OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kaspar Oja: Eesti majandus on nagu Ameerika mägedel, kas hästi kõrgel või väga madalal

Majanduse upitamiseks tuleb inflatsiooni alla tuua, mis tähendab seda, et inimeste kohandumine saab olema keeruline ja paljude leibkondade jaoks ebameeldiv, sest kõrgemad intressid toovad suuremad kulutused, märkis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kes soovitas hüplikul ajal enne töökoha vahetust siiski tõsiselt sellega kaasnevaid riske kaaluda. Kuna praegune majanduslangus algas kõrgelt tasemelt, siis sügavaid probleeme majanduses veel pole.

Kaspar Oja - eile saabus uudis, et Eesti majandusel läks mullu oodatust kehvemini – aastaga vähenes sisemajanduse koguprodukt 1.3 protsenti ja IV kvartali võrdluses oli langus koguni 4.1 protsenti. Kas tulemus üllatas Eesti Panka?

Viimase kvartali 4.1 protsenti ei olnud üllatav – see oli väga lähedal meie enda prognoosile, mis ennustas 4.2protsendilist langust. Üllatas aga see, et statistikaamet revideeris varasemaid kvartaleid allapoole, mis tõi kaasa kehva aasta tervikuna. Aga kui me vaatame tagasi eelmise aasta märtsist alates – siis sellest ajast alates oli väike langus kogu aeg meie prognoosis sees.

Euroopa riikide hulgas oli Eesti majanduslangus kõige sügavam. Kas see ongi meie saatus, et kriisides oleme viimased ja majanduse tõustes tipus?

Nii on see varem olnud. Üks suure kogemusega OECD ökonomist ütles meie kohta, et Eesti on nagu Ameerika mägedel – kas hästi kõrgel või väga madalal. Seekord lisanduvad siia ka objektiivsed põhjused. Esiteks me taastusime koroonast kiiremini kui teised riigid. Meie majandus oli 2021. aasta lõpus isegi üle kuumenenud, see aitas kaasa inflatsiooni kiirenemisele. Lisaks kipuvad tarnelepingud olema lühiajalised, mistõttu kandus toormehinna kasv meile väga ruttu üle. Nüüd on tehtud pikaajalised lepingud, mis tähendab, et hinnad ei tule enam kiiresti alla. Saame kahju justkui kaks korda.

Majandust mõjutab ka sõda Ukrainas. Kuigi meie seotus Venemaa majandusega on väike, siis on see üks suurimaid Euroopa Liidus, mistõttu saame ka sealtkaudu pihta.

Räägime toiduainete hinnatõusust. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid jaanuaris enim toidukaupade hinnad, mis andsid kogutõusust kolmandiku. Inimesed valivad küll soodushinnaga tooteid, keegi hakkab vähem sööma, teine ostab rohkem makarone ja saia – aga ühel hetkel see enam ei aita. Kui kaua toidu kiire hinnatõus kestab?

Kahtlustan, et kaupade asendamist või kaubanduskettide allahindlusi ei ole inflatsioonis väga hästi arvesse võetud, sest seal võrreldakse kindlaid kaupu üle aja. Kui keegi muutub valivamaks, siis inimese isiklik inflatsioon võib olla madalam.

Toormehindade puhul ennustatakse, et need hakkavad pigem langema. Näiteks või hind, samuti teised piimatoodete hinnad on langenud. Tarbijate jaoks võiksime näha odavamaid toidukaupade hindu juba aprillis. Kuigi Postimehe uudis ütles, et odavam või hind on juba kohal.

Ka juustu hind langeb. Ent suured makaronitarbijad ostavad ilmselt vähem võid ja juustu.

Makaronihindades peaks kohale jõudma praegune teravilja toormehinna langus. Aga probleem on selles, et tarbijahinna kasv ei sisalda tõenäoliselt ainult kõrgemaid toormehindu või kallist elektrit, vaid viimase aja soodne majanduskeskkond on võimaldanud hindu tõsta ettekäändel, et kõik nii teevad, ma tõstan ka. Kui vaatame, millest hinnad koosnevad, siis seal on sisendhinnad, tööjõukulu ja ettevõtete kasumid. Ettevõtete kasumid on ka kasvanud päris palju.

Toon mõne nädala taguse võrdluse ühest kaubandusketist, kus kõige odavam Eesti või maksis ligi 10 eurot kilo, ent kõige odavam Poola või 6.40 eurot. See näitab pigem erinevat kasumimarginaali, sest tootjahinnad tõenäoliselt nii erinevad ei ole. Meil on olemas ka andmed, et Poola või on seal tehasest välja sõites küll kodumaisest odavam, aga hinnavahe ei ole nii suur, kui meie poodides.

Eluasemekulude tõusu vastu ei saa – tuli peab põlema ja tuba soe olema. Samuti kasvavad pangalaenu intressid. Kui euribor kasvab, hakkavad osadel majapidamistel ja ettevõtetel kohustused üle jõu käima. Kui tõsine mure see on?

Siin on mitu tegurit. Energiahinnad on olnud mõnda aega üsna kõrged, aga nüüd on börsielektrihind langenud ja gaasi oma ka. Sealt võiks tulla leevendust.

Teine asi on euribori tõus, mistõttu kodulaenud muutuvad kallimaks. Siiani on veel suur hulk inimesi, kes on maksnud madalama määra järgi. Tavaliselt on intressimakse fikseeritud kuueks kuuks ja nüüd alles jõuab tõus neisse maksetesse. Ma arvan, et lähikuudel saabub paljudele inimestele see ehmatus, kui palju on laenumaksed kallimaks läinud.

Samas, kui need laenud anti, pidid pangad tegema majapidamiste stresstesti – kas nad on maksevõimelised ka kõrgema intressimäära juures. See määr ei ole ilmselt veel käes.

Probleem tekib, kui majanduses üldiselt peaks hakkama minema kehvemini ja töötus kasvab. Võib-olla pole see kõige positiivsem sõnum, aga eluasemelaenudega ei taha inimesed tavaliselt võlgu jääda. Nii et majanduse probleeme näeme esmalt mujal.

Kui suureks kasvab lähiajal töötus? Praegu on töötukassas arvel 55 000 tööotsijat, töötuse määr on 8.2 protsenti.

Suur osa kasvust on tulnud Ukraina sõjapõgenike lisandumisest (6500 töötut - KT). Töötukassas registreeritakse ennast siis, kui sealt otsitakse mingit abi, aga kõik seda ei tee. Tööjõu-uuringu järgi ei ole töötus väga palju kasvanud, mis on olnud isegi mõnevõrra üllatav, aga praegu paistab, et tööturu olukord nii Eestis kui mujal on püsinud üllatavalt hea. See peegeldab ilmselt seda, et langus on tulnud väga hea keskkonna pealt – me oleme väga heast olukorrast kukkunud keskmisesse olukorda. Ja praegu majanduses veel väga sügavaid probleeme näha ei ole. Ka palgakasv on võrreldes teiste riikidega olnud Eestis küllaltki kiire.

Aga kui palk pole mitu aastat tõusnud?

Kindlasti on ka neid. Nendel on selle kiire inflatsiooni juures kindlasti keerulisem.

Mida sel juhul soovitate – töökohta vahetada?

Hüplikul ajal, kui majandus langeb, on alati riskantne töökohta vahetada. Aga eks igaüks peab ise oma võimalusi analüüsima ja vaatama, kas ta on valmis neid riske võtma.

Teine võimalus on tööandjalt välja nõuda kõrgem tasu. Kui töötajad on selles massiliselt edukad, võib see omakorda kergitada hindasid.

See on tõsi, et kui hinnatõus läheb palkadesse, mistõttu tõusevad tootmiskulud, siis inflatsioon püsib. Seda tuleb alla tuua. Muidugi, see tähendab seda, et inimeste kohandumine saab olema keeruline. Kahjuks see nii ongi, et inflatsiooni aeglustamisega seotud poliitikameetmed tähendavad leibkondadele enamasti ebameeldivusi. Inflatsiooni alla toomiseks tõstetud intressid toovad suurele osale inimestest suuremaid kulutusi. Muidugi on see ebameeldiv.

Peagi pääseb ametisse uus valitsus. Aga juba praegu on riigieelarve defitsiidis ja seal pole katet hiljuti tõstetud peretoetustele, tulumaksuvabale miinimumile või hooldekodutasudele. Ennaktempos kasvavad kaitse-, tervishoiu- ja hariduse kulud. Kas näete öösiti hirmuunenägusid sellest, kui palju kohustusi riigieelarve uute valimislubaduste täitmisega juurde saab?

Mul on raske uskuda, et riigieelarvet veel halvemaks keeratakse, sest see defitsiit on juba küllaltki suur. See tähendab laenuvõtmist ja kuna intressimäärad on kasvanud, siis intressimaksmine hakkab valitsust pitsitama. Võime olla olukorras, kus tuleb kokku uus valitsus ja leiab, et väga palju muudatusi teha ei saagi. Teine variant on kokku leppida, milliseid makse tõsta või millised hüved ära jätta.

Majandus jahtub veel mõnda aega. Kuhu valitsus võiks raskel ajal investeerida?

Ma arvan, et pikaajalised teemad ei ole muutunud. Põhiküsimus lähiaastatel saab olema energeetika, kus tuleb teha kiire pööre, sest võetud ambitsioonid on väga suured. Kui Eesti soovib 2030. aastal olla süsinikuvaba elektritootmisega, siis tuleb teha otsuseid, et erasektor saaks investeerida. Erasektoril on tugev tahe, aga puudub võimalus.

Saates räägiti ka tööstuse väljavaadetest kriisis ja turutõrgetest puidutööstuses. Täpsemalt saab jutuajamist järele kuulata saatest.