OTSE POSTIMEHEST ⟩ Miks Tallinna Linnateater pole magusal riigipirukal? Stuudios Raivo Põldmaa

Tallinna Linnateatri endine juht Raivo Põldmaa ütles veebisaates «Otse Postimehest», et hinnalise kinnistu pärast pole Tallinna linnavalitsus olnud nõus riigiteatri moodustamisega.

Praegu on aga Tallinna Linnateater sattunud vihma käest räästa alla, sest riigiteatritele on tagatud stabiilne rahastuse kasv, aga munitsipaalteatrina on linnateatri rahastus sattunud löögi alla. Mullu novembris kehtima hakanud uue etendusasutuste seaduse järgi Talinna Linnateatri rahastus väheneb märgatavalt. Kuigi sel aastal on kultuuriministeerium lubanud Talilnna Linnateatrile erakorraliselt lisaraha, siis pole selge, mis saab teatri rahastusega edaspidi.

«Teatrijuhidel oli ammu juba selline arusaamine, et see etendusasutuste seadus, mis oli ammu-ammu vastu võetud, on nagu ajale jalgu jäänud. Oleks vaja uut,» rääkis Põldmaa. «Rahastamine on üks olulisemaid asju etendusastutuste seaduses.»

«Teadupärast kultuuriministeerium käis mitmete teatritega rahastamise pärast kohut ja kaotas kohtuasju,» ütles Põldmaa. «Mitu aastat valmistati uut seadust ette. Mis läks minu hinnangul takkajärgi vaadates valesti oli see, et millegipärast Talilnna Linnateater pandi tõesti väiketeatritega ühte gruppi. Selle sai tähelepanu juhtud, et Tallinna Linnateater kogu oma tegevuse ja mahtude poolest sarnaneb väga sihtasutusele (riigiteatrile – toim).»

Miks Tallinna Linnateater ei ole pääsenud sellesse elitaarses riigiteatrite seltskonda?

«Riik on mitu korda teinud Tallinna linnale ettepaneku asutada ühine sihtasutus, aga Tallinna linnavalitsus ei ole seda pakkumist vastu võtnud,» ütles Põldmaa. « Tallinna Linnateatril on päris võimas kinnistu Laial tänaval, seal on ju viisteist ajaloolist hoonet. Linnavalitsus ei soovinud seda anda riigiga ühise sihtasutuse varaks. Mingi selline tõrge oli seal.»

Tallinna Linnateatri uus maja peaks valmima 2024. aastal. «Sellepärast on eriti mage lugu praegu linnateatriga, sest teater peaks praegu kasvufaasi. Minu viimastel direktoriaastatel sai koostatud nagu tulevikuplaan, mida teater vajaks uute saalide ja ruumide puhul lisatoetusena. Selle järgi oli vaja toetus kahekordistada, sealhulgas riigi toetus oli vaja kahekordistada. Samal ajal teater näitas seal ka kahekordistunud tulunumbreid ja publikuarvu. Nii et riigi toetuse kärpimine juhtus täiesti valel ajal,» ütles Põldmaa.

Saatejuht on Andrus Karnau.

Pikemalt kuula ja vaata intervjuu salvestust.