OTSE POSTIMEHEST ⟩ Ossinovski: lõpetava valitsuse ministrid võiksid olla igasuguste otsuste tegemisel ettevaatlikud

Koalitsioonikõnelustel on jõutud sisuliste teemadeni, täna hommikul alustatakse julgeolekuga. Kuidas senini läinud on, sellest räägime Postimehe otsesaates Jevgeni Ossinovskiga (SDE).

Koalitsioonikõnelustel algas täna sisuliste teemade arutelu ja esimesena keskendutakse riigikaitsele, siin vist palju sisulisi eriarvamusi ei ole?

Tegemist on tänases olukorras ühe kõige olulisema teemaga, sellepärast sellega ka alustatakse. Teema on ka sotsiaaldemokraatidele väga oluline, meil on põhjalik riigikaitseprogramm ja teiste erakondadega meil fundamentaalseid erimeelsusi ei ole, aga eks küsimus on ambitsioonis ja rõhuasetustes. Usun, et siin jõutakse kokkuleppele.

Tähtis on, et kui raha napib, siis ei hakataks näpistama riigikaitse arvelt.

Arvan, et nende partneritega koostöös seda pigem ei juhtu. Suur osa täiendavatest riigikaitseotsustest sai tehtud juba lahkuva valitsuse poolt ning need otsused on ka riigieelarve strateegiasse sisse kirjutatud. Loomulikult on ka uusi täiendavaid teemasid, milles tuleb kokku leppida. See kõik nõuab raha, aga see on ka üks nendest teemadest, mille osas ei pea partneritele seletama, et need on piisavalt prioriteetsed ja vajalikud kulud ning need tuleb tuleb katta.

Mis need täiendavad teemad võiksid olla?

Üks oluline küsimus, milles tuleb kokkuleppele jõuda, puudutab Nursipalut, mis valimiseelses teravas meeleolus valitsuse poolt laualt maha võeti, et uus valitsus saaks värske mandaadiga otsuseid teha. Nii et see on üks nendest teemadest, mille puhul on vaja leida tasakaal riigikaitseliste huvide ja kohaliku kogukonna vahel, seda täna ka arutati ja ma usun, et see kokkulepe leitakse.

Esimesel päeval tegid rahandusministeeriumi spetsialistid läbirääkijatele selgeks, kui napilt on riigil raha, kas ehmatus oli suur?

Eelarvestrateegia on ju olemas ja kõigile kättesaadav, nii et see ei saanud kellelegi üllatusena tulla. Oleme elanud üle kaks kriisi ja kogu Euroopas on sarnane olukord, eelarvedefitsiidid on kasvanud. Nüüd on küsimus selles, kuidas siit edasi minna. Üks variant on öelda, et raha pole ja midagi teha ei ole võimalik, aga ma arvan, et alustaval valitsusel sellist varianti ei ole. Enne valimisi on kõige populaarsem lubadus, et tõstame toetusi, alandame makse ja viime eelarve tasakaalu, aga matemaatiliselt see võimalik ei ole ning selle sõnumi tõi ka rahandusministeerium läbirääkijatele. Kui soovida paremaid teenuseid, siis sellise maksukoormusega nagu ta meil täna on, seda võimalik teha ei ole. Sotsiaaldemokraadid on lisaks kulude poolele valmis arutama ka tulude poolt. Meie põhimõte on, et väiksema sissetulekuga inimesi võiks sellest säästa ja rohkem maksustada vara ja jõukust. Meie partneritel on mõneti teine seisukoht, aga eks need asjad tuleb omavahel läbi rääkida ja kokku leppida.

Kas tulevad kooseluseaduse rakendusaktid või abieluvõrdsus, Reformierakonnal on siin oma eelistus, mis tundub küll olevat kooseluseaduse rakendusaktid?

Ma ei usu, et see on teema, mis eeldaks aastatepikkust ühiskondlikku arutelu. Minu isiklik arvamus on, et me võiksime seda hetke ära kasutada praegu, kus liberaalsel koalitsioonil on tugev mandaat. Nii Eesti 200 kui sotsiaaldemokraatide programm ütleb, et me võikime selle teema ükskord ära lahendada nii, et me ei peaks seda järgmised kümme aastat kõigil valimistel jälle arutama. Tagada tuleks abieluvõrdsus, kooseluseaduse rakendusaktid tuleks ka ära teha ja teema on lahendatud. Kas Reformierakond oskab seda ajaloolist hetke kasutada või mitte, eks see on küsimus neile.

Ilmselt oleks hea, kui uus valitsus saaks kiiresti ametisse, sest praeguste ministrite volitused on tegelikult lõppenud.

Ma arvan, et lõpetava valitsuse liikmed võiksid kindlasti olla ettevaatlikud igasuguste fundamentaalsete otsuste tegemisel, selleks neil enam sisulist mandaati ei ole. Igapäevast haldust tuleb neil ministeeriumides teha, sest kord näeb nii ette. See, et uue valitsuse moodustamise läbirääkimised kestavad kusagil kuu aega, on suhteliselt tavapärane.