad virelema ja teised jõukuses suplema? Tasakaalus ühiskonnas kaovad julgeoleku probleemid, inimesed ei ole nii pettunud selles ühiskonnas, nad on valmis rohkem ümber õppima.

Räägime Ida-Virumaast. Kui palk on oluline, siis mida hakkavad rohepöörde järel tegema need Ida-Virumaa mehed, kes kaevuritööd enam teha ei saa?

Arutame just koalitsiooniläbirääkimistel, kuidas Ida-Virumaale rohkem tööstust viia. Üks näide, mis on laual – ma küll ei tea, mis sellest saab, sest me pole veel energeetikat läbi võtnud – me võiks hakata kõiki mahajäetud kaevandusi (karjääre – toim) täitma päikesepaneelidega või tuulikute alustega. Päikesepaneele ei hakka me ostma Hiinast, vaid hakkame neid tootma Ida-Virumaal. See lahendab energiaprobleemi, pakub inimestele tööd ja tõstab meie kompetentsi selles valdkonnas, samuti ekspordivõimekust.

Meil on ka õiglase ülemineku fond, olen nõus, eurovahendite kasutuselevõttu võiks sedakaudu kiirendada. Väga palju investeeringuid on sealt ka tulemas, aga näeme seda aastate pärast.

Kas Ida-Virumaal on piisavalt ettevõtjaid, kes tahavad seda poliitikat ellu viia?

Ettevõtjad ei pruugi tulla ainult sealt, vaid ka mujalt Eestist ja ka välismaalt.

Ideaalis võiks teha maksuerisuse. Kes loob Ida-Virumaale või Valgamaale 50 töökohta, peab selle eest järgmisel viiel aastal teatud osa vähem sotsiaalmaksu maksma. Maksuerisuse asemel võib teha ka investeeringu toetuse.

Olete öelnud, et Ida-Virumaale valitsuse esindaja büroo loomise mõte on see, et valitsus käiks ühte jalga inimestega. Aga kui inimesed tahavad venekeelset haridust ja vene televisiooni, kas teete selles osas ka erisuse?

Ei. Oleme arutanud, kuidas seal oleks vähem keelatud vene kanaleid, sest osad tarbivad neid satelliidi kaudu. Oleme sisustamas eestikeelsele õppele ülemineku otsust. Seal järeleandmist me ei tee.

Narvakad leinavad siiani avalikust ruumist eemaldatud tanki. Millega võiks selle tanki asendada?

Ma ei tea, kas selle tanki asemele peaks üldse midagi tulema. Lõpuks mida nad ise valivad, seda nad valivad.

Tank see ju olla ei tohi?

Tank oli ju punavõimu sümbol, miks peaks keegi tahtma üldse uut punavõimu sümbolit?

Narvakad ju tahavad oma sümbolit. Kuidas seda muuta?

See on väga suur väljakutse. Tank oli selline füüsiline sümbol. Ideaal. Kui me saaks sellise füüsilise sümboli asendada vaimse pingutuse eesmärgiga, Ida-Virumaa õitsema või midagi sellist – see oleks ideaal. Mina ei ole see ekspert, kes oskaks öelda, kuidas seda teha.

Samas on selge, et see ei muutu aastaga, ei muutu käsuga.

Teine keeruline piirkond on Kagu-Eesti, ent mitmetel teistelgi omavalitsustel on rahaliselt raske. Hariduskulud moodustavad poole valla eelarvest, aga olete öelnud, et omavalitsuste juhid võiksid maakoolide sulgemisega veel oodata. Millised sihttoetused teil nende jaoks valmis on?

Kuueklassilised koolid on ka riigi prioriteet, seda oleme arutanud. Seda võib lahendada mitut moodi: kas anda lihtsalt omavalitsusele raha juurde, panna koolikohustus lisaks ka seadusesse või midagi kolmandat. Lahendust veel ei ole, aga mulle tundub, et see tahe on kõigil olemas ja lõpuks me selle kokkuleppe ühte või teistpidi ka teeme.

Intervjuud täispikkuses saab järele kuulata saatest.