SÕJASTUUDIO ⟩ Raivo Vare: tõeline tagasilöök tuli Vene majandusele alles jaanuaris ja see protsess jätkub

Ukraina sõda on kestnud peaaegu aasta. Kui palju on see teinud teistsuguseks elu Venemaal ja mil viisil mõjutanud Euroopat ning muud maailma, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» majandusekspert Raivo Varega.

Kui palju on aasta jooksul vastu võetud majandussanktsioonid Venemaad mõjutanud?

Ikka on mõjutanud, aga need on mõjutanud aeglasemalt ja vähem, kui võib-olla algetapis loodeti. See on osaliselt seotud Venemaa majanduse struktuuriga, aga teisalt ka sellega, et sanktsioone on tilgutatud samm-sammult, samas on seal ka oma loogika, miks nii on tehtud.

Sanktsioonid mõjutavad paratamatult ka nende kehtestajaid, mis on sanktsioonidega kõige rohkem viltu läinud?

Ega siin valearvestusi väga palju olnudki, juba algusest peale oli Euroopa Komisjoni loogika, et sanktsioonid ei tohi tekitada rohkem kahju meile kui neile.

Vene riigi tulubaasist tuleb suur osa otseselt nafta- ja gaasisektorist, samas kardeti sanktsioonide rakendamisel, et tagasilöögid Euroopale tulevad liiga suured. Just seetõttu rakendati sanktsioone kevade asemel sügisel ja toornafta puhul hakkasid need kehtima alles detsembrist, mis tähendab, et tegelikult lõppes üleminekuaeg alles nüüd.

Gaasi puhul ei tahetud algul üldse sanktsioonidest rääkida. Kui meelde tuletada, siis räägiti Euroopa Liidus algul, et sõltuvus Vene gaasist on nii suur, et ei ole üldse võimalik lähema kahe aasta jooksul midagi teha. Sellele rajas oma arvestuse ka Putin, kes kehtestas gaasitarne sanktsioonid, alustades gaasisõda Euroopa vastu, et mõjutada Euroopat olema pehmem ja mitte toetama nii palju Ukrainat, ning lõikas sellega endale näppu.

Kuna sanktsioonid tulid Venemaale siiski liiga hilja, oli vaatamata väikesele kukkumisele sealne majandusseis möödunud aastal üsna muutumatul tasemel. Aga nüüd jaanuarist tuli esimest korda tagasilöök. Avalikuks tuli ka see, et 25 miljardi dollariline riigieelarve puudujääk tekkis ainuüksi jaanuari jooksul, sest nüüd ei ole hinnad enam üleval. Sanktsioonid mõjutasid hindu nende alanemise poole ja isegi Indiasse või Hiinasse müümisel ei saadud seda raha, mida loodeti, müüdi palju odavamalt. Teiseks kukkusid ka kogused.

Nüüd ennustatakse, et see on jätkuv protsess ja väga terav, sest ei ole võimalik asendada kogu ulatuses kaotatud Euroopa turgu. Nii et tagasilöögid Vene majandusele alles tulevad.

Hirm selle ees, kuidas talv Euroopas üle elatakse, oli päris suur, nüüd vist võib öelda, et talv sai üle elatud ja midagi eriti hullu ei juhtunudki?

Siin tuleb silmas pidada kahte asja: esiteks oli talv soojem, kui kardeti, ja teiseks oli hoidlates väga palju gaasi. Nii et selle talve lõpuni me veame gaasiga välja ning naftat ja naftatooteid saame mujalt, ei ole hullu.

Häda on aga selles, et järgmine aasta on alles ees ja me ei tea, milline talv tuleb, nii et meil on vaja hakata selleks varuma. Praegu on olukord selline, et firmad, kes varusid oma hoidlad gaasi täis, tegid seda kõrgete hindadega. Nüüd on hinnad alla läinud ja uue talve tulekuni ei ole gaasihoidlate tühjendamine sama hinnaga enam võimalik, mis tähendab majanduslikult kahjumeid.

Järgmiseks talveks tuleb varuda gaasi nii, et venelastega ei saa ega tahetagi arvestada, ning selle tulemusena tekib olukord, kus gaasi peab hakkama kusagilt mujalt tooma, aga see on tehniliselt keerukas ja vajalikust kogusest jääb ikkagi paarkümmend protsenti puudu. Seetõttu võivad hinnad hakata tuleval talvel taas üles ronima. 

Kuidas on kaitsetööstus sõja-aasta jooksul muutunud? Relvi ja laskemoona vajatakse ju kogu aeg juurde, kas kaitsetööstus on kohanenud pika sõja puhuks?

Veel ei ole, aga juba liigub sinnapoole. Ameerika Ühendriikidel on käivitatud minu silmis täiesti selgelt mõistetav relvastuse uuendamise ja arendamise ning ka olemasolevate varude täiendamise programm. Seal asjad küll liiguvad, aga ka neil on probleeme, et ei jõua toota nii palju, kui oleks vaja. Euroopas on olukord katastroofiline, seda on kuulda nii sakslaste kui ka prantslaste suust, et ei jõua teha nii palju, kui oleks vaja. Praegu käivitatakse näiteks mürsutehaseid, sest mürske sõna otseses mõttes ei jätku, Ukraina tulistab välja rohkem mürske, kui läänekoalitsioon neid toota suudab.