VALIMISSTUUDIO ⟩ Erakondade juhid läksid Postimehe suures valimisdebatis raksu iga asja pärast (65)

Copy
  • Wagneri grupi ja EKRE seostest ei saanud üle ka selles debatis.
  • Eestikeelset haridust toetavad kõik, ent saatan peitub detailides.
  • Valdavalt pooldavad kõik maanteede valmis ehitamiseks laenu võtmist.

Postimehe suures valimisdebatis – saatejuhid Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ja Kanal 2 ajakirjanik Elo Mõttus-Leppik – tuli erakonnajuhtidel muu hulgas väidelda toimetuleku, transpordi ja ka Venemaa Föderatsiooni kodanike hääleõiguse teemal.

Debati alguses võeti jutuks Norstati värsked uuringud, mille põhjal saaks praeguste reitingute järgi luua kuus eri koalitsiooni, millest viide on kaasatud Keskerakond. Reformierakonnal oleks ilma Keskerakonnata võimalik luua vaid nelikliit, kuhu peale nende kuuluksid sotsid, Eesti 200 ja Isamaa. Reitingute järgi on Keskerakond kaalukeeleks ning palju sõltub sellest, kellega nemad eelistavad koostööd teha. Saatejuhid küsisid erakonna esimehelt Jüri Rataselt, kellega tuleb edaspidi arvestada nende valijal – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) või Reformierakonnaga. Ratas vastas, et valija saab Keskerakonna, ning lisas, et nad on viimase kuue aasta jooksul suutnud kõigi erakondadega koostööd teha. «Teha neid koalitsioone täna siin Postimehes on täiesti kohvipaksu pealt tegemine,» mainis ta.

Isamaa esimehel Helir-Valdor Seedril paluti kommenteerida erakonnakaaslase Urmas Reinsalu ütlemist, et Isamaa peaks olema päris sooda, kui EKRE hüsteeriline Ukraina-viha ei mõjutaks tulevasi valimisi. «Isamaa on kogu aeg olnud positsioonil, et meie ei tee koostööd nende poliitikutega, kes ei jaga Eesti julgeolekupoliitikat, või nendega, kes teevad koostööd [Wagneri grupi asutaja Jevgeni] Prigožiniga,» lausus Seeder ning lisas, et EKRE ja Venemaa koostöö asjus on vaja selgust. Võimaliku koostöö jättis ta lahtiseks.

EKRE esimees Martin Helme teatas, et Prigožiniga seonduv on Eesti valimistesse sekkumine Kremli infooperatsioonide abil, mida kasutavad ära liberaalid ja ka Eesti meedia. Tema sõnul tasuks oodata ära valimiste tulemus, sest pole mõtet kutsuda valijaid välja, kui tagatubades ja stuudiotes lepitakse juba kokku, kes hakkab Eestit valitsema. «Tahan rõhutada, et me kuulsime neid välistamise jutte ka enne 2019. aasta valimisi – need ei maksa mitte midagi, see on kõik poosi võtmine,» kostis ta.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et nad on oma vigadele otsa vaadanud ning teinud palju selle nimel, et ajalugu ei korduks. Mäletatavasti võitis Reformierakond küll häältesaagiga eelmised valimised, kuid koalitsiooni panid kokku hoopis Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Kallase sõnul on tehtud valitsuses koostööd kõikide erakondadega peale EKRE. Samas nentis ta, et suures plaanis seisneb valik selles, kas valitsuse moodustab Reformierakond või EKRE. «Nii et kui ei ole soovi, et EKRE saab peaministriparteiks, peaks kindlasti toetama just Reformierakonda,» lisas ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets viskas kaika EKRE kodaratesse, öeldes, et EKRE ei taha ohjeldada hinnatõusu, vaid jagada tasuta elektrit. Lahendus on tema sõnul tegelikult palgatõus. Reitingute ja koalitsiooni kohta mainis Läänemets, et esimene asi, mille järgi valikuid tegema hakatakse, on just nimelt see, kas saadakse EKREIKE (EKRE, Isamaa, Keskerakond) või Euroopale avatud koalitsioon.

Eesti 200 esimehel Lauri Hussaril tuli vastata küsimusele, kas nende erakonna näol on tegemist Reformierakonna truu kannupoisiga. Hussari sõnul on neil suur ühisosa kõigi erakondadega, sealhulgas Reformierakonnaga. «Reformierakonnaga jagame me ka ühiseid liberaalseid väärtusi,» sõnas ta ning kinnitas, et Eesti 200 läheb siiski oma programmi ellu viima. Hussar ütles, et koostööd Keskerakonnaga nad ei välista, kuid selleks peaks Keskerakond olema valmis muutusteks.

Euroopa Liit ja Venemaa

Helme ütles Läänemetsale vastuseks, et EKRE ei ole lubanud tasuta elektrit, vaid viia hinna taas sinna, kus see oli mõni aasta tagasi. Samuti on tema sõnul kõik erakonnad Eestis Euroopale avatud ning Euroopa Liitu pooldavad. «Kuigi meil siin mingid inimesed levitavad müüte, nagu me tahaks kohe välja astuda Euroopa Liidust, pole me seda kunagi tahtnud,» lausus ta.

Kallas tõi seepeale välja, et Martin Helme isa Mart Helme on raadios teatanud, et tema soovib asutada Euroopa Liidust lahkumise toetusrühma, kuigi ta pole seda sammu teinud. «Need mõtted ei ole teil ju mitte kuhugi kadunud ja te pidevalt ründasite meie sõpru Euroopa Liidus,» lisas Kallas. Martin Helme sõnul oli ta tõesti Eesti Euroopa Liitu astumise vastu, kuid rahvas andis selleks oma nõusoleku. Sestpeale on Euroopa Liit palju arenenud ning muutumas föderaalseks, nentis Helme. «See on väga põhimõtteline võitlus ja tähendab ka seda, et vahel on vaja Brüsselis millelegi ei öelda, mida sina pead alles õppima hakkama,» viitas ta Kallasele.

Käima läks ka laiem arutelu Vene kodanike ja venemeelsete Eestis elavate inimeste üle. Saatejuhid tõid näiteks viimasel ajal ilmsiks tulnud skandaalid, kus mõnedki inimesed on demonstreerinud avalikult oma venemeelsust. Esitati küsimus, kas Eesti riik peaks suhtuma riigivastasesse tegevusse karmimalt.

Isamaa esimees Seeder leidis, et Eesti on olnud nendes küsimustes liiga pehme ning teinud palju vigu. Üks suuremaid neist see, et vene valijatel on hääleõigus kohalikel valimistel. Seeder viskas kinda sotsiaaldemokraatidele, kelle jaoks oli see küsimus punaseks jooneks, sest nood polnud nõus enne valimisi asjakohast otsust tegema.

Läänemetsa sõnul on ta kogu aeg kuulnud väiteid, et sotsid ja ka tema ise püüavad venelastele meeldida. «Samal ajal olen siseministrina eemaldanud Narva tanki ja viinud läbi relvade äravõtmise Vene kodanikelt,» ütles Läänemets. «Kes kuulab ja mõtleb kaasa, saab aru, et see ei käi nii, et üks kuu teed üht ja teine teist. Sotside seisukoht on tingitud sellest, et hääleõiguse äravõtmine võib panna Vene kodanikud muul moel meelt avaldama. Koalitsiooni tehes ütlesime, et meie valimiskampaania raames, vahetult enne valimisi, ei hakka rutakalt tegema selliseid suuri muudatusi, millel on Eesti julgeolekule väga suur tagajärg.»

Hussari sõnul on risk praegu nii suur, et Vene kodanikelt tuleb hääleõigus kohalikel valimistel ära võtta. Seeder omakorda tõrjus Läänemetsa seisukohta jutuga, et Lätis on vene keelt kõnelevate kodanike ja Vene kodanike osakaal suurem kui Eestis, aga valimisõigust neil ei ole. Seedri hinnangul loob julgeoleku perspektiivist parema olukorra pigem see, kui suudetakse õppida selgeks eesti keel, teha endale selgeks põhiseadus ning läbida kodakondsuseksam. Läänemets väitel ei saa me aga ennast võrrelda riikidega, kus valimisõigust pole kunagi antud. Samuti meenutas ta, et kui Vene kodanikele anti meil hääleõigus, oli valitsuses Isamaa.

Kallas ütles, et nende ettepanek ei olnud valimisõiguse äravõtmine, vaid selle peatamine seni, kuni kestab agressioon. «Oleme seda arutanud põhiseaduse ekspertidega, see ei ole põhiseadusega vastuolus,» mainis ta.

Helme andis tuld sotsidele, tuues näiteks, kuidas Läänemets räägib debatil Narva tanki äraviimisest, kuid samal ajal käib venekeelses Eesti meedias «särki rebimas» jutuga, kuidas ta kaitseb eestivenelasi fašistide eest. Valimisõiguse kohta leidis Helme, et tegelikult peaks olema veelgi konkreetsem ning valimisõigus võiks olla ainult Eesti kodanikel. «Eestis ei pea saama valida kohalikel valimistel ja riigikogu valimistel võõrkodanikud, mitte lihtsalt üks, teine või kolmas riik!»

Ratasel tuli vastata küsimusele, kas ukrainlaste purustatud Vene tanki peaks mööda Eestit ringi vedama ning eri linnades näitama. Tema meelest on selle tanki koht sõjamuuseumis, mitte keskväljakul. Ratas lisas, et sellest ei tohi nüüd välja lugeda, nagu Keskerakond ei toetaks Ukrainat. Valimisõiguse osas oli ta ühte meelt Läänemetsaga, kinnitades, et Keskerakond ei toeta selle äravõtmist.

Ratase sõnul peab sõja eest vastutama loomulikult kogu Vene ühiskond, aga ei saa öelda, et vastutavad kõik vene inimesed. «Kes siis demokraatiat Venemaale toob – ainult nemad ise saavad muutusi sisse viia, ja peavadki seda tegema,» lausus Ratas.

Seeder märkis, et kui Ratase sõnul on Vene kodanikelt hääleõiguse võtmine justkui kohaliku elu küsimus, siis tuleb arvestada sellega, et seda saab teha ainult parlament seadusemuudatuse kaudu. Lisaks on Seedri sõnul hääleõiguse äravõtmine motivatsioon eesti keele õppimiseks ja kodakondsuse taotlemiseks.

Eesti keele õpe

Hussar nimetas riigikogu otsust lõpetada venekeelne õpe väga õigeks, aga lisas, et kindlasti on see reform veel poolik. «Praegu vahetame venekeelsetes koolides töövihikuid, aga me ei ole tekitamas ühtset Eesti kooli. Me peame looma kooli, kus on ühtne Eesti väärtuskasvatus, kus õppivad lapsed vaatavad Euroopa suunas ning on Eesti patrioodid,» ütles ta.

Kallas leidis võimaluse teha torge EKRE ja Keskerakonna pihta, kes ei hääletanud riigikogus eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu poolt. «Mul on hea meel, et saime koos sotside ja Isamaaga ära teha olulise reformi, mida 30 aastat ükski valitsus teinud pole.»

Helme sõnul ei vasta tõele, et EKRE ei toetanud eestikeelsele haridusele üleminekut. «Me toetasime kogu fraktsiooniga eelnõu, mis võttis arvesse meie kriitikat. Esialgu oli reaalne oht, et eesti lapsed satuvad venekeelsesse hariduskeskkonda, mida me hakkame nimetama eestikeelseks hariduseks. Sügisel tuli parem eelnõu ja seda me toetasime,» rääkis Helme.

Helme süüdistas Kallast, et tema valitsus tegelikult venestab Eestit, kuna aastaga on nad käivitanud immigratsiooni ja siia on tulnud 100 000 muukeelset, peamiselt venekeelset inimest. «Sellist kogust slaavi immigrante ei ole Eestisse kunagi varem tulnud. Ka ukrainlased on slaavlased!»

Ratase sõnul on Eestis puudu 700–800, järgnevatel aastatel lausa tuhandeid õpetajaid. «Me hakkame viima õpetajaid eestikeelsetest koolidest Ida-Virumaale, kus on palgakoefitsient kõrgem. See halvendab hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Vene noored peaks loomulikult eesti keelt oskama ja selle osas tuleb samme astuda. Lasteaedade venekeelsetesse rühmadesse on viidud sadu eestikeelseid õpetajaid ja sellest on olnud reaalne kasu.»

Hussari sõnul räägib Ratas jälle, kuidas mitte midagi ei ole võimalik teha ja kui keeruline on eestikeelsele õppele üle minna. «Ei saa olla nii, et me ei saa mitte midagi teha. Me peame astuma väga jõulisi samme, et Ida-Virumaal oleks eestikeelne õpe juba homme au sees. Ida-Virumaa koolides on PISA testide numbrid oluliselt kehvemad kui mujal Eestis, me peame seal hariduse kvaliteedi tõstmise nimel oluliselt rohkem pingutama,» mainis Hussar.

Seedri sõnul tekitab eestikeelsele õppele üleminek kindlasti pingeid ja probleeme, aga neid tuleb lahendada.

Läänemetsa lausus, et sotside positsioon valimisõiguse äravõtmise või eestikeelsele haridusele ülemineku asjus ei tähenda, et nad oleks kuidagi Eesti vastu. «Aga kui asju tahetakse teha ülejala valimispropagandana, siis me ei ole nõus sellega kaasa minema!»

Kallas vastas Helmele, et ukrainlasi ei toonud Eestisse Reformierakond, vaid inimesed põgenevad Putini algatatud sõja eest. «Eesti rahvas, kes on avanud oma südamed Ukraina sõjapõgenikele, näevad kannatusi, mida elasid läbi meie vanaemad ja vanaisad. Martin Helme näeb muidusööjaid ja ohtlikku elementi. Enamik põgenikest on tööturul. Me saame aidata naisi ja lapsi, et Ukraina mehed saaksid oma kodumaa eest võidelda ja põgenikel tekiks võimalus minna tagasi,» lausus Kallas.

Helme sõnul laseb Eesti Ukraina väejooksikutel Eestisse tulla ja see ei ole Ukraina aitamine. «Selline massiline immigratsioon teeb meie inimestele haiget. Tervishoiusüsteemis sabad pikenevad, meie meditsiinisüsteem kukub varsti kokku. Kinnisvaraturul ei saa noored enam kortereid. Meie rahvusriik kukub sellise immigratsiooni tagajärjel kokku,» ütles Helme.

Hussari sõnul ei tule Ukrainast Eestisse noori mehi ja Ukraina põgenik on kõrgharidusega naise nägu. Ta lisas, et põgenikud lähevad pärast sõja lõppu tagasi ja meie asi on aidata neil võita.

Maanteed

Ratase sõnul on selge, et järgneva nelja aasta jooksul neljarajalisi maanteid välja ei ehitata. «Sajandi alguses jäi riigil laen võtmata. Reformierakonna dogma on, et me peame olema kõige väiksema laenukoormusega. Nüüd tuleb ikkagi laenu võtta, aga see on palju kallim ja läheb meie maksumaksjatele palju rohkem maksma. Ilma laenurahata me maanteid ei tee,» ütles Ratas.

Helme meenutas, et äsja avatud uue jupi Tallinna-Tartu maanteest pani töösse just valitsus, kus oli ka EKRE. «Niipea, kui meie valitsus kukkus, tuli Reformierakond kärpeplaaniga, ja nüüd oleme kaotanud kaks aastat. Et teed valmis ehitada, tuleb võtta laenu, sest see ongi reaalne investeering,» selgitas Helme.

Ka Läänemetsa sõnul on mõistlik laenu võtta, et teede investeeringud ära teha. «Aga meil on ka bürokraatlikud takistused. Olen rääkinud tee-ettevõtjatega, neil on mure, et nad võiks ehitada oluliselt odavamalt, aga riik teeb hanked, mis seda ei võimalda,» ütles Läänemets.

Kallas möönis, et investeeringuid teedesse on tõesti vähem, põhjuseks asjaolu, et Eesti panustab riigikaitsele. «Meil on sõda käimas ja see on seadnud meile täiesti uued nõudmised,» ütles ta.

Seedri sõnul on Eesti valitsused teinud valesti, kui pole teid forsseeritult valmis ehitanud. «Valik on väga lihtne: me kas võtame laenu ja ehitame teed valmis või me ei võta laenu ja ei ehita teid. Kolmandat valikut kahjuks ei ole,» tõdes ta.

Hussari sõnul on teede ehitamine investeering ja investeeringuteks võetakse laenu. Samal ajal on oluline ka raudteetranspordi arendamine, kuna inimesed sõidavad järjest rohkem rongiga, lisas ta. «Meil tuleb soetada uusi rongikoosseise, suurendada kiirusi rongitrassidel, nii suudame ka teedelt koormust maha võtta,» ütles Hussar.

Toimetulek

Ratase sõnul peab valitsus praeguses majandusolukorras aitama ettevõtteid, et need ei läheks pankrotti ja inimesed ei kaotaks tööd. «Elukalliduse vastu seismisel on olulised ka energiahindade toetused elektrile, gaasile ja küttele,» ütles Ratas.

Kallase sõnul ongi majandus tsükliline ja kõikidel ettevõtlussektoritel ei lähe sugugi halvasti. «Kui me maksame maksumaksja rahaga seda vahet kinni, siis me ei saavuta efektiivsust. Tegelikult on meil vaja teha ära rohereform, et oleksime võitjate poolel.»

Seeder leidis, et valitsus ei tohi praegu välja mõelda uusi makse. «Me oleme valmis muutma ka kehtivat universaalteenust nii, et tarbijatel oleks võimalik osta elektrit odavama hinnaga. Kui börsihind on odavam, siis börsihinnaga, ja kui odavam on universaalteenus, siis universaalhinnaga,» lausus ta.

Helme väitel on EKRE erinevalt Reformierakonnast oma lubadusi täitnud ja kavatseb seda teha ka edaspidi. «Ütleme seekord, et kavatseme elektri hinna alla tuua, kavatseme ettevõtteid aidata ja riigieelarveliste vahenditega investeeringuid stimuleerida,» ütles Helme.

Hussari hinnangul tuleb kiiremas korras sisse viia personaalse riigi lahendused. «Me peame ühel hetkel hakkama toetusi diferentseerima, et toetada inimesi, kes tõesti abi vajavad. Kes saavad ise hakkama, nendele tuleb luua võimalikult stabiilne keskkond, et nad saaksid ühiskonnale lisaväärtust toota,» rääkis ta.

Läänemetsa sõnul tuleb tegeleda palgavaesusega. «See, et praegu peab keegi Eestis peret toitma 700 euro eest, on absurd. Ükski normaalne ühiskond ei tohiks endale sellist olukorda lubada. Miinimumpalk tuleb tõsta 1200 euro peale ja täiskasvanute ümberõppesse suunata rohkem ressurssi,» leidis Läänemets.

Tagasi üles