OTSE POSTIMEHEST ⟩ Heido Vitsur: sellist hinnatõusu nägime viimati 1993. aastal

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Möödunud aasta üllatas majanduse vallas üsna ebameeldivalt. Mida suudeti ja mida ei suudetud prognoosida, sellest räägime Postimehe otsesaates majandusekspert Heido Vitsuri ja Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinapiga. 

Kui prognoositavad olid üldse viimased kolm aastat?

Aivar Reinap: Selliseid sündmusi nagu koroona või Ukraina sõda, on raske ette näha. Kui suudaksime kõiki selliseid majandust mõjutavaid uperpalle ette näha, oleksime väga rikkad. Börsid ja turud ju reageerivad nendele pärissündmustela ka. Ukraina sõda mõneti keris juba eelmise aasta detsembris, aga seda, et sõda päriselt algab ja käib endiselt, seda ei osatud ikkagi ette näha.

Kui palju on varasemalt läinud täppi nii Postimehe majandusprognoosid, kui nende omad, kellel me palusime prognoosida?

Aivar Reinap: meie oleme pigem asjaarmastajad, kui pankadel on prognoosimiseks oma metoodikad, siis meil panevad prognoosi kokku toimetuse majandusajakirjanikud. Samas oleme ikka mõnel aastal olnud ka kõige täpsemad.

Heido Vitsur: Kõige rohkem murrab nende prognoosidega pead rahandusministeerium, sest sellest sõltub järgmise aasta eelarve. Swedbankis on väga tugev makroökonoomika osakond, aga mujal on inimene või kaks ja nemad siis mõtlevad. Ma arvan, et rohkem ei ole vajagi, sest kui midagi ei muutu, siis on sellega nagu ilma ennustamisega suvel - olulist muutust ei ole ja ilm on sama, mis eile. Aga kui midagi tuleb, mida me ei oska ette ennustada, nagu sõda või covid, siis kasuta ükskõik millist mudelit, arvud ei näita ikka midagi, sest seal ei ole covidit ja seal ei ole sõda.

On ju väga hea, et rahandusministeeriumi prognoosid on suhteliselt täpsed, muidu tuleks ka riigieelarvet korrigeerida ja negatiivne korrigeerimine puudutaks elu päris valusalt.

Aivar Reinap: Eelmise aasta baasil pole seda ka karta, kuna inflatsioon oli kõrge ja maksutulud laekusid väga hästi, nii et probleeme ei ole. Aga kui me mõtleme rahandusministeeriumi peale, siis eks neil ole ka kõige rohkem infot, neil on kasutada nii maksuameti kui statistikaameti andmed, nii et nemad saavad kõige parema pildi, mis päriselt reaalses elus toimub.

Milliste asjade prognoosimisega möödunud aastal kõige rohkem mööda pandi, oli see hinnatõus, mis andis küll juba eelneva aasta lõpus tunda, aga kas osati prognoosida sellest hinnatõusu, nagu ta meil lõpuks tuli?

Heido Vitsur: Sellist hinnatõusu ei prognoosinud keegi, et mõni kuu on see 25 protsenti ja aasta peale tõusevad hinnad 30 protsenti. Sellist asja polnud nähtud vist alates 1992-st või 1993-ndast aastast. Kõige suurem hinnatõus enne finantskriisi oli meil kuskil 10 kuni 11 protsenti aastas, nii et 25 protsenti on ikka liiga palju.

Aivar Reinap: Eelmisel aastal oodati 6,5 protsendist hinnatõusu, mis tavalisel ajal tundub suhteliselt kõrge hinnatõusuna. Olgem ausad, see elektri hinna tõus algas ju eelmise aasta detsembris ja ma kardan, et selleks ajaks kui elektri hinnakirves langes, olid meil juba prognoosid koostatud. Nii et tegelik hinnatõus oli üle kolme korra suurem ja sama vaatab vastu elektri puhul. Kui aasta keskmiseks hinnaks oodati 96 eurot megavati eest, siis tegelik hind oli kaks korda kallim. Sellist asja ei olnud võimalik ette näha, et Venemaa tõttu kõik kokku kukub.

Heido Vitsur: Mõeldi ju seda, et börs stabiliseeritakse kuidagi ära ja hinnatõus võib olla aasta keskmisena 6 või 7 protsenti. Arvati, et kui aasta alguses tuleb ka 12 või 13 protsenti, siis aasta lõpuks ikka stabiliseeritakse ära, aga sellega ei tuldud toime, elu läks teisiti ning nii suure hinnatõusuga ei arvestanud keegi.

Kas euribori tõusu oodati?

Aivar Reinap: Väikest tõusu oodati, aga eeldati, et see jääb aasta lõpuks ikkagi miinusesse. Reaalsus on see, et euribor oli aasta lõpus 2,7 protsenti, nii et ka siin on toimunud oluline hüpe.

Heido Vitsur: Kui inflatsioon tuli nii suur, siis pidi ka euribor tulema selline, nagu ta praegu on ja võib-olla et isegi suurem. Kuna hinnad kerkisid tasemele, mida keegi ei oodanud, läksid ka teised arvutused viltu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles