OTSE POSTIMEHEST ⟩ Tõnis Leht: madalama sissetulekuga valijale teevad pakkumisi nii EKRE, sotsid kui Keskerakond

Valimiste eel üritavad erakonnad pakkuda valijale meeldivaid asju. Mida meil seekord valida on ja kas mõned erakonnad on juba ka üllatusi pakkunud, sellest räägime Postimehe otsesaates, külas on politoloog Tõnis Leht.

Millega praegune riigikogu veel jäänud kuue nädalaga hakkama peab saama?

Kindlasti lähevad need viimased poolteist kuud valimiskampaania tähe all, suuri olulisi poliitilisi teemasid riigikogu arutellu enam väga palju jäänud ei ole.

Tegelikult on viimase poole aasta jooksul üllatavalt palju asju ära tehtud, alustades tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest kuni eestikeelsele haridusele üleminekuni. Pensionide tulumaksuvabastus pärineb juba varasemast ajast.

Võib-olla on poliitilistest teemadest jäänud veel üks Isamaa jaoks oluline punkt ehk ehitusseadustiku muutmine, mis võiks kiirendada punasümbolite kõrvaldamist ka ehitistelt ja mujalt avalikust ruumist, ning poliitiliselt suur ja tundlik teema oleks ka metsanduse arengukava. Paraku peaks see veel valitsusest läbi liikuma, et riigikokku jõuda, nii et võib minna keeruliseks.

Ilmselt saab see viimased kuus nädalat olema selline lõpusirge, kus kõik püüavad oma väikeste teemadega silma paista.

Kuna seekord on kõik parlamendierakonnad olnud mingil hetkel valitsuses, saab ju kõigilt küsida, kuidas eelmistel valimistel antud lubaduste täitmisega läks – keegi ei saa öelda, et olin opositsioonis, mis ei võimalda midagi lubatust ellu viia.

Sellest on ju palju räägitud, et kõige rohkem on suutnud oma märgilisi lubadusi täita Isamaa – alustades pensionireformist, edasi viimase valitsuse ajal vormistatud perehüvitiste suur muudatus, aga ka elektri universaalteenus, mis küll otseselt ei olnud eelmise korra valimislubadus, aga siiski teema, mille Isamaa energiakriisi raames tõstatas.

Neid suuri märgilisi asju, mida on suudetud realiseerida, on Isamaal kõige rohkem. Omaette küsimus on, kui palju see on nende toetusbaasi kasvatanud.

Kas EKRE puhul jääbki uutel valimistel fookusesse vastandumine Reformierakonnale ja odav elekter?

EKRE lubab jah Eestit päästa, sisuliselt päästa Reformierakonna valitsemise käest, ja selle üks kandvaid talasid on inimeste päästmine vaesusest väga läbi soodsa elektri ja energiahindade. Soodne elektri hind eeldab nende puhul energiamaksude alandamist ja elektri puhul ka CO2 kvoodisüsteemist ja börsisüsteemist lahkumist.

Need on kõik üsna jõulised lubadused, mida realiseerida on väga keeruline. Nad võivad kõnetada haavatavama sissetulekuga valijagruppi, samas on analoogsete lubaduste konkurents päris suur. Ega siis EKRE üksi selles kategoorias võistle, see on ikkagi kõige rohkem olnud Keskerakonna leib ja see on vast ka sotside leib.

Sotsid lubavad ka palgatõusu.

Nemad näevad miinimumpalga tõstmist ikka väga jõulises tempos, miinimumpalk peaks tõusma 1200 euroni ja 1000 euroni juba aastal 2024. Selleks, et säärast palgatõusu tagada, ollakse valmis maksma paljudele ettevõtetele ka palgatoetust.

Palgatoetus on miski, mida me mäletame veel koroonaajast, aga sotside mudel näeb väiksemate palkade tõstmiseks ette väga jõuliste meetmetega ettevõtlusesse sekkumist. See valimislubadus on saanud palju tagasisidet ja enamik sellest tagasisidest on olnud kriitiline. Silma nad igal juhul selle lubadusega on jäänud.

Mida lubab Keskerakond? Taas astmelist tulumaksu?

Mis puutub loosungitesse, mis kestavad ajast aega, siis võibki öelda, et kõige parem valimisloosung on see, mida täitmisega ei raisata. Sa saad seda jälle ja jälle uuesti kasutada.

Kui tõsisemalt rääkida, siis ma arvan, et Keskerakonna puhul saab laiem fookus olema toimetulekul ja kitsamalt pensionäridel ehk siis kõige suuremal valijagrupil. Pensionide võimalikult kiire tõus ja sinna kõrvale laial skaalal ka erinevaid toimetuleku toetusskeeme.

Reformierakonna põhisõnum on ilmselt seotud julgeolekutemaatikaga, aga nemad võivad ilmselt ka kõige rahulikumad olla, sest erakonna toetus on suur?

Kindlasti on Reformierakonnal kõige lihtsam valimistele vastu minna, kuna nende toetus on praegu üle 30 protsendi. See omakorda sisaldab riski, et nende valijad jäävad passiivseks, vaatavad, et toetus on niigi kõrge ja miks ma peaksin ekstra pingutama selle valimistoimingu tegemisega, võit tuleb nagunii.

Reformierakond peab kindlasti lõppfaasis oma valijaid mobiliseerima. Eks see ongi alati võti, kes suudab oma toetajad ka valimiste ajal reaalselt välja tuua. Kindlasti hoiavad nad oma valimiskampaanias esil julgeolekuteemat ja tuletavad pidevalt meelde, et meie oleme siin Kaja Kallase juhtimisel kõige kindlam kätepaar. Reformierakonna toetajate hulgas töötab see meeldetuletus ilmselt väga hästi.

Millised on uute tulijate võimalused? Eesti 200 ju mingit muud mõtet peale pika plaani välja pakkunud ei ole.

Neil tõesti sellist terviklikku valimisplatvormi ei ole, aga küllap töö sellega käib. Mulle tundub, et ka mitmel teisel erakonnal on põhisõnumite valimine veel käimas ja mõnel juhul tegeldakse ilmselt alles nende väljamõtlemisega.

Eesti 200 nägu on endine, püütakse pakkuda süsteemivälise värske tegija kuvandit. Selle pika plaani sees on ka mõningaid sõnumeid läbi jooksnud: taastuvenergia, elektri hinna puhul on 6 sendi number õhku visatud, kaitsepoliitika puhul on räägitud 6 protsendist kaitsekuludele, kus pool läheks küll laiapindsele riigikaitsele.

Üks huvitav uus motiiv, mille erakonna juht Lauri Hussar hiljuti esile tõi, on Eesti 200 roll tulevastes koalitsioonides ehk nähakse ennast kui kõige loogilisemat, mõistlikumat ja hädatarvilikumat partnerit Reformierakonnale.

Parempoolsetel tõenäoliselt nendel valimistel šanssi ei ole?

Tõenäoliselt ei ole, Parempoolsete kõige suurem viimaste nädalate positiivne uudis oli Ilmar Raagi liitumine erakonnaga. Arvan, et Parempoolsete šanss on mängida pikemat mängu ehk võtta üle Eesti 200 roll pärast valimisi ja olla see esimene meelde tulev alternatiivne jõud, mis on väljaspool riigikogu ja mis automaatselt hakkab toetust kasvatama siis, kui inimesed on tüdinud nendest erakondadest, kes on parlamendis. See aga eeldab neilt pikka kannatust.