SÕJASTUUDIO ⟩ Madis Mikko: see, mida venelased võivad teha, on ühele lääne inimesele ikkagi uskumatu

Bahmuti ümbruses on märgata üha rohkem Venemaa regulaarvägedes teenivaid sõdureid. Kas venelastel on jõudu suuremaks pealetungiks, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» sõjandusekspert Madis Mikkoga.

Ukraina sõjaväeluure teatel peaks sõjas algama varsti aktiivne faas. Kas siin peetakse silmas 24. veebruari, kui on selle invasiooni esimene aastapäev?

Seda on väga raske öelda, mis täpselt sõjaväljal toimub, sõda on keeruline. Venemaaga on see häda, et massi on neil palju – neil on palju rauda ja on ka palju inimesi. On selge, et mõlemad pooled valmistuvad millekski, aga mis kuupäeval ja mis kell see toimub, seda me ei tea.

Miks ei ole sõjas juba tükk aega olnud suuremaid läbimurdeid, kas süüdi on ilm või pole kummalgi poolel selleks jõudu?

See on mõlema kombinatsioon. Kliima mängib kindlasti oma rolli, sest Ukrainas on maa pehme ja midagi ei ole teha, tankid ei liigu sellistes tingimustes. Muidugi proovivad nii Venemaa kui ka Ukraina ennast ümber grupeerida ja kevade poole läheb kahjuks uuesti andmiseks.

Kui venelased ründavad, siis kus?

See on jälle selline sõjatarkus, mida kumbki pool oma planeerimistubadest välja ei lase, aga eks seda on oodata ikka seal, kus on suuremad koondumised.

Nüüd on hakatud rääkima, et Vene sõdurite arv Ukraina piiri ääres on suurem kui 300 000. Et tegelikult võis Kreml sügisel mobiliseerida pool miljonit meest.

Need oletatavad sajad tuhanded mehed ei seisa ju ühe koha peal, vaid on mööda rindejoont laiali veetud, osa neist on väljaõppel Valgevenes ja ilmselt on kuskil Uuralite taga ka mingisugused väljaõppekeskused, nii et nad on kindlasti hajutatud. Seda, kui palju on venelasi rindejoonel ja kui palju õppes, on väga raske öelda.

Tundub et tankide poolest abiandmine Ukrainale siiski toimub, aga kuidas on lahinglennukitega, miks neid ei taheta anda?

Ukrainat tuleb aidata kõigi võimalike vahenditega. Mis puudutab tanke või ükskõik mis tahes relvasüsteeme, vajavad need laialdast toetusstruktuuri, muidugi ka väljaõpet. Lennukitega on sama asi nagu tankidegagi. Lennuk on siiski relvasüsteem ja kui need hüpoteetilised lennukid ka kuhugi Ukraina lennuväljale jõuavad, siis on kohe küsimus, kuidas neid kaitsta, ehk teisisõnu sinna tuleb luua lisaõhuturve. Ja muidugi on ka poliitiline aspekt.

Üldiselt on teada, et Ukraina piloote on juba õpetatud, ja ma usun, et õpetatakse ka praegu lendama lääne lennukitega, nii et sellist valmisolekut tegelikult juba luuakse. Millal lääne lennukid ukrainlasteni jõuavad, on ainult aja küsimus. Oleneb sellest, kuidas sõda kulgeb.

Tänase seisuga on lennukeid lubanud ainult Prantsusmaa, samas ei tähenda Bideni lühike ei veel tervet poliitilist paketti, ma usun, et aeg teeb siin oma korrektiivid.

Mõelgem, kuidas sõda algas, aasta tagasi arvas ju enamik maailmast, et see on tõesti mingi kuu aja üritus ja siis on asi läbi. Nüüd teame, et kõik on kujunenud hoopis teistsuguseks.

Läänes ja mõneti ka meile on probleemiks, et Venemaast ei saada ikkagi täpselt aru. See tähendab, et poliitilised otsused läänes takerduvad tihtipeale uskumatuse tõttu, mida venelased tegelikult võivad teha, ja see, mida venelased võivad teha, on ühele lääne inimesele ikkagi täiesti uskumatu. Lihtsalt ei usuta, et üks riik võib 21. sajandil niimoodi käituda. Selliseid näiteid võib tuua sadu, ja ikka lääs ei usu, et üks riik võib nii käituda.

Nii et mida täpsemaks ja usutavamaks läheb lääneriikide jaoks teave, mis sõjas tegelikult toimub, seda suurem on võimalus, et abi tuleb rohkem?

Kindlasti, seda tuleb teha igal tasandil, seda tuleb teha poliitilisel tasandil, ametnike vahel, ajakirjanike vahel. Ausat ja objektiivset informatsiooni tuleb lihtsalt iga päev jagada, et hoida meie lääne sõpru fookuses.

Kõige hullem koht on ukrainlastele juba pikka aega Bahmut, mille puhul on eksperdid öelnud, et midagi pole teha – aga näha on, et initsiatiiv on seal siiski venelaste käes. On Ukrainal mõtet seda hoida?

Seal ei ole küsimus ainult Bahmuti linnas, vaid seal läheduses olevates transpordisõlmedes. Kui ukrainlased Bahmuti alt väed ära viiksid, siis vabaneksid ka venelaste väed mingite muude operatsioonide läbiviimiseks. Nii et tegelikult hoitakse seal kinni väga palju venelaste sõjalist jõudu.