SÕJASTUUDIO ⟩ Kannik raketi sattumisest naaberriikide õhuruumi: selle trajektoori saab täpselt välja selgitada

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi ette teatamata visiidi Ühendkuningriiki ja Prantsusmaale ning seejärel Brüsselisse, kus ta esines ka Euroopa Parlamendi ees. Millised võivad olla selle visiidi tulemused ja mida arvata tänahommikusest venelaste raketirünnakust, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga.

Ukrainlaste teatel läbisid kaks täna hommikul venelaste poolt Mustalt merelt välja tulistatud raketti ka Moldova ja Rumeenia õhuruumi, Rumeenia on siiski NATO riik, on see nüüd pretsedent?

See on pretsedent. Mõni kuu tagasi oli olukord, kus mõne tunni jooksul polnud selge, kelle rakett kukkus Poola territooriumile, ja see tekitas väga suurt närvilisust nii NATO riikide pealinnades kui tegelikult ka Venemaal. Praegu on ukrainlaste andmete põhjal Vene rakett läbinud Rumeenia territooriumi. Samas tuleks siin veel oodata, kuni sellele faktile kinnitus tuleb. Inimlikult on arusaadav, et ukrainlased võivad natuke kiirustada, nad ju ütlesid alguses ka Poolasse lastud raketi puhul, et tegu oli Vene raketiga. Hilisem juurdlus näitas siiski, et ei olnud.

Seda, mis toimub praegu NATO peakorteris, võime vaid ette kujutada.

Ma arvan, et arutatakse väga tõsiselt, kuidas toimida, kui uuesti sellised episoodid peaksid juhtuma, ja mida siis teha. Territoorium, mida see potentsiaalselt läbis, ei saanud väga pikk olla.

NATO õhuruumi seiratakse ju üsna täpselt, nii et see liikumine on võimalik selgeks teha?

Need trajektoorid on kindlasti võimalik selgeks teha, ka eelmine kord said trajektoorid juba mõne tunniga selgeks. Juhtum leidis aset kella nelja-viie ajal õhtul ja juba pärast keskööd tuli ameeriklastelt üsna kindel info, et see ei olnud venelaste rakett, vaid hoopis ukrainlaste oma, mille eesmärk oli tabada venelaste raketti, aga paraku läks see Poola territooriumile. Ma arvan, et meil on tänase kuupäeva jooksul teada, kelle rakett see oli. See selgitatakse väga täpselt.

Kas tänahommikune ulatuslik õhurünnak Ukrainale võis olla seotud Ukraina presidendi Euroopa-visiidiga?

See võib olla vastus sellele, aga ei pruugi olla. Kui vaatame venelaste viimaste nädalate raketirünnakute dünaamikat, siis on need toimunud keskmiselt üle kahe nädala. Eelmisel nädalal ei olnud suuremat raketirünnakute lainet, nii et nende loogika järgi pidigi rünnak sel nädalal toimuma. Meenutan, et kui venelased alustasid oktoobris selliseid ulatuslikke raketirünnakuid Ukraina energiataristule, siis toimusid need iga nädal. Viimased paar kuud on need muutunud üle nädala toimuvaks operatsiooniks. Tegelikult on ka välja lastud rakettide arv sõjategevuse algusega võrreldes veidi vähenenud. Kui alguses rääkisime umbes sajast raketist ühe rünnaku korral, siis viimastel kordadel on see 50 kuni 70, mis viitab sellele, et raketivarude seis ei ole venelastel väga hea.

Kuna Ukraina presidendi visiidist Euroopasse anti teada üsna viimasel minutil, siis kas venelased üldse suudavad nii kiiresti mingit rünnakut planeerida?

Euroopa Parlamendist lekkis see paar päeva varem välja, vähemalt Brüsseli-visiidi osa, nii et tegelikult oli venelastele vähemalt neli päeva varem teada, et see käik Euroopasse tuleb, aga võib-olla oli see ka varem teada. Arvan, et selles ajaraamis nad suudavad planeerida, aga ühe päevaga midagi teha on problemaatiline. Oma rolli mängivad ka ilmaolud: kui Mustal merel on väga suur torm, siis ei saa laevu välja saata, mõnikord ei luba ilm lennukitel õhku tõusta, ja loomulikult on venelastel ka koordineerimisega seonduvaid probleeme. Aga ma arvan, et nelja-viie päevaga on võimalik selline rünnak planeerida.

Ukraina president külastas Ühendkuningriiki ja Prantsusmaad, kus osales kohtumisel ka Saksamaa liider, ja oli eile Brüsselis. Mida need kohtumised andsid?

Ameerika Ühendriigid on küll Ukraina kõige tugevam toetaja, aga järgmisena tulevadki need riigid, kelle juhtidega Ukraina president kohtus, ja siis Euroopa riigid tervikuna. Nii et see oli Euroopale tugev sõnum ja ma arvan, et see oli oluline ka strateegilise initsiatiivi mõttes. Kõik signaalid, mis annavad märku, et me kõhkleme läänes Ukraina toetamisel, annavad venelastele kindlust, et tasub proovida, äkki nad ikkagi väsivad enne ära kui meie. Vastupidised signaalid on jälle venelastele heidutuseks, nad näevad, et kui nemad on valmis jätkama, siis ka teine pool on valmis jätkama, ja nende soovitud lõppu pole sellel sõjal tulemas. Mis puudutab hävitajate andmist, siis need signaalid, mis Euroopast on tulnud, on läinud paremaks kui veel mõne nädala eest. Mäletatavasti vastas USA president mõne nädala eest vastuseks hävitajate soovile «ei», mis oli äärmiselt ebaõnnestunud kommunikatsioon, nagu ka Saksa liidukantsleri oma, et pole plaaniski anda. Nüüdsed signaalid nii brittidelt, prantslastelt kui ka hollandlastelt on olnud märksa paremad.