SÕJASTUUDIO Stoicescu: Ukraina on võimeline ilma lääne abita ründama Venemaal asuvaid objekte (2)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Venelased jätkasid Ukraina ründamist ka aastavahetusel. Õhurünnakud kestsid tunde ja üheks sihtmärgiks oli Kiiev. Milliseks võib sõja käik kujuneda alanud aastal, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teaduri Kalev Stoicescuga.

Kas alanud aasta võiks tuua murrangu sõjas?

Ma väga loodan, et sel aastal lähevad asjad paremaks. Võib-olla mitte kohe, see võtab aega, sest inertsi mõjul teatud asjad ei saa väga kiiresti pöördeid teha, aga paranemiseks on olemas siiski väga head eeldused. Oleme näinud mitmeid asju - Ukraina on väga tugev ja ta kaitseb ennast lõpuni. Ei ole alust arvata, et nad mingil hetkel murduksid. Venemaa on küll suur riik, tal on ladudes miljoneid tonne pomme ja rakette, aga sellele vaatamata on Venemaa esinenud selles sõjas väga nõrgalt. Tegelikult ju võitis Ukraina sõja juba teisel või kolmandal päeval, sest nad hakkasid vastu ning venelastel ebaõnnestus kõik. Nad tõmbusid tagasi Kiievi alt pealinna võtmata ja valitsust vahetamata, seega on nad kaotanud ja nüüd lihtsalt meeleheitel.

Õhurünnakud toimusid ka aastavahetusel, kui kaua need veel jätkuvad?

Raketirünnakud ilmselgelt jätkuvad nii kaua, kui Venemaal jätkub rakette. Putini poolt on antud käsk, minna täie auruga edasi, kuniks Ukraina on murtud. Nii et kõik pannakse mängu, nüüd ongi küsimus, kui kauaks jätkub venelastel rakette, moona ja tehnikat. Räägitakse, et neil on ladudes kuskil üle terve Venemaa, sealhulgas Siberis, kuni 10 000 tanki ja 36 000 soomukit, nii et seda vanarauda on muidugi hästi palju ja võib-olla suudetakse kolmest ühikust enam vähem liikuv asi kokku panna ja rindele saata. Kvaliteet, mida Venemaa rindele paiskab, aina kahaneb, samal ajal kui Ukraina kvaliteet nii inimeste kui relvastuse osas paraneb.

Kas me oleme nüüd jõudnud olukorda, kus järjest rohkem hakatakse ukrainlaste poolt ründama Venemaa territooriumi, nagu täna, mil teatati droonirünnakust Brjanski oblastile ja eelmise nädala Engelsi lennuvälja ründamine?

Ukraina on iseseisvalt, ilma lääne abita, omandanud võime rünnata Venemaal asuvaid objekte, mis on täiesti seaduslikud sihtmärgid, kuna Venemaa kasutab neid Ukraina hävitamiseks, nagu ka see Engelsi linnas olev strateegiliste pommitajate õhuväebaas. Ukraina teeb õigesti, et neid hävitab. Õnnestunud rünnakud Engelsi õhuväebaasile, me võime vaid mõelda, kui palju inimelusid päästeti Ukrainas tänu sellele, et võib-olla kaks venelaste rünnakut jäi vahepeal toimumata. Kas venelased tõesti arvavad, et kui nad läksid Ukrainale kallale, siis kogu see õudus peabki toimuma Ukraina pinnal. Miks see ei peaks laienema Venemaale. Loomulikult ei käitu Ukraina nii barbaarselt nagu Venemaa, ei hakka suvaliselt inimesi tapma, vaid ründab ainult sõjalisi objekte. Ja õigesti teeb, sest kui nad võtaksid üle Venemaa sõdismisstiili, siis ma arvan, et lääne toetus kukuks tagant ära. Ukrainlased pole kunagi öelnud, et nad ei ründa Venemaa territooriumi, nad lihtsalt ei sõdi venelaste moodi.

Rindejoon on juba paar kuud paigal püsinud, kus võiks ukrainlastel tekkida võimalus rünnata?

Ilmselt on üks eesmärke Melitopol. Kui neil õnnestuks Melitopol suure operatsiooni käigus ära võtta, on venelaste jaoks Krimm suures ohus. Kindlasti ei saa see toimuma enne kolme või nelja kuud, aga Krimmi varustamine ja hoidmine maismaa silla kaudu on laskeulatuses ja ukrainlaste poolt hävitatav. Sõjategevus toimub ka Luhanski oblastis, seal võib ukrainlastel õnnestuda natuke edeneda ja nii palju kui on Himarsite laskeulatus, nii palju teevad ukrainlased samasugust tubli tööd nagu nad tegid ka Hersoni oblastis ja Hersoni linn ümbruses, enne kui vabastamisoperatsiooniga alustasid. Nad hävitasid venelaste laod, komandopunktid ja muu ja nõrgestada vastast enne pealetungi täpislöökidega nii palju kui võimalik. Venelased omakorda tahavad meeleheitlikult kaitsta vallutatud alasid, et see oleks alus rahuläbirääkimisteks.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles