VALIMISSTUUDIO ⟩ Randpere EKRE-le: See on Robin Hoodi jutt! Toote tagasi nõukaaja majandusmudeli?

Kelle rahakoti kallale ja kui sügavale pärast valimisi ronitakse, et miljardeid maksvad valimislubadused  kinni maksta? Keskerakond kavatseb puistada OÜ-tajad, kes palga asemel praegu dividende välja võtavad. EKRE kavatseb siin hiigelkasumeid teenivaid Skandińaavia panku kõrgelt maksustada. Reformierakond ei pakkunud debatil välja ühtegi konkreetset meedet. 

Rahandusministeeriumi analüütikud panid kõigile erakonna lubadustele külge hinnalipikud. Mis te arvate, milline oli kõige kallim valimislubadus?

Valdo Randpere: Ei oska öelda.

See on Reformierakonna maksuküüru kaotamise lubadus, ehk 700 eurot tulumaksuvabaks kõigile. Lubaduse hind on 470 miljonit eurot. Millest te selle tekkiva poole miljardilise eelarveaugu täidate?

Randpere (Reformierakond): Minule see väljend maksuküür ei meeldi. Me tahaksime taastada ühetaolise tulumaksusüsteemi, kus on olemas tulumaksuvabastus ja kus pole tulumaksu astmeid. Praeguse süsteemi viga on see, et see ajab inimesed segadusse, nad ei tea, kas peavad juurde maksma või tagasi saama.

Ekspertide hinnangul on tegemist meetmega jõukatele inimestele. Maksimaalset rahalist võitu saavad nautida inimesed alates 2100 eurost kuus, kellele toob aastas see maksumuudatus kaasa 1680 eurose lisasissetuleku. Võrdluseks tuhande eurose sissetulekuga inimene saab aastas võitu kõigest 110 eurot (9,2 eurot kuus). Ehk siis kingitus rikastele, mille ülejäänud inimesed uute maksude näol kinni maksavad?

Tanel Kiik (Keskerakond): Aga nii ju ongi. Reformierakonna ettepanek tähendabki rikastele inimestele 1680 eurot aastas juurde, madalapalgalistele suurt mitte midagi. Kinni tuleb see maksta solidaarselt. Ehk madalamat ja keskmist sissetulekut teenivad inimesed peavad läbi käibemaksu ja muude maksuliikide maksma kinni selle kulu, mis läheb jõukamatele. Keskerakond on kindlalt selle vastu, meie ettepanek on astmeline tulumaks.

Siim Pohlak (EKRE): Maksuküür on pseudoteema. Meie tegelik probleem on ikkagi see, kuidas kogu ühiskonna toimetulekut parandada ja anda seeläbi inimestele paremad võimalused oma kulutustega hakkama saada.

Kalliduselt teisel kohal on Keskerakonna astmelise tulumaksu lubadus, mille kulu riigile on 410 mln aastas. Ja muide suurimaks võitjaks taas 2000-3400 euro vahel palka saav inimene, kes võidab aastas ligi 1730 eurot.

Kiik: Meie soov on see, et üle kahekordse keskmist palka saavad inimesed  hakkaksid maksma kõrgemat tuluastet sellelt tulult, mis ületab seda osa. Kuskil 3400 euro juures kasvab see tulumaks 30% tasemele ja see toobki selle raha tagasi ja annab võimaluse ka panustada madalapalgaliste elatustaseme tõstmisse.

Randpere: Te olete jälle välja mõelnud sellise astmelise käkerdise, mida hiljem tuleb hakata muutma. Varem meil oli ühtne tulumaksusüsteem, selle te keerasite nässu kuus aastat tagasi. Probleem teie süsteemiga on see, et ta ei motiveeri inimesi rohkem teenima ja panustama.

Kiik: See on lihtsalt vale! Otse-eetris valetada ei ole ilus.

Randpere: Tanel, erinevalt sinust, mina olen elanud astmelise tulumaksuga ühiskonnas Rootsis. Nad istuvad ja vaevlevad seal ja otsivad viise, kuidas maksukoormust vähendada.

Pohlak: Inimeste täiendav maksustamine ei tohiks üldse praegu teema olla. Me peame looma tingimused, et riigieelarvesse tulusid saada mitte läbi täiendava maksustamise, vaid panna majandus uuesti käima. Tuua energiahinnad alla. Maksuküür on pseudoteema, see ei aita neid, kes kõige rohkem hinnatõusudega hädas on. Maksuküüru kaotamine ei aita neid inimesi. Aitavad toiduainete käibemaksu langetamine, aktsiisilangetused ja elektri- ja energiahindade alla toomine.

EKRE üheks leivanumbriks on valimislubadus langetada elektrihind 3 sendini kwh kohta. Selleks lubate näiteks tootmiskuludest C02 kvoodi eraldada. Aga rahandusanalüütikud ütlevad lakooniliselt, et seda lubadust pole võimalik täita, sest C02 kulu kaotamine pole võimalik praeguse EL regulatsiooni valguses. Kas lööte siis Euroopa Liidust lahkumise avalduse ka sama soojaga lauale, kui te seda lubadust ellu viima hakkate?

Pohlak: Ei löö kindlasti avaldust lauale, aga on ju erinevad riigid saanud erandeid selle energiakriisiga toimetamiseks. See ei ole võimatu, kolme sendini kwh juurde tuua elektrihind on reaalselt võimalik. Me leiame selle lahenduse.

Randpere: Ei leia te midagi, seda erandit on küsitud.

Kiik: See on tõsi, riigil on võimalik see CO2 kulu ise kompenseerida tootjatele või küsida erinevaid erandeid. Tegelikult kogu see CO2 kaubandussüsteem tulekski Euroopa tasandil üle vaadata, eriti praegu, kus on käimas mitu erinevat kriisi.

Pohlak: Ka praegu nende energiatoetuste peale meil 400-500 mln kulub poole aastaga.

Veel teinegi energiat puudutav lubadus EKRE-lt, mille teostamist rahandusministeeriumi analüütikud peavad inimestele puru silma ajamiseks. See on teie lubadus käivitada Eesti Energia Narva jaamades kolm seisvat plokki, mis tagaksid teie hinnangul Eesti tiputarbimise vajaduse. Selle kohta öeldakse, et tegu on plokkidega, mis on tänaseks suletud. Plokid on täielikult amortiseerunud ja maha kantud. Nende käivitamine juriidiliselt võimatu. Mis vastate?

Pohlak: Siin paistab maailmavaateline analüüs läbi. Kui EKRE, Isamaa ja Keskerakond olid valitsuses, siis öeldi ka, et aktsiisilangetusi ei saa teha, eelarvesse tuleb hirmus auk, pärast vastupidi laekumised kasvasid. Samad analüütikud ütlesid, et sellel pole positiivset mõju, aga oli.

Randpere: Siin on ikka vaks vahet, kui sulle öeldakse, et elektirjaam on maha kantud ja seda ei saa taastada, siis see pole nagu maksudega mängimine.

Me jõuame kolmanda valimislubaduseni kalliduselt. Tegemist on EKRE ja Keskerakonna lubadusega langetada toiduainete käibemaks seniselt 20%-lt 5%-le. Tõesti, toidu eest maksma minnes tõmbab kassas arvet nähes sageli kõhu alt õõnsaks, aga kas käibemaksu langetamine toob soovitud tulemuse?

Kiik: Kindlasti toob.

Randpere: Kindlasti mitte.

Pohlak: See toetab kõiki. Sellega me toetame madalapalgalisi ja inimeste toidukorv on kolme aastaga 30% kallinenud, see ei ole normaalne. Need väited, et ahned kaupmehed võtavad selle ära ja et see ei jõua hindadesse, siis jõuab kindlasti. Eestis on jaekaubanduses konkurents nii suur, et täiesti kindlalt see käibemaks viisteist protsenti madalamaks mõjub ka hindadele.

Kui kauaks ta mõjub? Riikides, kus seda on tehtud, on mõju olnud väga lühiajaline.

Pohlak: Aga seal on ka olnud väga domineeriv jaekett tavaliselt, kes nende hindadega juhib. Eestis on see võitlus praegu väga võrdne ja mina ei näe seda ohtu, et see ära kaoks.

Kiik: Meie ettepanek on lisaks toiduainetele langetada ka ravimite käibemaksu, sealhulgas retseptiravimite puhul võiks selle sootuks ära kaotada. Ehk tegelikult need on sellised teenused, on see toit, on see esmatarbekaup, on seal ravimid, mida inimene eluliselt vajab. See pole koht, kus riik peaks tulu teenima.

Randpere: Siim, sa paned väga mööda, kui räägid, et käibemaksu langetamine aitab vaeseid inimesi. Käibemaksu langetamine aitab neid inimesi, kes rohkem tarbivad ja need ei ole vaesed inimesed.

Pohlak: See aitab kõiki, Valdo.

Rahandusministeeriumi analüütikud toovad välja, et suur osa sellest läheb toiduainetootjate taskusse.

Kiik: Kui me niimoodi mõtleme, siis me ei saa maksupoliitikas midagi teha.

Randpere: Aga kui keegi teine on selle vea ära teinud, siis meie ei pea ju seda kordama.

Kiik: Meil on konkurents toiduainetööstuses väga suur, sellega oled nõus ikka?

Randpere: See on täielik jama. Kui see konkurents oleks väga tugev ka praegu, usu, meil ei oleks nii suurt inflatsiooni.

Kiik: Inflatsioon on suur, sest energiahinnad on kõrged.

Randpere: Kuule, ma elan Viimsis, meil on neli poodi üksteise kõrval. Ma võin minna ühest poest teise, elektri hind on neil sama, aga ma leian tooteid, mille hind erineb 50% ja see ei saa olla põhjustatud elektri hinnast. See oleneb sellest, kuidas see kauplus on selle hinnastanud.

Pohlak: Tootjad teevad lihtsalt kampaaniaid ja allahindlusi toodetele.

Toiduainete käibemaksu langetamine maksab 400 mln. Te kõik lubate ka Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Narva maanteede valmimist. Pensione tõsta jne. Kes selle kõik kinni maksab, see on miljard-kaks erakonna kohta? Kust see raha tuleb olukorras, kus meil on nagunii juba eelarve defitsiidis?

Kiik: See miljard kõlab jube suure summana. Tegelikult Eesti SKP läheneb 40 miljardile sel aastal, tulud on seal kuskil 16 miljardit, kulud on 17 miljardit. Nelja aasta peale jagatuna ta ei ole väga märkimisväärne summa. Need rahandusministeeriumi arvutused on väga tänuväärsed, aga oodata, et erakonnad tulevad valimistele nelja aasta platvormiga, et nad midagi ei tee, meie eelarve on null, oleks ka jabur.

Nad võiksid tulla lubadustega, aga näidata ära ka ausalt katteallikad, mida praegu ei tehta. Sest see ei too hääli.

Randpere: Selle teise poole kohta räägitaksegi udust juttu, et tõmbame majanduse käima.

Pohlak: Kus siin udu on?

Randpere: Kuule, sa ei tõmba seda majandust käima.

Pohlak: Seda te olete tõesti tõestanud, et te ei tõmba majandust käima. Te olete juba kaks aastat tõestanud seda.

Randpere: Kuule, kui sa maksusid tõstad, siis sa majandust käima ei tõmba. See Eesti eelarve probleemistik hakkas peale ju siis, kui Jüri Ratas sai esimest korda võimule.

Kiik: Mis jutt see nüüd on.

Randpere: Sellest hetkest hakati riigireserve ära sööma, hakati elama üle oma jõu.

Kiik: Hakati rohkem inimesi toetama, jah.

Randpere: Majandus oli sel hetkel väga heas korras, kui te meilt võimu üle võtsite.

Kiik: Kui me tulime valitsusse 2016, siis me panime lisaraha tervishoidu, lisaraha kohalikele omavalitsustele, maaelusse, haridusse, väga paljudesse valdkondadesse, kus oli pidev alarahastus. Siiamaani on, sest teie arusaam on tõesti, et hoiame eearved balantsis, valdkonnad närbuvad vaikselt, eratervishoid kasvab, inimeste omaosalus kasvab, hariduse kättesaadavus on ka iga inimese mure. Loomulikult, meie maailmavaated ongi erinevad. Ja rääkida, et me andsime teile üle kehva eelarve! Me tulime covidi pandeemiast välja ühe parema riigina Euroopas tänu kiirele majanduskasvule. Rääkida nüüd, et teie olete hädas sellepärast, mida Keskerakond tegi. Ei te olete hädas, sest te olete ise kokku pannud eelarve, mis on igal aastal miljard või rohkem miinuses ja nüüd räägite, kui keegi oleks 200 miljonit reservi pannud, et see oleks teie miljardeid päästnud.

Randpere: Oot, oot, seda eelarvet me panime ikka teiega koos veel kokku.

Pohlak: Kui teie pole hakkama saanud, siis laske teistel teha. EKRE-l on selge plaan, kuidas majandus kasvama panna.

Inimesed, kes on kodulaenu võtnud, on viimasel ajal pehmelt öeldes šokis, Euribori tõusu tõttu on noored pered hakanud mõtlema, et peaks kodu maha müüma, sest pole võimalik laenu maksta. EKRE räägib välismaiste suurpankade maksustamisest. Kuidas te siis neilt raha ära võtta plaanite?

Randpere: See on EKRE-l selline Robin Hoodi jutt, küll läheb hästi peale enne valimisi! Võtame rikastelt ära. Kui need pangad uppi lähevad, mis sa jooksed siis...

Pohlak: Lõpeta ära, Swedbank läheb uppi kui ta maksab 30% oma kasumist siin ära või?

Randpere: See on nõukaaja majandusmudeli tagasitoomine.

Pohlak: Vastupidi, Valdo, see oleks õiglane. Inimesed, kes maksavad roppu raha euribori tõusu tõttu, nad saavad läbi nende maksude ja toiduainete käibemaksu langetamise selle raha tagasi ikkagi.

Nii et toome tagasi ettevõtte tulumaksu?

Kiik: Loomulikult.

Randpere: Ma olen kindel, et see on esimene asi, mille Keskerakond kohe peale valimisi ära unustab, sest nad ise teavad ka, et see on jaburdus. Rahvusvaheliselt on Eesti maksusüsteem tunnustatud maailma kõige paremaks. Huvitav miks?  Rahvusvaheliselt öeldakse, et Eesti maksusüsteem on kõige parem ja kõige efektiivsem.

Pohlak: Meie maksusüsteem on praegu räigelt kaldu suurettevõtete poole, ehk siis suured firmad, kellel on kasumit, nad ei maksa nende pealt tegelikult enne dividendide väljamaksmist mitte mingisuguseid tulusid riigile. Ja samal ajal väikeettevõtjad, kes alustavad, saavad täie rauaga omale tööjõumaksud kaela. Meie maksusüsteem on kaldu suurkapitali poole.

Mida Keskerakond välja pakub, lubate siin ka ravimite käibemaksu nulli viia, aga lõpuks selgub, et pole enam võimalik arsti juurde pääseda, kes selle ravimiretsepti välja kirjutab, sest riigil pole raha selle teenuse eest maksta?

Konkreetne näide on üle vaadata maksusüsteem. Täna näiteks töölepingu puhul maksab inimene sotsiaalmaksu, tulumaksu, maksab töötuskindlustusmaksu, kogumispensionimaksu. Aga siis on mingid platvormitöötajad, siis on iseseisvad OÜ-tajad, kes maksavad ainult 20% tulumaksu võibolla ei maksa üldse mitte midagi.

Ehk lõpetame OÜ-tamise ära?

Kiik: Tuleb vaadata üle see maksubaas, millelt näiteks ravikindlusmaksu makstakse. Kui me tahame ravikindlust kõigile laiendada ja tahame, et see teenus ka oleks kättesaadav ja rahalises vaates riigile jõukohane, siis tulebki vaadata erinevate töötegemise vormide maksustamist ja seda ühtlustada. Ei saa olla nii, et sama tööd tegevad inimesed ühel juhul maksavad täie rauaga makse ja teisel juhul maksavad 20% tulumaksu või üldse mitte midagi, sest nad on nii-öelda justkui iseseisvad.

Ehk te võtate OÜ-tajad pihtide vahele?

Kiik: Absoluutselt. Praegu toimuv ei ole tegelikult inimeste võrdne kohtlemine ja see tähendab ka riigile saamata jäänud maksutulu.

Randpere: Põhimõtteliselt võib ju EKRE ja Keskerakonna jutu kokku võtta sellega, et kõigilt, kes raha teenivad, ettevõtted või inimesed, võtame neilt raha ära ja jagame laiali. Platvormitöötajate osas ma olen nõus, aga see on nii väike nišš.

Kiik: See nišš kasvab pidevalt, need on kümned tuhanded inimesed.