VALIMISSTUUDIO ⟩ Eeva Helme: Martin ei öelnud, et ma pean kandideerima

Eeva Helme, Ilmar Raag, Luisa Rõivas Foto: Kollaaž

Postimehe eelviimases «Valimisstuudios» kohtuvad esmakordselt parlamenti pürgivad Luisa Rõivas (RE), Ilmar Raag (Parempoolsed) ja Eeva Helme (EKRE). Miks soovivad inimesed, kes on üsna lähedalt näinud  poliitika pahupoolt, siiski sellesse sukelduda ja mida nad loodavad ära teha, sellest me saates räägimegi.

Esmakordselt riigikogusse kandideerivad Luisa Rõivas (RE), Eeva Helme (EKRE) ja Ilmar Raag (Parempoolsed) parlamendi liikmeks saamise osas liigseid illusioone ei loo, samas ei ehmata neid poliitiku rolliga kaasnev poriloopimine.

Oma võimalikku häälesaaki keegi uustulnukatest prognoosida ei soovi. Eeva Helme, kes on korra juba kohalikel valimistel Lääneranna vallas osalenud, meenutas, et tookord seadis ta eesmärgiks 30 häält. Valimistel õnnestus aga saada 158 häält, mis oli valla teine tulemus. Seekord kandideerib ta Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna piirkonnas, mis on EKRE-le kõige raskem, sest erakonna toetus on seal 6,5 protsenti.

Ilmar Raagi sõnul on ta realist ja saab aru, et Parempoolsetel on valimiskünnise ületamine keeruline. «Ma ei arva, et tingimata juhtub ime, aga kui see juhtub, siis oleme selleks valmis.»

Luisa Rõivas kandideerib oma kodukohas Tartumaa ja Jõgevamaal. «Tunnen ennast seal päris hästi tugevate meeste keskel, nii et loodan, et need 300 inimest, kes on mulle väga positiivselt vastanud ristsõna vastuses, äkki ka valivad mind. Ehk on need hääled mul koos.»

Rõivas rääkis, et tedagi on varem kutsutud kandideerima kohalikel valimistel, aga siis olid lapsed veel pisikesed ja ülikool pooleli. Ta lausus, et mõte kandideerida, ei ole talle võõras, sest on abikaasa Taavi Rõivase kõrval on ta puutunud poliitikategemisega lähedalt kokku ja kogunud tutvusi nii Eestis kui välismaal. «Arvan, et kandideerimiseks oli nüüd õige hetk, sest poliitika ei ole mind kunagi külmaks jätnud.»

Eeva Helme sõnul ei ole tema abikaasa Martin Helme kuidagi seotud tema kandideerimisega riigikogusse. «Martin otsustas selle ringkonna, kuhu mind kandideerima suunata. Olen volikogu liikmena palju juba tööd teinud ja erakonnakaaslastele tõestanud, et olen töökas saadik. Just seetõttu tundus loogiline, kandideerida nüüd ka riigikoguse.»

Helme sõnul on ta käinud mitmeid nädalaid iga päev Lasnamäel kampaaniat tegemas. Ta rääkis, et inimesed on üldiselt väga sõbralikud, vahest küll juhtub, et keegi soovib end krõbedamalt väljendada, aga kokkuvõttes on kogu see protsess olnud tore. 

Raagi sõnul ei muudaks riigikogu liikmeks saamine tema puhul just väga palju, kuna tegelikult tegeleb ta praegugi igapäevaselt asjadega, mida teeks ka parlamendis. «Minu jaoks oleks see asja vormistamine. Poliitikasse mineku puhul ikka kahtlustatakse, et nüüd ta tahab kerge elu peale ning ilmselt lubati talle juba mingisugust sooja kohta ja hästi palju raha. Nii ma mõtlesingi, et kõige lihtsam on alustada väikese seltskonnaga, kus keegi ei peaks arvama, et sa oled kasu peal väljas. Selline startup maailm on alati tunduvalt põnevam,» põhjendas Raag kandideerimist just Parempoolsete erakonnas.

Oluline tema teema on tema jaoks julgeolek ja laiemalt kogu parempoolsete ning liberaalide maailmanägemine. Raag lausus, et mõnes mõttes on nemad ka halva sõnumi päraletoojad, kuna ei saa väga palju lubada. «Kui vaatame Eesti võimalikku arengut lähima 100 aasta jooksul, siis saame aru, et ees seisavad muudatused, mis tänasele nägemusele õitsvast Eestist ilmselt ei meeldi. See õitsev Eesti on võimalik, aga selleks peame mitmes punktis muutuma viisil, mida me täna võib-olla ei taha.»

Luisa Rõivas rääkis, et kuna tema väärtused on alati kattunud Reformierakonna omadega, siis ei ole ilmselt kellelegi üllatus, et ka tema jaoks on kõige olulisem julgeolek. «Mul on kolm last ja mulle ei meeldiks istuda nendega oma kodu keldris ja neile seal makarone keeta.»

Ta lisas, et oluline on ka vaimne tervis ning on tore, et erinevad poliitikud on hakanud sellele tähelepanu pöörama. Veel on Rõivasele tähtis eestikeelne haridus ning ta loodab, et ühel päeval jõutakse ka maksuteemaga tagasi sinna, et ettevõtlikke ja edasipüüdlikke noori ei karistata maksudega.

Helme sõnul on elu näidanud, et lahendamist vajavad teemad võivad kerkida järsku. Ta tõi näitena aktsiiside tõstmise, mille tulemusena hakkas maksuraha liikuma Lätti ja covidi.

Tähtsaks peab ta seda, et elu maapiirkondades ei tõmmatakse enam kriipsuvõrragi tagasi. «Ma võitlen juba teist aastat koolide eest, et kahte kooli ei pandaks kinni ja nelja puhul, et neid ei kärbitaks olematuks. Ma tahan seista selle eest, et Eesti riiki ei tõmmataks enam koomale. Me ei tohiks alla anda selles, mille jaoks meie riik põhiseaduse järgi loodud on.»

Poliitilist sopaloopimist Eeva Helme ei karda. «Olen seda nii lähedalt näinud ja olen ka selle tõttu ise väga haiget saanud. Ma ei taha sellest isegi rääkida, sest see ei ole kohane, sa pead olema tugev, kas terasest või vähemat rauast.»

Luisa Rõivas ütles, et on olnud avaliku elu tegelasena pildis alates 2007. aastast ja haigetsaamist ei karda. «Ma pole üldse tüüp, kes keskenduks negatiivsele. Ma ei kipu kulutama liiga palju ressurssi selleks, et tegelda negatiivsega.»