Küsimus on ka see, mida inimene tegelikult selle raha eest saab, aga praegu see raha süsteemis inimesteni ei jõua, sest süsteem on keeruline ja see ei näe inimest. Tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda tuleb koos vaadata. Ja see, mida me tahame teha, on personaalne konto, millega tekib inimese vaade – on terviseprobleemid, on toimetulekuprobleemid ja nii me suudame sellele inimesele vormida vajalikud teenused ja võib-olla ka vajalikud toetused.
Helmen Kütt, kas Tshahknaga saab valitsusse minna?
Kütt: Absoluutselt. Aga kommentaariks Tsahknale - pensionitõus jõuab otse inimeseni. Teine asi - ammu juba toimib meil inimesepõhine lähenemine. See, et süsteemid ei lingi nii hästi ja peab avaldusi esitama, loodetavasti ka paraneb.
Mured algasid aastaid tagasi sotsiaalkindlustusameti programmist SKAIS 2, mida Tshakna ajal loodi. Nüüd oleme jõudnud sinna, et lastetoetuse tõstmisega liigume IT-vabasse riiki, kus tööle võetakse kümneid arveametnikke, kes käsitsi toetusi arvutavad. Miks nii on läinud?
Tsahkna: SKAIS 2 on hea näide tohutust käkerdisest. Ja mina olin tõesti see, kes tõstis teema laua peale, mis oli eelmise ministri, Taavi Rõivase poolt totaalselt valesti käima pandud. See mida te kirjeldate, puudutab riigi tohutut konkurentsieelist, mis on vahepeal soikus olnud. Ent mitte ainult SKAIS 2, vaid kogu riigi infosüsteem tuleb uuesti tööle panna.
Ka IT-süsteemi korda tegemiseks on vaja raha. Kust see leida? Sotsidel on üks mõte tõsta makse neil, kelle sissetulek ületab 3000 eurot kuus – summat ületavast osast tõuseb maksumäär 28 protsendini. Kui palju see raha juurde toob?