OTSE POSTIMEHEST ⟩ Hõbemägi: mõned erakonnad ei saa üldse aru, mis on nende valimiste kõige tähtsam küsimus

Postimees alustab tänasest valimishooaega. Mida me poliitikutelt valimiste eel teada tahame ja kuidas neile sõna anname, sellest räägime Postimehe otsesaates peatoimetaja Priit Hõbemägi ja peatoimetaja asetäitja Aivar Reinapiga. 

Kuidas on meie poliitikud valimiskampaaniate puhul varasemalt käitunud ja kuidas ajakirjanikud on nendega hakkama saanud?

Priit Hõbemägi: Sattusin hiljuti ühele vanale arhiivifotole, mis pärines esimestelt riigikogu valimistelt ja kus Eesti Televisiooni stuudios istusid ühe suure laua taga poliitikud ja teise laua taga suuremate väljaannete ajakirjanikud. Sellest tehti salvestus, ajakirjanikud küsisid ja poliitikud vastasid. Kuigi valimisprogrammid ei olnud toona sellise detailsusega välja töötatud ja tegu oli pigem isikuvalimistega, oli oluline see, kuidas ajakirjanike rolli tähtsustati, kuna ajakirjanikud olid üleminekul Eesti Vabariigile väga olulised tegelased. Ajakirjanike roll oli väga suur ja diskussioon oli ka sisuline. Keegi neist väga kogenud ajakirjanikest ei määrinud poliitikutele mett moka peale, ega küsinud meeldivaid küsimusi, see oli päris tõsine andmine, mis seal toimus.

Aivar Reinap: Varasematel aegadel olid vähemalt arutelud erinevate ideede ja lahenduste üle. Viimastele valimistel ei määra teemasid isegi mitte reklaamiagentuurid, vaid pigem arvamusküsitlused. Erakonnad teevad küsitlusi, et teada saada, mis nende valijatele korda läheb ning panevad selle nii öelda agendasse ja enam me naljalt mingit sisulist arutelu ei kuulegi. Kõige hullem on, et poliitikud on ära õppinud selle, et eeter tuleb lihtsalt täis rääkida.  Keegi küll pärast ei mäleta, mida räägiti, aga meelde jääb, et see poliitik kogu aeg rääkis.

Kas meie ajakirjanikud oleme valimiste eel poliitikute suhtes liiga viisakad, lubades neil rääkida kõike, mida nad soovivad?

Priit Hõbemägi: Erakondade eesmärk on ju pääseda võimule. Neil on mingisugused ideed, mida nad tahavad hakata inimeste peal katsetama ja need inimesed oleme meie. Selleks, et seda teha, vajavad nad võimu. Just seepärast tasub olla ettevaatlik ja võib-olla isegi natuke umbusklik nende poliitikute suhtes, kes tahavad sinu peal oma ideid proovid, näiteks kuidas sa saad hakkama selle maksusüsteemiga, mida nad sulle pakuvad või kuidas tulla toime tervishoiusüsteemiga, mille nad on välja mõelnud. Ajakirjandus paraku on teinud selle vea, et on lasknud end juhtida poliitikute poolt välja pakutud ideedest. Seetõttu me viimegi Postimehes valimiseelse diskussiooni läbi olulistel teemadel ja ei paku neile võimalust rääkida sellest, millest nemad rääkida tahavad.

Aivar Reinap: Kui üldiselt on maailmas liigutud sinnapoole, et konkreetsed parteid seisavad konkreetse maailmavaate eest ja me teame, kuidas nad mingitel hetkedel käituvad, siis Eesti parteide puhul ei tea kunagi, kuidas mingi partei käitub. Nii võib täiesti konservatiivne partei tulla välja väga liberaalsete ettepanekute ja sammudega ning vastupidi. Seetõttu ongi meil see pilt hägustunud ja ka inimesed kõiguvad parteide vahel, uued tulijad nagu lubavad mingit muutust, aga ka nende puhul ei saa aru, mis tuleb.

Milline on siiski nende valimiste võtmeküsimus, sõda ja kuidas selle tagajärgedega toime tulla?

Priit Hõbemägi: Kui vaadata nende erakondade vastuseid, mis meile on tulnud, siis mõned saavad aru, millises olukorras on maailm ja millises olukorras on Eesti. Paraku osa erakondi ei saa sellest absoluutselt aru ehk nad väldivad kõige olulisemat küsimust. Kõige olulisem küsimus on eksistentsiaalne - kas Eesti Vabariik, kas selline vabadus, mille me oleme endale kätte võidelnud, jääb püsima või ohud sellele järjest kasvavad. Me teame ju väga hästi, et Ukraina sõda võib kesta väga kaua ja kuna sõdadele on omased sellised üle ääre pritsimised ühele poole või teisele poole, siis kahjuks oleme meie selle suure katla serva taga. Keegi ei oska täpselt öelda, kuidas see kõik hakkab mõjutama meid, nii et pole mõtet rääkida toimetulekust ja haridusest ning kõigest muust, kui see ei ole pandud Eesti Vabariigi säilimise ja edasi kestmise eksistentsiaalsesse raami. Poliitikutel tuleb kõigepealt lähtuda sellest, mida teha, et Eesti Vabariik kestaks ja alles number kaks teema on see, kuidas pärast selle kestmise tagamist, hakata oma asju korraldama vastavalt sõja aja oludele.