VALIMISSTUUDIO ⟩ Ossinovski: on ebasiiras, kui korraga lubatakse tõsta toetusi, alandada makse ja hoida eelarve tasakaalus

Millised muudatused Eesti majanduspoliitikas võiksid meid ees oodata järgneva nelja aasta jooksul? Kas maksud tõusevad, kuidas tagame energia varustuskindluse? Mis saab põhimaanteede ehitamisest? Kõigest sellest räägime Postimehe «Valimisstuudios» Kristen Michali (RE) ja Jevgeni Ossinovskiga (SDE).

Kui lugeda programme, siis tundub, et majandus pole enam Reformierakonnale prioriteetne ja peamine sõnum on, et ärme midagi muuda. Kas võtsite majandusteemat lõdvalt seetõttu, et keskendusite rohkem julgeolekule?

Kristen Michal: Majanduse puhul ongi väga hea, kui on vähem selliseid «suurepäraseid» ümberjagamise ideid. Stabiilsus on maksukeskkonnas ja äriregulatsioonides pigem hea. Meie valimisprogramm on sel korral üles ehitatud läbi julgeolekuprisma, mis ühtlasi tähendab julgeolekut nii majanduses, energeetikas kui mujal. Kui küsida, mida me sellisel keerulisel ajal majanduses ja maksunduses teha tahame, siis maksusüsteemi tahaks küll muuta. Maksuküüru tahaks ära kaotada, aga majanduskeskkond tervikuna vajab eelkõige stabiilsust ja edasiarendamist uue lisandväärtuse poole.

Sotsid tahavad palju muuta, maksustades rikkamaid, et vaesemad saaksid paremini elada?

Jevgeni Ossinovski: Kui vaadata laiemat pilti, siis laiem pilt on see, et meil on eelarve defitsiidis, laenukoormus kasvab, nii et nelja-aastase eelarveperioodi lõpuks on miinus ikka 3 protsenti, mis on maksimaalne lubatud piir. Selles olukorras on väga omapärane ja ebasiiras, kui korraga lubatakse tõsta toetusi, hoida eelarve tasakaalus ja vähendada makse. Tegelikus elus see lihtsalt ei tule kokku. Tuleb teha valikuid ja kui me ei taha mitmekordselt suurendada laenukoormust, tuleb maksupoliitika üle vaadata. Sotsiaaldemokraadid toetavad progressiivsemat maksusüsteemi, kus madalama sissetulekuga inimestel võiks maksukoormus väheneda ja jõukamad inimesed võiksid maksta rohkem.

Sotsid tahavad maksustada dividende 28 protsendiga, kas te ei karda, et ettevõtlusega tegelemine muutub mõttetuks?

Jevgeni Ossinovski: Ettevõtlusega tegelemine mõttetuks kindlasti ei muutu, aga kui me vaatame Eesti maksustruktuuri Euroopa Liidu võrdluses, siis meie keskmine maksukoormus on Euroopa Liidu keskmisest madalam. Kui võtame eraldi tööjõumaksud, tarbimismaksud ja kapitalimaksu, siis tarbimismaksudes oleme Euroopa tipu lähedal, kuna käibemaksuerandeid on vähe, tööjõumaksude osas pigem keskmised ja kapitalimaksude osas viimased. See tähendab, et me maksustame jõukust vähem, kui võiks. Ja kui me otsime, kust täiendavat maksutulu saada, siis tulekski struktuuri muuta. Kui dividendide maksustamisest konkreetsemalt rääkida, siis on küsimus ka selles, millisel viisil me suudaksime luua süsteemi, kus ettevõtete omanikel poleks motivatsiooni, maksta endale palka dividendides, et vältida sotsiaalmaksu.

Kui Reformierakond peaks uues koalitsioonis olema koos sotsidega, kuidas saavutatakse kokkulepe maksusüsteemi osas?

Kristen Michal: Meie soovime kaotada maksuküüru ja tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Reformierakonna vaated on sotsidest erinevad, sest meie arvates peab majandus olema vaba ja ärikeskkond kaasaegne ning vähem bürokraatlik. Õiguskeskkond peab olema toimiv ja e-riik moodne. Meil jääb tööealist elanikkonda vähemaks ja see tähendab, et peame midagi teisiti tegema, et saada sama rahahulga juures paremat teenust. Eesmärgiks ei pea olema korjata inimestelt raha kokku ja siis see neile tagasi jagada.

Kuidas tagada energia varustuskindlus sellisel viisil, et järgmistel talvedel ei peaks inimestele enam ütlema, et olge valmis elektrikatkestusteks?

Kristen Michal: Tulevikulahendused on kindlasti juhitamatute võimsustena taastuvad energiaallikad ehk siis päike ja tuul, mida peaks juurde tulema. Maismaal on see veidi odavam kui merel. Merel tuleb selle aasta jooksul vaadata, et kui soovitavast kogusest puudu jääb, tuleb riigi poolt panustada vähempakkumistega. Juhitavaid võimsusi on samamoodi vaja. Täna oleme hoidnud põlevkivikatlaid reservis ja ma arvan, et neid tuleks hoida reservis seni, kuni on selge, mis saab teistest juhitavatest võimsustest. Sellele, kas see on tuumajaam, peaksime saama vastuse tänavuse aasta jooksul või järgmise aasta alguses. Kui raport tuleb pooldav, siis Reformierakond toetab tuumajaama rajamist Eestisse.

Sotsid on nii tuumaenergia vastu kui põlevkivienergia vastu, milliste allikatega tagaksite teie varustuskindluse?

Jevgeni Ossinovski: Meie nägemus põhineb sellel, et toodame aastaks 2030 vähemalt oma siseriikliku tarbimise jagu taastuvelektrit. See eeldab, et meil oleks võimalik taastuvenergiat kiiresti arendada. Nendeks on meretuulepargid, maismaa võimsused, salvestusvõimsused, vastavad võrguinvesteeringud ja regulatiivsed muutused sinna juurde. Kui me need asjad ära teeme, siis on Eesti ligikaudu 60 protsendil tundidest elektri netoeksportija. Me toodame tegelikult rohkem elektrit, kui tarbime ja see auk, mida me peame varustuskindluse mõttes katma, muutub palju väiksemaks, kui ta täna on. Kui rääkida, millisel viisil täita need 40 protsenti tundidest, siis põlevkivielektrijaamu peaks kindlasti varustuskindluse reservis hoidma nii kaua, kui alternatiivi pole tekkinud. Tuumajaam pakub meile parimal juhul seda alternatiivi alles 10 aasta pärast ja just seetõttu sotsiaaldemokraadid ei poolda selle rajamist Eestisse. See ei aita praegu lahendada neid muresid, mis meil parajasti on. Paraku jääb küsimus, kuidas me tagame avariilise reservi juhul, kui ühendused katkevad ja ma ei välista, et selle tarbeks on mõistlik ehitada täiendav avariiline gaasijaam.

Kaks 2+2 maanteed tuleks põhisuundades välja ehitada?

Jevgeni Ossinovski: Sotsiaaldemokraadid ei lubanud juba eelmistel valimistel kõigis suundades neljarealisi maanteid. See on küll populaarne lubadus, aga kui me vaatame, mis on selle asja hinnalipik ning mitte ainult ehitamise, vaid ka hiljem hoolduse mõttes ja kõiki muid kulusurveid, mis meil ühiskonnana järgneva nelja aasta jooksul ees seisavad, siis ei ole see kõige otstarbekam investeering. Eriti olukorras, kus me oleme võtnud sihi autostumise vähendamiseks. Loomulikult nendes lõikudes, kus liiklustihedus on suur, tuleks 2+2 maanteed ehitada, aga ülejäänud lõikudes piisab 2+1 teedest.

Kristen Michal: Siin on meie vaated veidi erinevad. Ka spetsialistidega rääkides on praegu selline nägemus, et 2+2 maanteed tuleks siiski suurte linnadeni välja ehitada ja sealt edasi piirini võiksid olla 2+1 maanteed. Seda varianti mina igal juhul toetan. Kuna täna on projekte piisavalt ette valmistatud ja kui ehitushinnad lähevad alla, turul on ressurssi rohkem ning survet maavaradele vähem või tekivad mingid uued võimalused, tasuks põhisuundades, milleks on Narva, Tartu ja Pärnu, siiski 2+2 maanteed välja ehitada ja sealt edasi võiks olla 2+1 maanteed.