P, 29.01.2023

SÕJASTUUDIO ⟩ Kannik: Putin on sunnitud uue mobilisatsiooni välja kuulutama, kuna ka venelaste inimressurss on ammendumas

Ulla Länts
, ajakirjanik
Kannik: Putin on sunnitud uue mobilisatsiooni välja kuulutama, kuna ka venelaste inimressurss on ammendumas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Nädalavahetusel ründasid ukrainlased mitmel korral energiataristut venelaste okupeeritud aladel. Venelased on sunnitud tugevdama oma kaitsepositsioone Zaporižžja oblasti keskosas, kus Ukraina armee võib ohustada ühendust Krimmiga. Sõja uutest arengutest räägime Postimehe «Sõjastuudios» rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhi Indrek Kannikuga.

Venelased lubasid küll õigeusu jõulude ajaks relvarahu, aga vaikust rindel ei olnud.

Vaikust ei olnud ja vaevalt et venelased üldse kavatsesid seda vaikust pakkuda. See oli puhas infooperatsiooon, et näidata eelkõige oma kodupublikule, kuidas ukrainlased ei taha ka jõulude ajaks vaherahu teha.

Ma ei oska öelda, kuidas see kodupublikule mõjus, aga mujal maailmas see mingit mõju ei avaldanud, ka lääneriigid ütlesid üsna üksmeelselt, et see on petukatse ja venelastel ei ole tegelikult mingit plaani ka ühepoolselt vaherahu kehtestada.

Kuigi Ukraina presidendi hinnangul on rinne praegu kõige verisem Bahmuti kandis, siis venelastel ilmselt Bahmuti ära võtta ei õnnestu?

Lühikeses perspektiivis seda ohtu ei ole. Olukord on võib-olla kõige kriitilisem seekord isegi Soledari juures, mis asub Bahmutist 15 kilomeetrit kirde suunas. Seal on olnud ukrainlaste jaoks kõige ebamugavamaid olukordi, venelased saavutasid seal eelmise nädala keskel mõnekilomeetrise edasimineku, aga ukrainlased on pärast seda toonud juurde täiendust ja suutnud rindejoone stabiliseerida. Teatud Soledari linnaosad on hetkel venelaste käes, aga endiselt ei ole ohtu, et Bahmut jääks piiramisrõngasse.

See on ilmselt üks kohtadest, kus venelased peavad oma jõude kohal hoidma, takistamaks ukrainlaste edasiliikumist?

See protsess toimub tegelikult kogu aeg. On rindelõike, kus mõnel päeval liiguvad ühed mõnisada meetrit edasi, teisel päeval teised. Ukraina Luhanski oblasti kuberneri Haidai sõnul on venelased viinud viimastel päevadel Bahmuti juurest siiski osa väeosasid Kreminna juurde, kuna seal on ukrainlased mõne kilomeetri edasi liikunud. Nii et Soledari juures jätkub venelaste rünnak aktiivsena, Bahmutist lõunas on ta märksa vähem aktiivne, kui veel paari nädala eest.

Kas me võime sellest, et ukrainlased teevad Dnipro idakaldale retki, ka midagi välja lugeda? Nad ise küll ütlevad, et neil ei ole plaanis seal territooriume tagasi vallutada ja pigem on see venelaste nõrgestamiseks, aga kõike ju ei räägita?

Ma arvan, et praegusel hetkel on need ikkagi sügavalt taktikalised manöövrid ja ukrainlased Dnipro jõge lähiajal ilmselt ei forsseeri. Ukrainlaste suur mure on siin selles, et venelaste raketituli tabab regulaarselt Hersoni linna ja takistab seal normaalse elu taastumist.

Ukrainlased püüavad nõrgestada neid venelaste positsioone, kust praegu tulistatakse Hersoni linna, tõrjuda neid Hersonist kaugemale, et linnas oleks natukenegi mugavam ja normaalsem elu.

Miks kardavad venelased eriti ukrainlaste pealetungi Zaporižžja oblasti keskosas?

See on venelaste jaoks võib-olla kõige haavatavam ja kõige ohtlikum rindelõik üldse. Kui ukrainlased tuleksid Melitopoli peale, siis kogu Vene logistika lõunas lõigataks tõenäoliselt ära. Venemaal puuduksid korralikud varustusteed Dnipro idakaldale ja ka varustusteed Krimmist oleksid ära lõigatud.

Enamik sõjanduseksperte arvab, et Melitopoli vabastamise järel suudaksid ukrainlased üsna lühikese aja jooksul praktiliselt kogu lõuna osa Hersoni oblastist, mis on venelaste okupatsiooni all, ja Zaporižžja oblasti okupeeritud alad, vabastada mõne nädalaga kuni mõne kuuga.

Seda kardavad venelased praegu kõige rohkem ja ilmselt on see ka üks potentsiaalne koht, kus ukrainlased oma järgmisi suuremaid aktsioone planeerivad.

Kuuldavasti on venelased toonud täiendavat elavjõudu ja tehnikat Valgevenesse ja kuna tehnika pidavat pärinema hoiukohtadest, kus ta on kaua seisnud, olevat Valgevenesse viimise mõte see, et Valgevene sõjavägi teeks selle korda.

See kõlab loogilisemalt kui variant, et Venemaa üritab uut rünnakut Kiievile. Selle üle on ju ka spekuleeritud, aga praegusel hetkel ma Venemaal küll neid inimressursse ega ka tehnikat ei näe, et nad saaksid sellise rünnaku ette võtta. Minu hinnangul eeldaks see pigem uut mobilisatsioonilainet, et saada juurde inimjõudu.

Venemaa on viimaste kuude jooksul kasutanud Valgevenet nii mobiliseeritute väljaõppeks ja tundub, et nüüd ka tehnika remondiks. Kuna endal on peaaegu kõik jõud rindele paisatud, siis saab Valgevene armeed nii-öelda alltöövõtu korras nendeks tegevusteks kasutada.

Mobilisatsiooni kohta arvavad mõned sõjanduseksperdid, et see tuleb, teised jälle, et mitte.

Venemaal on sisepoliitiliselt mobilisatsiooni välja kuulutada üsna ebamugav. Putin viivitas ka esimese laine mobilisatsiooni väljakuulutamisega päris pikalt ja see tekitas ühiskonnas parasjagu pingeid. Nii et sisepoliitiliselt vaadates ta seda ei tahaks, aga ma arvan, et sõjaliselt on tal varsti valikukoht.

Me ei räägi pigem isegi sellest, et Venemaa ei ole suuteline olemasolevate jõududega suuremat rünnakut ette võtma, mida Putin oma sõjaväelastelt nõuab, aga ma arvan, et varsti on probleem selles, et nad peavad ka kaitsepositsioonidel olekuks lisaressurssi saama. Selle kuu lõpuks või siis hiljemalt järgmise kuu lõpuks peaks see ressurss, mis esimese mobilisatsiooniga tekkis, olema ammendatud.

Märksõnad
Tagasi üles