Valimisstuudio Margus Tsahkna: Makse ei tohi tõsta (4)

Copy
Helmen Kütt (SDE) ja Margus Tsahkna (Eesti 200).
Helmen Kütt (SDE) ja Margus Tsahkna (Eesti 200). Foto: Marko Saarm / Sakala ja Remo Tõnismäe / Postimees

Postimehe Valimisstuudios väidelnud Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul ei pannud nemad valimisprogrammi ühtegi rahaneelavat lubadust sisse, sest tööinimese maksukoormus on ilma selletagi päris kõrge - erakond ei soovi seda kasvatada. Helmen Kütt (SDE) põhjendas programmiliste maksutõusude vajadust kalliste valimislubadustega, mis aitavad vaesematel ära elada sissetulekutest, mitte toetustest.

Margus Tsahkna, tegutsete praegu eraettevõtluses. Kui teid valitakse, kas lähete Riigikokku?

Tsahkna: Need valimised on minu arvates praegu sama olulised kui 1992. aastal, kui valiti suuremat teed. Üks asi on see, kui palju keegi lubadusi annab ja toetusi tahab tõsta, aga nüüd valime suurte väärtuste vahel – kas see tee on tagurlik ja kitsarinnaline kuni Ukraina abistamise lõpetamiseni või valime progressiivse ja inimestele mõeldud edasimineku. Seetõttu panen valimistesse suure energia ja kui võimalik, siis lähen ka valimistest edasi.

Helmen Kütt, olete olnud 12 aastat Riigikogus. Kui riigikontrolör novembris sotsiaalkomisjoni hurjutas, et tervishoiureformid on takerdunud, ütlesite komisjoni juhina: «Järgmine valitsus ja riigikogu peavad lahenduste leidmisega tegelema hakkama. Niimoodi enam edasi minna ei saa, et keegi ei vastuta.» Miks siiani reformi tehtud pole?

Kütt: See tegelikult ei vasta tõele. Ainuke raha, mis tervishoidu toodi, oli siis kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses ja haigekassale hakati maksma mittetöötavate pensionäride eest. See summa oli 215 miljonit eurot. Kahjuks järgnevaid samme pole tehtud. Tõsi, et ka praegu on meil tervise- ja tööministri portfell, aga seda on olnud väga lühikest aega – kuus kuud.

Sotsid lubavad keskmise vanaduspensioni tõsta 1200.- euroni, teiseks peab pension olema vähemalt pool keskmist palka. Keskmine palk on praegu 1700 eurot. Keskmine pension on 627 eurot, aga teie valemiga oleks see vaja tõsta 850 euroni. See tähendab tervelt 36 protsenti pensionitõusu, aastas 800-900 miljonit eurot. Kuidas te nii julge ettepanekuga välja tulete? Ega ka keskmine palk paigal seisa.

Kütt: Jaa. 1. aprillist on Eesti keskmine pension 704 eurot. Pensionid tõusevad. See lubadus viiakse ellu nelja aasta lõikes, mitte esimesel aastal pärast valimisi. Meie olulisem lubadus on see, et alampension oleks 400 eurot. Täna on see tunduvalt väiksem. Me seoks alampensioni toimetulekupiiriga ja alampension oleks pere esimesele liikmele kahekordne toimetulekupiir. Mulle meeldiks väga elada riigis, kus ei ole vaja taotleda toetusi ja sissetulekust oleks võimalik ära elada.

Pensionitõusu summad on suured. Kas ei ole see vastutustundetu või äkki valija petmine, sest kui lähete valitsusse, ütlevad koalitsioonipartnerid selge «ei»?

Kütt: No vaadake kõikide erakondade lubadusi, mis puudutavad pensione. Meie inimesed väärivad seda, et nad ei peaks virelema. Ja pensionitõus on paratamatu. Meil on plaanis ka maksutõus. Need valetavad, kes ütlevad, et maksud ei tõuse, aga toetused suurenevad.

Margus Tsahkna, kui kuulate seda juttu, kas julgete üldse sotsidega valitsusse minna?

Tsahkna: Eks ikka julgeme, aga kainestav hetk on 5. märtsi õhtul ja seejärel aeg, mis sealt edasi tuleb. Olen osalenud viie koalitsiooni kokkupanemisel. Enne valimisi lubatakse kõikvõimalikke asju – tasuta lasteaiakohti ja pensionite kahekordistamist. On ka inimesi, kes neid lubadusi usuvad. Eesti 200 ei ole pannud ühtegi sellist lubadust meelega programmi sisse, kuna me ei taha inimestele valetada. Muidugi suudame ka meie rääkida pisarat kiskudes sellest, et inimesed peavad elama väärikalt. Ja me ka usume sellesse, aga on mingid piirid. Eesti tööinimese maksukoormus on juba praegu päris kõrge.

Küsimus on ka see, mida inimene tegelikult selle raha eest saab, aga praegu see raha süsteemis inimesteni ei jõua, sest süsteem on keeruline ja see ei näe inimest. Tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda tuleb koos vaadata. Ja see, mida me tahame teha, on personaalne konto, millega tekib inimese vaade – on terviseprobleemid, on toimetulekuprobleemid ja nii me suudame sellele inimesele vormida vajalikud teenused ja võib-olla ka vajalikud toetused.

Helmen Kütt, kas Tshahknaga saab valitsusse minna?

Kütt: Absoluutselt. Aga kommentaariks Tsahknale - pensionitõus jõuab otse inimeseni. Teine asi - ammu juba toimib meil inimesepõhine lähenemine. See, et süsteemid ei lingi nii hästi ja peab avaldusi esitama, loodetavasti ka paraneb.

Mured algasid aastaid tagasi sotsiaalkindlustusameti programmist SKAIS 2, mida Tshakna ajal loodi. Nüüd oleme jõudnud sinna, et lastetoetuse tõstmisega liigume IT-vabasse riiki, kus tööle võetakse kümneid arveametnikke, kes käsitsi toetusi arvutavad. Miks nii on läinud?

Tsahkna: SKAIS 2 on hea näide tohutust käkerdisest. Ja mina olin tõesti see, kes tõstis teema laua peale, mis oli eelmise ministri, Taavi Rõivase poolt totaalselt valesti käima pandud. See mida te kirjeldate, puudutab riigi tohutut konkurentsieelist, mis on vahepeal soikus olnud. Ent mitte ainult SKAIS 2, vaid kogu riigi infosüsteem tuleb uuesti tööle panna.

Ka IT-süsteemi korda tegemiseks on vaja raha. Kust see leida? Sotsidel on üks mõte tõsta makse neil, kelle sissetulek ületab 3000 eurot kuus – summat ületavast osast tõuseb maksumäär 28 protsendini. Kui palju see raha juurde toob?

Kindlasti aitab see meie lubadusi täita. See on juba sotsiaalse õigluse küsimus – need, kel läheb paremini, aitavad neid, kel ei lähe nii hästi. Kuskilt tuleb alustada. Soomes, Rootsis on maksud tunduvalt suuremad.

Miks sotsid tahavad võtta 1 protsendi riigikaitsemaksu kõigilt, ka madalapalgalistelt?

Selles olukorras, kus varsti saab aasta täis seisus, kus Euroopa riigis on sõda, aitavad inimesed Ukrainat igasuguste annetuste ja tööga. Kui see maks on Eesti riigi kaitseks ja Ukraina aitamiseks vajalik, siis ma arvan, et siin ei ole muret. Seda enam, et selle arvelt ei kannata tervishoid, haridus.

Need, kes valimiste eel ei räägi üldse maksudest, et oma lubadusi rahastada, petavad samuti inimesi. Ja siis tekib küsimus, mille järgi siis neid hinnata.

Debatti täies pikkuses, kus võeti kõneks ka hooldekodud ja eutanaasia, saab järele kuulata saatest.

Tagasi üles