OTSE POSTIMEHEST ⟩ Perearst Eero Merilind: koroonaviirus on taandunud tavaliseks viirushaiguseks

Kiiresti muutuvat koroonaviirust tuleb endiselt pidevalt uurida ja seda ka tehakse, et olla kursis, millised mutatsioonid levima pääsevad ja kui tõsised need on. Praegune tüvi on suhteliselt tavalise viirushaiguse moodi, küll aga põhjustab kõrget palavikku gripp ja pikaajalist köha RS-viirus, rääkis Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind.

Detsembris kaotati Hiinas peamised koroonapiirangud, mis on viinud haigusjuhtumite arvu tõusuteele. Pekingi võimude sõnul lisandub iga päev umbes 5000 uut Covid-19 juhtumit, ent analüütikute arvates on nakatunuid kuni miljon. Seetõttu on osad riigid, näiteks USA, Hispaania ja Itaalia, alustanud Hiinast saabujate kontrollimist koroonaviiruse suhtes. Itaalia on seetõttu avastanud piiril ka palju Covid-positiivseid turiste.

Nõmme perearstikeskuse pererarst Eero Merilind, kas me peaksime pühade ajal Eestis koroona pärast muretsema?

Minu arvates on koroona olukord praegu parem kui aasta tagasi. Kui vaatame koroona arve, siis kahe nädala jooksul haigestus Eestis 492 inimest. Omal ajal pandi riik kinni, kui haigestumine jõudis kahe tuhandeni. Nii et praegu oleme haigestumistega veerandi peal ja ka haiglates tundub rahulik olevat.

Meil on palju küll informatsiooni, kuidas koroona ja gripp levivad näiteks Austraalias. Hiina on natuke selline müstiline maa, kust infot ei tule. Seega ei tea praegu, millised koroona tüved täpselt levima hakkavad, on see mõni tõsisem mutatsioon või pigem selline tavaline nagu me praegu ütleme - koroonaviirus on taandunud tavaliseks viirushaiguseks.

Mis on täna tõsisem mure – kas gripp või koroona?

Koroona ajal olid inimesed oma kodudes ja viirused niimoodi eriti levida ei saanud. Sel sügisel inimesed suhtlevad juba tihedalt, ma ei tea, et ühtegi pidu oleks ära jäetud. Nii et kõik viirused on tagasi tulnud – olgu gripi-, noro- või RS-viirused.

Elu näitab, et inimesed on hakanud ära unustama, et kui nad jäävad haigeks, tuleb ka palavik, kuid ehmatatakse ära: eile olin täiesti terve, täna on järsku kõrge palavik. Gripi ajal on palavik veel ka hästi kõrge - 38-39 kraadi ja nii viis-kuus või ka seitse päeva järjest. Tuletan siis vanematele meelde, et meil on olemas palavikurohud.

Emad-isad küsivad vastu: kui palju lapsele rohtu tuleb anda. Kiirabi kohta on lastel hea mäng – 112 – tähendab suud, nina ja silmade arvu, siis palavikurohuga on vaja appi võtta sõrmed – viis ja kümme. Viis kuni kümme on ka laste palavikurohu milligrammide arv kehakaalu kohta ehk 10 kilo kaaluvale lapsele tuleb anda 100 milligrammi palavikualandajat. Aga alati tasub lugeda pakendis olevat infolehte.

Kui on kõrge palavik, siis tuleb anda rohtu kolm-neli korda ööpäevas, ka öösel ja mitte karta seda rohtu. Samuti kraadida last, väikelast ka öösel.

Vahepeal oli paanika, et palavikuravimid on otsas. Kuidas praegu nendega olukord on?

No eks ikka läheb paremaks, midagi on kindlasti apteekril soovitada. Lisaks võib appi võtta vanaemade-vanaisade tarkused: viinaga üle hõõrumine näiteks.

Kui palavik alla ei lähe ka pärast rohu andmist, mida siis pühade ajal teha?

Inimesed muretsevad erinevalt. Kui on tegu esimese lapsega, siis vanemad tihti ei teagi, millal palavikust ise jagu ei saa. Nõu saab küsida perearsti nõuandetelefonilt, mis töötab ööpäev läbi. Võib ka küsida sõprade-tuttavate käest, kellel on suuremad lapsed.

Paaril esimesel päeval võiks üldjuhul proovida oma jõududega hakkama saada. Kui kolmandaks-neljandaks päevaks see püsib endiselt kõrge, siis tuleb abi otsida.

Täpsemalt saab intervjuud järele kuulata saatest.