OTSE POSTIMEHEST ⟩ Merike Hallik: turistide jaoks pole enam piisavalt otselende

Homme algab järjekordne Tourest, mis toob kokku reisipakkujad 27 riigist. Kas reisimine on taastunud ja kui palju mõjutab seda hinnatõus, sellest räägime Postimehe otsesaates Eesti Turismifirmade Liidu peasekretäri Merike Hallikuga.

Kui palju on reisimine kallimaks muutunud?

Selgelt on lennuhinnad läinud kõrgemaks. Kui vaadata ükskõik milliseid piletihindu maailmas, siis on need tõusnud ja ega seda keegi ka seleta, miks nad tõusnud on. Tehakse küll kampaaniaid, kus öeldakse, et tulge ja ostke hea hinnaga, aga kui ostma hakkad, siis on nad ikkagi kallimad kui olid 2019. aastal ja enne seda. Kui vaadata pakettreise kogu Euroopas, siis ka need on läinud kallimaks. Mitte küll igas riigis, küll aga on nad kallinenud meie jaoks seni odavates riikides nagu Egiptus, Türgi ja Kreeka, kes on kõik oma hindu natuke kergitanud. Üldiselt on nii, et need kohad, mis ka varem olid parema kvaliteedi ja kõrgema hinnatasemega, on jäänud samaks. Euroopas on aga juurde tulnud uusi reisisihtkohti, näiteks Montenegro, mis kindlasti väärib tähelepanu ja on täna väga odav, aga kui võrdleme teda naaberriigi Horvaatiaga, siis tõenäoliselt järgmisel või ülejärgmisel aastal on ka Montenegro hinnatõusu teel.

Lennupiletite puhul tundub, et kallid piletid ei olegi väga palju kallimaks läinud, samas päris odavaid pileteid ei leia enam üldse.

Nii võib öelda küll. Aga kui me vaatame Eestit, siis meie oleme nii öelda Euroopa Liidu ääremaal ja üldse geograafiliselt viletsas kohas ning paraku pakuvad meile odavaid lennupileteid ainult odavlennufirmad. Londonis, kus on viis lennujaama, on ka klassikalised lennukompaniid pakkumas väga odavaid hindu. Ma just eile vaatasin, millised on Ryanairi märtsikuu hinnad ja selgus, et üks suund maksab üle saja euro, kui tahad ka kohvri kaasa võtta ja see ei ole odav. Kui ei taha kohvrit võtta, siis saab ka 50 euroga.

Tallinna Lennujaama otsus tõsta lennujaamatasusid puudutab ju kõiki lennufirmasid ja seega ka pakettreise, kas lennujaamamaksu tõus võiks olla juba jõudnud reisipakettidesse või on karta, et see alles tuleb?

Ma arvan, et ta ei ole jõudnud reispakettidesse. Ryanairi puhul kaotasid inimesed võimaluse lennata otse sihtkohta. Teine mure on see, et turism on ju kahesuunaline ja millegipärast lendab Eestis välja rohkem inimesi, kui tuleb teistest riikidest Eestisse. Siin tuleks ka Eesti riigilt küsida, kas me oleme ennast nendes sihtkohtades piisavalt tutvustanud. Ka me oleme itaallastele rääkinud, miks tasuks Eestisse tulla. See on üks asi, mis lennundusega kaasas käib. Me kõik oleme väga kurvad, et lennud ära jäävad, eriti kurvad on turistid, sest ärimehed teevad oma tööreise nagunii klassikaliste lennuliinidega. Puhkusereisidel käivad siiski nemadki odavlennuliinidega. Turistide jaoks pole meil enam piisavalt palju otselende. Samuti puudutab otselendude kadumine meie väikeseid reisibüroosid.

Lennujaamatasude tõusu üle rääkis Tallinna lennujaam lennufirmadega, kui palju saavad selles protsessis kaasa rääkida turismifirmad?

Päris selliseid läbirääkimisi ei ole. Ma mäletan, et Estonian Airi ajal kutsuti ka liidud laua taha ja räägiti sellest, et kus võiksid olla järgmised sihtkohad, mida planeerida. Praegu seda enam ei ole. Muidugi oleksime väga tänulikud, kui ka meie käest küsitakse, mis võiksid olla siis need järgmised lennusihtkohad. Võib-olla me ei oska neid hinnata majanduslikult ja hindame neid pigem emotsioonide põhjal, et tahaks sinna või teise kohta, aga ka see on mingisugune indikaator, kuhu Eesti inimene tahaksid reisida või kuhu reisiettevõtted oleksid valmis tegema pakette või mingeid pakkumisi.

Selge on see, et Vene turisti siin ei ole ja lähiajal neid siia ka ei tule, kas seda saab kompenseerida mingite teiste turistidega või ongi meie turismiturul auk.

Aasta tagasi tundus, et see ongi auk. Kui sõda algas ja sanktsioonid peale pandi, kukkus kohe ka turistide arv. Tundus, et see on katastroof, eriti Ida-Eesti ettevõtetele, kes olidki ennast üles ehitanud ja pakkumisi teinud just Venemaale. Samas olid vähemalt kõik ETFL-i liikmed ühel meelel, et me ei teeninda Vene turisti ja me elame selle üle, et Vene turiste ei tule. Praegu on hakatad otsime, kuidas seda auku täita, näiteks oleme pöördunud Soome poole, et kas Ida-Eesti ei võiks koostööd teha Ida-Soomes olevate reisiettevõtetega.