SÕJASTUUDIO ⟩ Hurt: me ei tea päris täpselt, milline on olukord Ukraina relvajõududes

Kui palju kiirem võiks teisel sõja-aastal olla ukrainlaste abistamine relvadega ja kas see toob sõja lõpu lähemale, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Martin Hurdaga.

Marti Hurt rääkis, et sellest, et venelased 24. veebruaril suuremaid rünnakuid ei korraldanud, ei saa välja lugeda, et nad ei suuda midagi ette võtta. Ta lausus, et venelased viivadki mõnel päeval läbi suuremaid õhu- ja raketirünnakuid, teisel päeval mitte.

Rääkides suhteliselt väikesest liikumisest rindejoonel, lausus Hurt, et ilmselt on nii Vene kui Ukraina pool täiendanud oma vägesid, suurendanud vägede arvu ja neid varustanud, lisaks on seganud klimaatilised tingimused. «Nii venelaste kui ukrainlaste väed on eelmiste lahingute käigus kõvasti rappida saanud ja sellist suurt jõudu, millega talvel pealetungioperatsioone läbi viia, ilmselgelt ei ole.»

Rääkides lääneriikide relvaabist esimesel sõja-aastal, lausus Hurt, et sõja algul anti ukrainlastele suhteliselt lihtsat relvastust – tankitõrjerelvastust, rakette, granaadiheitjaid, käsigranaate, tankitõrjemiine. Tema hinnangul anti seda sõja esimestel kuudel päris palju ja see oli täiesti sobilik, sest siis oli sõja see faas, kus ukrainlased eelkõige kaitsesid kõigil rindelõikudel.

Paar kuud hiljem hakkas ukrainlaste suurtükimoon otsa lõppema ja siis hakati annetama lääneriikide suurtükisüsteeme koos laskemoonaga, et üldse Ukrainat sõjas alles hoida, ning suvepoole hakati andma juba keerulisemat tehnikat – HIMARSi-süsteeme ja keerulisemaid õhutõrjesüsteeme, mis nõuavad rohkem väljaõpet. Aga see tõi ukrainlastele ka rohkem edu.

Hurt märkis, et praegu on väga oluline väljaõpe. «Lääneriigid on viimastel kuudel hakanud vastuseks palvele ette valmistama terveid üksusi, kes peaksid okupeeritud alasid tagasi vallutama.» Ta sõnas, et tõenäoliselt on läänes inimestel hoopis rohkem teavet olukorra kohta Vene relvajõududes, kui Ukraina jõudude kohta.

«Me võime oletada, et sellest ohvitserkoosseisust, kes oli rivis 24. veebruaril, tõenäoliselt märkimisväärne osa täna enam rivis ei ole ja neid on vaja asendada.»